Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 7543 1 pikir 7 Qyrkýiek, 2017 saghat 09:52

«Ruhany janghyru» - kiyeli mekende jalghasyn tapty

Elbasy N.Á.Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasynda, 2004 jyly «Mәdeny múra» baghdarlamasy ayasynda Qazaqstan aumaghyndaghy tarihiy-mәdeny eskertkishter men nysandardy janghyrtylghandyghy turaly aitylghany belgili. Búl rette «Ruhaniyat» Aqtóbe oblystyq muzeyi janynan qúrylghan «Amanat» ekspedisiyasy, ýstimizdegi jyly mausym aiynyng 16 men 20 aralyghynda Aqtóbe oblysynyng HIH gh.sony – HH gh. basynda ómir sýrgen diny qayratkerlerding ómiri men qyzmetin zertteu jәne nasihattau maqsatynda ekspedisiyagha shyqqan bolatyn. 

Manyzdy sharagha qatysushylardyng deni «Ruhaniyat» muzeyining qyzmetkerleri, «Ruhaniyat» tanymdyq klubynyng mýsheleri, "Túran TV" arnasynyng tilshisi, blogerler, ólketanushylar, «Zere Tur» turoperatorlyq kompaniyasy, oblystyq «Núr Ghasyr» ortalyq meshitining ókilderi, diny qayratkerlerding úrpaqtary jәne ekspedisiya qúramynda (maqala avtory) mende barmyn.

Aqtóbe oblystyq «Ruhaniyat» múrajayy – әlemdik dinderding biri bolghan Islamnyng payda boluy jәne damu tarihy, Islam dinining Qazaqstan territoriyasyna, sonyng ishinde Aqtóbe oblysyna taraluy jәne onyng qazaq mәdeniyetine әseri turaly syr shertetin respublikamyzda ashylghan birden bir múrajay. Negizgi baghyty – ghylymy aghartushylyq, ghylymiy-zertteu, bilim qyzmetterining iske asyryluy jәne әlemdik, dәstýrli dinderding tarihyna baylanysty zattardy, múrajay kolleksiyalaryn jinaqtau, zertteu jәne kópshilikke jariyalau bolyp tabylady.

Ekspedisiya mýsheleri eng aldymen XIX ghasyrdyng sonynda salynghan Shәken - ishan meshitinde boldy. Býginde eskertkish memlekettik qorghaugha alynghan. Shəken ishan diny aghartushy bolghan. Onyng meshitinde myndaghan shəkirt bilim alghan. Múnan song Iztileu ishan atanyng basynda boldyq.

Múndaghy meshit shamamen 1894-95 jyldary salynghan. Iztileu ishannyng shóberesi Beybatsha Saghiyevanyng aituynsha, atasy kezinde Mekkege ýsh jyl degende jayau barghan. Kenes ýkimeti túsynda jastardy imandylyq pen adamgershilik qasiyetterge tərbiyelegen. Qazirgi meshiti 1948-50 jyldary aldymen astyq qoymasy, sonynan qús fabrikasy retinde paydalanylghan. Iztileu ishan diny aghartushy retinde el esinde qalghan túlgha. Býginde meshit kýrdeli jóndeuden ótudi qajet etedi.

Besbúlaq mekenine qarasty Qyzylshang qorymyna da bardyq. Múnda Júmaghúl haziret meshiti, Saghidolla haziret, Múhambet Sadyq Júmaghúlúly imam, Kәrimbergen haziret meshitterining oryndary saqtalghan. Sonday-aq, Qúmsay auylyndaghy Qisametdin ishan, Rahmanqúl haziret, Ádil haziret, Biysen haziret, Birmәn ústa jerlengen qorymgha da soqtyq.

Saparymyzdyng kelesi baghyty, Qaratal auyly jaghyna oiysty. Tarihy orynda birde-bir ýy qalmaghan, barlyghy jan-jaqqa kóship ketken. Sol sebepti bolu kerek, qarausyz qalghan әulie Bekpan Haziret salghan meshit, kitaphana jәne ashanasy qazir jetimning kýiin keship túr.Ókinishti.Irgeli sharalardan keyin bir janghyryp qalar. Bir kezderi osy meshitke kelip, bilim alghan jastardyng sany kóp bolypty. Bekpan babamyz esimi alty Alashqa belgili Dosjan haziretting zamandasy, əri jaqyn dosy bolghan. Kenes dәuiri túsynda batys óniri boyynsha kishi jýzden Mekke-Medinagha qajylyq sapargha barugha niyet bildirgen jýz adamdy aparyp әkeluge, tikeley atsalysqan Túlgha edi. Qasiyetti Bekpan ata jatqan qorymgha onyng úrpaqtary kelip, ishtey tilek tilep, tәu etip, qúran baghyshtady.

Taghy bir diny aghartushy Biysen haziretting basynda bolyp, dúgha baghyshtadyq. Ol 1878 jyly qazirgi Jaryq eldi-mekenine jaqyn ornalasqan Jamankól jaylauynda dýniyege kelgen. Ákesi Abdolla qajylyq sapargha eki ret barghan. Ózbekstanda diny bilim alghan, әri sol jaqta ústazdyq etken. Abdolla qajy - balasy Biysendi de 15 jasynda Búharagha attandyrghan. Biysen haziret Búhara medresesinde ýsh jyl bilim alyp, әri qaray oquyn Týrkiyanyng Stambul qalasynda jalghastyrghan. Ol jerde bes jyl oqyghan. Elge 23 jasynda oralypty. Biysen haziret ataqty Birman sheberge saldyrghan meshitte 16 jyl boyy ter tókken, júrtty imandylyqqa ýndeumen qatar, arab tili men din sabaqtaryn ótkizip, shәkirtter tәrbiyelegen kórinedi.

Aqtóbe ónirinde birqatar meshit-medreseler salghan sәuletshi-sheber Birman Kóshimqúlúlynyng qorymynda da boldyq. Onyng Islam dinining taraluyna qosqan ýlesi orasan. Sәuletshi Jamankól jaylauynda Biysen Abdollaúly men Dosjan Qashaqúlynyng meshitterin salghan. Əsirese Donyztaudaghy Qaynar degen jerde, keyin Shiylisuda (qazirgi Aqtóbe oblysy, Temir audany, Shúbarqúdyq eldi mekenining manyndaghy Ishan ata kesheni) eki ýlken meshitin Dosjan Haziret osy Birman ústagha salghyzghan.

Ári qaray, Besbúlaq mekenindegi Qyzylshang qorymyna taban tiredik. Tarihy orynda Júmaghúl haziret meshiti ghana saqtalghan. Bir kezderi Múhambet Sadyq Júmaghúlúly imam, Kərimbergen haziret meshitterining orny bolghan.

Qúmsay auylyna da soqtyq. Búl jerde kezinde Rahmanqúl ishan Baymaghanbetúly túrghyzghan meshit bolghan. Ol shamamen HIH gh.II jartysynda dýniyege kelip, HH ghasyrdyng basynda Qobda audany Terisaqqan ózenining jaghalauynda ómir sýrgen. Ishan dindar, ghúlama adam bolghan eken. Ghúmyryn halyqty imandylyq jolgha, úrpaq tәrbiyesine, adamdardyng enbekke, adamgershilikke ýndegen. Jastardy bilimge tartyp, aghartushylyqpen ainalysqan. Kónekóz qariyalardyng aituy boyynsha meshit qúrylysy samannan salynghan, biyiktigi 3 metrden kem bolmaghan. Meshit ghimaraty 1955 jylgha deyin túryp, sol jyly meshitting kýmbezi qúlatylghan. Keyin meshitti kolhoz óndirisine qajetti zattar saqtaytyn qoyma retinde paydalanylghan. Kýtim kórmegendikten әri zaman talabyna say qajeti joq dep tanylyp, tóbeleri qúlap, úzaq uaqyt qabyrghalary ghana saqtalghan. Ókinishke oray meshit jәne qorym qazir jermen jeksen bolghan.

Esesine qorymgha jaqyn ornalasqan Bekbauyl babamyzdyng ómirden ótken úl-qyzdary jerlengen. Demek, búl oryngha ziyarat etuge kelip túratyndar əli de bolsa kóp eken degen oy týidik.

Saparamyzdyng kelesi baghyty Jaryq auylynda jalghasty.Múnda Biysen haziret Abdollaúly meshiti, Aqyrap auylynda Nәkesh Husayynúly meshiti, Sógali auyldyq okrugindegi Sógali haziret beyiti, Arystan Begaliyev babalardyng meshitinde boldyq. Ókinishke oray, Jiyrenqopa eldi mekenindegi Qobylandy batyr kesenesine baru mýmkindigi bolmady. Sebebi, biz barghan kezde onda kýrdeli jóndeu júmystary jýrip jatqan edi.

Asan Qayghynyng úly Abat batyrgha arnap salynghan kesenege de at basyn tiredik. Ayta ketu kerek, "Abat-Baytaq" qorymy bir kezderi qarausyz qalghanday edi. Al qazirgi jaghday mýldem basqasha. Syrty qorshalyp, kesenege tike aparatyn jol tóselip jatyr. Tileuhana da salynghan. Kelemin deushilerge mýmkindiginshe barynsha jaghday jasalyp jatqandyghyn kórip, quanyp qaldyq. Bolashaqta búl jer tanymastay ózgeredi dep sendirdi Qobda audandyq múrajay qyzmetkerleri. Múnda «Qyz-әuliye» qorymy, sonymen birge әrtýrli ýlgimen, oiy-órnektermen salynghan 200-den astam tastan qashalyp jasalghan qúlpytastar jaqsy saqtalghan. Qúlpytastargha ómirden ozghan kisilerding attary, qysqasha ómirbayandary arab hәrpimen jazylghan jәne ru tanbalary salynghan. Ayta ketu kerek, Kishi jýz qazaqtarynyng últ-azattyq qozghalysy basshylarynyng biri Baraqúly Asau batyrdyng úly Uәzir el qorghanyna ainalghan batyr әri by bolghan. Onyng qúlpytasy da osy "Abat Baytaq" qorymynda.

Ekspedisiya mýsheleri Kenes Odaghynyng batyry, mergen, efreytor Áliya Moldaghúlova dýniyege kelgen Búlaq auylynda da boldy. Qazir auylda bar bolghany 30 shanyraq túrady. Barlyghy da sharua qojalyghymen ainalysady. Áliya apamyzdyng ózi dýniyege kelgen ýy sýrilgen, ornynda Batyr qyzgha arnalghan eskertkish túr. Janynda kishi sayabaq bar. Múnda jylda kelushiler sany kóp, әsirese 9 mamyr jenis kýni elimizding aimaqtaryn aitpaghanda, Resey, Qyrghyzstan, Ukraina, Germaniya jәne t.b. elderden kelushiler qatary kóbeymese, azaymaydy eken.

Múnan son, Qobda audanyndaghy Əliya auylyndaghy "ƏLIYa" patriottyq tәrbie beru oblystyq ortalyghynda boldyq. Múrajayda batyr qyzdyng ómirinen syr shertetin mәlimetter jaqsy saqtalghan. Bala kezindegi suretteri, tuystary, bilim alghan oqu oryndary jәne Áliya turaly jazylghan kóptegen avtorlardyng kitaptaryn tabugha bolady.

Ekspedisiyanyng ýshinshi kýni kishi jýz qazaqtarynyng últ-azattyq qozghalysy basshylarynyng biri, esimi anyzgha ainalghan Baraq batyrdyng әkesi Satybaldy babamyzdyng beyitinde boldyq. Ol Aqtóbe oblysy, Temir audanyna qarasty Shúbarqúdyq auylynan 15 shaqyrym jerde ornalasqan auyldyq okrugting ishinde jerlengen.

Sonday-aq, osy auyl ishindegi Satybaldy babamyzdyng Baraqtan basqa taghy bir úly bar, ol Erbólek atamyzdyng beyiti. Yaghni, Baraq batyrdyng tughan bauyry. Jerlengen jeri əkesinen 2 shaqyrym jerde eken.

Ekspedisiya mýsheleri eng songhy nysan retinde Temir audany,  Shúbarqúdyq auylyndaghy Dosjan haziret Qashaqúlynyng basyna baryp, qúran baghyshtady. Ol 1812-1896 aralyghynda ómir sýrgen diny aghartushy, ústaz, qogham qayratkeri. Soltýstik Ýstirt (Donyztau) pen oghan kórshiles jatqan Sam qúmyn, Embi shólin qonystanghan.

Tórt kýnge jalghasqan sharada ekspedisiya mýsheleri birqatar qúndy aqparattar jinaqtady. Al ekspedisiyanyng qorytyndylau "Ruhaniyat" muzeyinde ótti. Barlyq qatysushylargha Aqtóbe oblysy "Núr-Ghasyr" meshitining bas imamy Tóleby Ospan "Dosjan Ishan jәne Batys Qazaqstandaghy diny qayratkerler men diny nysandar" atty kitaptar men alghys hattar tabystady. Osy sharany úiymdastyrushylar, yaghny "Ruhaniyat" muzeyining jetekshisi Jibek Abdullina, ólketanushylar Serik Ábiljan jәne Quanysh Baybaqty, tarihshy Islamghaly Bitik osynday tәrbiyelik mәni zor sharany jylda ótkizip túru qajet degen úsynystaryn jetkizdi.

Sonday-aq, ekspedisiya mýsheleri Qúdaybergen Júbanov atyndaghy Aqtóbe memlekettik uniyversiytetinde oblys әkimi Berdibek Saparbaevtyng tóraghalyghymen ótken "Tughan jer" baghdarlamasy - Jalpyúltttyq patriotizmning negizi" taqyrybynda ótken dóngelek ýstelge qatysty. Atalmysh sharagha elimizge belgili sayasattanushylar Aydos Sarym, Rasul Júmaly, Dos Kóshim jәne t.b. tanymal túlghalar qatysyp, sóz sóiledi.

Jaratqan, qazaqtyng keng peyiline say, darhan dalasyn nәsip etken. Sol jerlerde kiyeli de, qasiyetti tarihy mekender az emes. Onyng ishinde Aqtóbe ónirinde de kisi ayaghyn baspaghan, tyn, ghylym ýshin zerttelmey jatqan mekenderding sany kóp. Osy ekspedisiya arqyly zertteushi-ghalymdar jana mәlimetter men tyng derekterge qanyqty. Bir quanarlyghy, diny qayratkerlerding ómiri men qyzmetin zertteu jәne nasihattau júmystary әri qaray mindetti týrde jalghasady dep sendirdi  sharany úiymdastyrushylar. Aldaghy uaqytta, "Amanat" ekspedisiya mýsheleri Aqtóbe oblysynyng Bayghanin audanynda boludy josparlap otyr. Yaghniy,  ekspedisiyanyng әli jalghasy bar...

 Dayyndaghan Núrbol Oquov, QR Jurnalister Odaghynyng mýshesi

 

Abai.kz

 

 

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5388