«Baylyq, baylyq emes, birlik baylyq» dep «birlikti» tu etken tәuelsiz elmiz. Tarihymyzdy tarazylasaq, shynayy kónilmen bosaghamyzdy attaghan әrbir beytanysty qúshaq jaya qarsy alatyn tektilikke iyemiz. Onyng ýstine jaqsy niyetpen kelgenge opasyzdyq jasaghan jerimiz joq. Qanymyzda bar osynday qúndylyqtar tәuelsiz Qazaqstandy sayasat sahnasynda ýlken abyroygha bóledi. Qazir elimizdi әlem demokratiyalyq damushy memleket retinde tanidy. Tanyp qana qoyghan joq, Úly Dala elin tórtkýl  tarap týgel qúrmetteydi. Osynyng barlyghy el birligining jemisi.

Qay uaqytta bolmasyn beybitshilik pen tynyshtyqty  saqtaudyng mәni zor. Bir ýzim nan ýshin bosqyngha ainalghan elderding ómirinen sabaq alsaq, el tynyshtyghy men tәuelsizdigimizden qúndy baylyq joq ekenine kózimiz jete týsedi. Býginde әlem ekonomikalyq qana emes, ruhany daghdarysqa da úshyraghan. Diny dýrdarazdyqtar men últaralyq janjaldar dóngelengen dýniyeni әli de jaghadan alyp túr. Sondyqtan tózimdilik pen ózara senimdi nyghaytyp, adamzatqa izgilikti nasihattau qajet.

Qazaq eli adamgershilik qúndylyqtardy qashan da aldynghy oryngha qoyghan. Ar-úyat, namys, abyroy sekildi qasiyetter basty qúndylyq bolyp sanalghandyqtan, qazaq «malym – janymnyng sadaghasy, janym – arymnyng sadaghasy» dep eseptegen. Sondyqtan, adam bolmysyndaghy abyroy-namysqa qorghan bolatyn kýsh – әdildik, adamgershilik, iymandylyq dep әldeqashan tanyghanbyz.

Al endi din mәselesine keler bolsaq dinsiz adam kezdeskenimen, diny senimderi joq qanday da bir qauym nemese qogham bolghan emes. Sebebi din – ruhany mәdeniyetting qaynar kózi. Mәdeniyetterding bir-birine degen iygi әseri, ózara toghysuy jәne imandylyq pen parasattylyq, tektilik pen ziyalylyq arqyly mәdeniyetter bayyp órkendeydi. Osy arqyly adamzat órkeniyetterining ózara ýilesimi qalyptasady. Ataqty filosof Anry Bergson din jayynda: «Ótken tarihta jәne zamanymyzda ghylymdy, pәlsapany bilmeytin qoghamdy kezdestiruge bolady. Biraq, dinsiz qogham bolmaydy» degen eken.

Elimizde qanday da bir resmy nemese mindetti dinning joqtyghyn  Qazaqstandaghy memlekettik-konfessiyalyq qarym-qatynastyng basty sipattamasy retinde anyqtaugha bolady. Búl elimizding ar-ojdan jәne diny senim bostandyghyn moyyndaytyndyghy men qamtamasyz etetindigin, azamattardyng óz erkimen jәne qanday da bir mәjbýrleusiz dinge qatynasyn anyqtay alatynyn nemese ózin qanday da bir dinmen baylanystyrmay jәne belgili bir diny instituttargha jýginbey-aq ómir sýre alatyndyghyn bildiredi.

Memleket pen din arasyndaghy qarym-qatynasty úiymdastyrudyng osynday tәsili elimizde mәdeny jәne dýniyetanymdyq sanaluandylyq pen pluralizmning ornyghuyna jaghday jasap otyrghan zamanauy kópetnosty jәne kópkonfessiyaly Qazaqstannyng ýilesimdi damu maqsatyna tolyqqandy sәikes keledi.

QR Din isteri jәne azamattyq qogham ministri N.Ermekbaev halyqqa esep beru jiynynda keltirgen mәlimetterine sýiensek  qazirgi kýnde elimizde 18 konfessiya tirkelip, 3 658 birlestikke birikken. Qazaqstandyqtardyng 15% payyzy dindar, yaghny diny rәsimderdi túraqty oryndaushy adamdar. Respublika azamattarynyng 75%-y Qúdaygha senedi, biraq diny joralghylardy túraqty oryndamaydy jәne diny birlestikter qyzmetine tartylmaghan. Al ózderin ateist nemese agnostik sanaushylar sany – shamamen 10% ekendigin aitqan bolatyn.

Degenmen býgingi kýni qoghamdy alandatyp, «mәsele» tuyndatyp otyrghan jat aghymdar az  emes. Keybir kelensiz ister qoghamdyq mәselelerdi órshitip otyr. Bólinu de, ózge dinge enu de, jat aghymgha túsalghandar  da tansyq úghym bolyp túrghan joq! Halyq ishinde ýrey tudyryp, sanany túmshalaugha kýsh salyp jatqan sәlәfizm iydeologiyasy kóbinese jastar arasynda beleng alyp otyr. Búl top ózderin alghashqylardyng jolyn jalghaushy «sәlәfiyler» dep atasa da, uaqyt óte kele uahabiylik kózqarastaghylardyng jalghasy ekendigi anyq bayqalyp qaldy. Osynday paryqsyz oilardyng saldarynan elimizdegi meshitterde sәlәfizmmen sanasy ulanghandardyng tarapynan keybir kelispeushilikter de tuyndap jatyr. Qazirgi tanda jahandanu sayasaty әlemdik dengeyde jýrip jatqany sekildi sәlәfizm de el ishin jappay jaulap otyrghan dert. Últtar men halyqtardyng negizgi qúndylyqtaryn, әdet-ghúrpy men salt-dәstýrlerin jong maqsatynda «biydghat» degen úghymdy kese-kóldeneng qoldana beredi. Mәselen, kózi qaraqty júrtshylyqty býgingi qoghamda boy kórsetip jýrgen salafizm iydeologiyasyn ústanushylardyng meshittegi ózin-ózi ústauy oilandyrmay qoymaydy. Olar Jaratqangha bas iyip jalbarynudy meshit jamaghatynyng aldynda taltayyp, kókiregin kerip tәkapparlanyp túru dep týsinetin tәrizdi... Múny din mamandary әdepsizdikke jatqyzady. Sondyqtan, olardyng artynan ergen jastarymyzben keshendi týrde ýzdiksiz júmys jýrgizu kerek. Qazirgi jat dinderding sonynda ketken bauyrlarymyz adasushylyqta. Olardyng deni býgingisin ghana oilap, aqiqattan shettegender.

Osy orayda din salasyndaghy memlekettik sayasatty jýzege asyrudaghy uәkiletti organ QR Din isteri jәne azamattyq qogham ministrligi diny ekstremizm men terrorizmning aldyn alu júmystaryn negizgi eki baghytta – jalpy profilaktika jәne maqsatty reabilitasiya júmystary baghytynda jýrgizude.

Jalpy profilaktika qoghamda dini-ekstremistik iydeologiyagha qarsy týsinik qalyptastyrudy, dinge qyzyghushylyq tanytatyn túrghyndardyng sauatyn kóterudi kózdeydi. Búl júmystar tómendegi mindetterge baghyttalghan:

- el túrghyndarynyng din salasyndaghy mәselelerge qatysty sauatyn arttyru, aqparattandyru jәne týsindiru;

- dәstýrli ruhany qúndylyqtardy keninen nasihattau arqyly últtyq biregeylik pen tútastyghymyzdy nyghaytu;

- radikaldy iydeyalardyng taraluynyng aldyn alu jәne azamattardyng boyynda jat diny iydeyalargha tótep bere alatyn immuniytet qalyptastyru;

- radikaldyq iydeyalardan zardap shekken azamattargha kenes beru jәne olardy dәstýrli әleumettik ortagha qaytaru baghyttarynda keshendi júmystar atqaru.

Al maqsatty reabilitasiya júmystary tәuekel toptarmen, yaghny ekstremistik aghymdar iydeologiyasynyn  yqpalyna týsken adamdardy teologiyalyq túrghydan dәstýrli senimge qaytaru maqsatynda jeke júmystar jýrgizu jolgha qoyylghan. Múnday sharalar azamattardy nysanaly týrde onaltudy, olargha psihologiyalyq jәne qúqyqtyq qoldau kórsetudi, senimdik túrghydan  rayynan qaytarudy kózdeydi.

Halyq ishinde keybir diny mәselelerdi qaysysy dúrys, qaysysy búrys ekendigin ajyratu barysynda  shiyelenisip bara jatqan ister bar. Mәselen, bir aqsaqalymyz bylaysha múng shaghatyn kórinedi: Keybir jastar: «Áke-sheshene Qúran baghyshtama, olar namaz oqymasa – kәpir bolghany»,-deydi. Sonda, balamdy meshitke jibereyin be, әlde, kóshege jibereyin be?» deydi.  Ashy da bolsa, shyndyq. Jastardyng islam sharighatynda joq nәrselerdi boygha tez-aq sinirip bara jatqandyghy súmdyq! Múhammed payghambar: «Senderge birge bolu – mindet», - deu arqyly  dýniyeden óterinde ýmmetin bólinuden barynsha saqtandyrghan eken. Radikaldardyng shyrghalanyna týsken qarakózderimiz ruhany әri psihologiyalyq kómekke múqtaj bolghandyqtan, aldymen olardyng diny sauattylyghyn, zayyrly kәsiby bilimin jetildirip, patriottyq әri últtyq sanasyn jandandyrugha kónil bólgen jón.

Qazaq qazaq bolghaly dәstýrimen, qonaqjaylylyghymen, kenpeyildiligimen darhan halyq atanghan el. Aghash besikten jer besikke deyingi ómirin, salt-dәstýrlerin dәstýrli dinnen bólip alu mýmkin emes.  Mәselen, shildehana, besik toy, túsaukeser, sýndet toy... IYә, múny jaqsy bilemiz.

«Jaylauynda jýrgen jigit baghyp qoy,

Dos keldi dep jasap jatyr anyq toy.

Túnghysh ret kórip túrsyng sen ony,

Naghyz qazaq mine osy tanyp qoy», - dep keletin aqyn óleninde de qazaq halqynyng sol darhandyghy órilse kerek. Al, endi jana týsken kelinning betin ashyp, kópshilikke tanystyru – halqymyzdyng qúrmetteytin, ejelden kele jatqan dәstýri. Betashardyng negizgi ótkizilu maqsaty qyzdyng jana janúyagha kelip, qyzmetining ózgergenin bildiredi. Qyz kýninde jasaghan qylyqtaryn tastap, әdepti kelin bolu kerektigi jóninde ósiyet osy tústa aitylady. Ata-enege qúrmet pen izettilik tanytu, tughan-tuystary kelgende qabaq shytpay, qadirleui terenirek týsindiriledi. Tipti, kelinning eki qolyn sýiegen abysyndarynyng ózi alghashqy sәtten bastap-aq ýlgi kórsete alady. IYә, kelinge sәlem saldyru saltynyng astarynda ýlken mәn-maghyna jatqandyghy dausyz. Betashardyng tamasha ónegemen astasuy osyghan dәlel bola alady.

Dese de, býginde týsiniksiz tyiymdar kóbeyip ketti. Sonyng biri key bauyrlarymyzdyng kelinning sәlem saluy tóniregindegi dau-damay. Qazaq: «Ýlkenge qúrmet, kishige izet»,-dep, úl-qyzyn tól tәrbiyemen ósirgen el emes pe?  Býkil el-júrt bolyp kelinge sәlem saldyra almau nemese bir ghana qiqar úldyng kesirinen betashardy boldyrmau búryn sondy bolmaghan nәrse. Dinge qayshy kelmeytin, qayta adamdar arasynda syilastyqty arttyryp, tuysqandyq baylanysty nyghaytatyn, ýlkendi syilaugha ýiretetin múnday әdeptilikting bastaulary býgingi tanda el ishinde órshigen iritkige ainaluy mýmkin emes.  Mine, osylaysha key aghayyndardyng arasynda ilimsizdikting saldarynan týsinispeushilik oryn alyp, dinimizde joq nәrselerdi oilap tabu beleng aluda. Sol sebepti de, dinge bet búrushy bauyrlarymyz Allagha serik qosudyng týrlerin múnday dәstýrlerden izdemey, kóringenning aitqanyna ermey, diny ilim alyp baryp aqiqatty týsingeni jaqsy bolar edi. Bizden búrynghy ata-babalarymyz: «Dinim – dәstýrim», - dep, din men dәstýr sabaqtastyghyn úshtastyra bilgen.

Múnday últtyq mýddege qarsy kýres әli de jýrgiziletin bolsa, onda elding qangha singen qazaqy qúndylyqtarynyng tamyryna balta shabylary sózsiz. Elding qasiyeti men jerding qadiri qashanda biyik túrady. Qanday da bir últtyng ereksheligi joyylatyn bolsa, jeri men baylyghy tistegenning auzynda ketpesine kim kepil!?

Jat aghym bolyp tabylatyn sәlәfizm iydeyasy boyyn mendegen adamnyng psihologiyasy óte kýrdeli. Sanasy ulanghandyghy sonshalyqty aqty – aq, qarany – qara dep óz erkimen ajyrata almaytyn jaghdaygha jetken. Aynalasyndaghy adamdardy músylman dep qabylday túra, ata-anasyn, tuystaryn adasqan, tozaqy dep tanidy. Túla boyyndaghy túmshalanghan kózqaras ony adamy bolmysynan aiyryp, meyirim men janashyrlyqtan júrday etedi. Múnday qadamdardan keyin qatigezdikke de baruy yqtimal.

Ghúlama oishyl Shәkәrim «Búl kezdegi dinderding bәri nashar» degen óleninde:

«Din adamdy bir bauyr qylmaq edi,

Ony bólip dúspandyq qaru jasar.

«Injil», «Qúran» bәri aityp túrsa-daghy,

Adasyp, ardan kýsip, qara basar», - degeni beker emes.

«Tolqynnan tolqyn tuady, Tolqyndy tolqyn quady...», - dep Maghjan aqyn jyrlaghanday, býgingi tolqyndy jaman әreketterden arashalau ýshin memleket tarapynan barynsha kýsh júmsalyp jatqandyghy shyndyq. Biz de aram niyettilerden seziktengendikten qarlyghashtyng qanatymen su sepkendey basayyq degen niyettemiz. Tek jastarymyz jat aghymdardyng túzaghyna týspesin. Jigerleri múqalmasyn, turalyqta bolsyn dep әreket eteyik. Jat aghymdaghylardyng da andyghany – tatu elding tirligi. El ishine iritki salyp, býlik tudyryp, birligi men tirligin tozdyryp baryp, sonda ghana kóksegen maqsattaryna jete alady.

Eldi arandatugha, auyzbirlik pen tynyshtyqty búzugha niyettilerding qadamyna túsau salatyn qúzyrly organdar bar. Dese de, «jýkti júmyla kótergen әldeqayda jenil bolar edi», - degen oi. «...Ár qazaq mening jalghyzym» dep, bauyrlarymyzdy jat aghymdardyng shyrmauynan qorghap, dәstýrli ortagha qaytaru – barshamyzdyng ortaq mindetimiz.

Endeshe Qazaqstan azamattaryn alauyzdyqtyng әserinen basynan baghy tayyp, soghys órtine oranghan alys-jaqyn elderding býgininen sabaq alyp, óz elimizde berik ornyqqan tynyshtyq pen kelisimdi, birlikti qadirleuge shaqyruymyz kerek. Biz týtini týzu shyghatyn quatty el boluymyz  ýshin ghylymgha, bilimge, janashyldyqqa jaqyn bolyp, elimizding tútastyghy men túraqtylyghyn әr kezde basty oryngha qongymyz qajet dep bilemin. «Jaqyn talassa – jatqa jem» degen bar. Jatqa jem bolyp ketpey, birligimizge bekem bolayyq, aghayyn!

Túrar Ábuov, QR Din isteri jәne azamattyq qogham ministrligi Din mәselelerin ghylymy zertteu jәne taldau ortalyghynyng bólim basshysy

Abai.kz