Múrat Áuez hәm "Dilim"
Suret Azattyq radiosynyng saytynan alyndy
Jaqynda «Jibek joly» baspasynan qogham jәne memleket qayratkeri, mәdeniyettanushy Múrat Áuezding «Dilim» atty kitaby jaryqqa shyqty. Múnda avtordyng әr jyldardaghy maqalalary, týrli basylymdargha bergen súhbattary, halyqaralyq jәne respublikalyq simpozium-konferensiyalarda jasaghan bayandamalary men sóilegen sózderi, aitqan oi-pikirleri berilgen.
Kitaptaghy arnayy jýiemen toptastyrylghan maqalalar men súhbattarynda avtor elimizdegi qoghamdyq, sayasy jәne әleumettik mәseleler, mәdeny jәne әdeby ýderister, qazirgi әlemdegi geosayasy jaghdaylar, jahandanu prosesining jay-kýii men manyzdy jaqtary jayynda oqyrmandy eleng etkizetin tyng oi-pikir bildiredi. Olardyng negizgi mazmúnyn avtordyn: «Tilden de, Dinnen de airylyp qala jazdap, qayta oralghan kezderimiz boldy, әli de kezdesedi. Al Dilden she?! Odan airylu mýldem mýmkin emes, tek sol Dil saulyghy, Dil tazalyghy, Dil beriktigi arqyly ghana jeke túlgha, derbes últ, tәuelsiz memleket retinde saqtalyp qaldyq», – degen tújyrymynan aiqyn angharugha bolady.
Kitaptyng kirispe bólimindegi «Enkidiada», «Ýsh arys», «Qaynar kóz» atty maqalalarda qalamger adamzat balasynyng damu tarihy, ondaghy eki stihiya – kóshpelilik pen otyryqshylyqtyng birligi men qarama-qayshylyghy, onyng qazaq dalasyndaghy kórinisi, kóshpeliler әlemi, onyng jalpyadamzattyq damudaghy róli men orny, týrki halqynyn, qazaqtardyng terennen tamyr tartatyn mәdeniyeti turaly pәlsafalyq túrghyda oy týiedi. Jalpy, búl ýsh irgeli maqala kitap leytmotiyvi ispetti, óitkeni olargha arqau bolghan oi-payymdar men tújyrymdar kitaptyn ón boyyna ózek bolyp órilip otyrady.
Kitaptyng «Aynalayyn, aq búlaq» atty birinshi bóliminde avtor әkesi Múhtar Áuezov pen anasy Fatimanyng ómiri, olardan alghan tәlim-taghylymy, bir shanyraqtyng astynda tәrbiyelengen bauyrlary, óz úrpaqtary jayynda әngimeleydi. Áuezov әlemining әli de tolyqqandy zerttelmegenine nazar audarady. «Álem kindigi» bóliminde qazaq ziyalylarynyng totalitarlyq memlekettegi taghdyry, «payghambarlar dәuiri» jәne bizding dinimizdegi keybir erekshelikter, tәnirshildik qaghidasy, «Alataudan – Altaygha» degen kitap keruenimen sapary, qazaqtyng mәdeny ómirindegi qojalar missiyasy turaly oy tolghaydy. «Jol kórmek», «Sadaqtyng úshqan oghynday...», «Jeti qyrdan astyng ba», «Jogharydan aghatyn ózenderdi bil!», « Enku-enku jer shalmay» bólimderinde halqymyzdyng mәdeniyeti men óneri, tili, tәuelsizdik, últtyq ruh pen últtyq mýdde mәseleleri, elaralyq sayasattaghy ústanym, shyghys tarihy, arab-týrki jәne qytay-qazaq qarym-qatynastary, búl orayda sheshimin tabuy tiyis problemalar jan-jaqty әri ótkir qozghalady. «Jaysang da jýr janynda» bóliminde ózi pikirles, múrattas bolghan A. Sýleymenov, G. Beliger, I. Qaraqúlov, D. Isabekov syndy qazaq әdebiyeti men mәdeniyetining kórnekti ókilderi turaly syr shertedi.
Jinaq avtordyn «Tamshy, búlaq!» degen jýrekjardy essesimen qorytyndylanady. Dana Konfusiyding bilimge aparar ýsh jol retinde oilanystardy, tolghanystardy, tәjiriybeni ataghanyn eske alyp, ózining ómir boyy osy ýlken joldyng ýsh tarmaghymen de jýrip kele jatqanyn, búl jolyna Ádil jәne Dil ústanymdaryn baghdarsham etetin aytady. Eger eline, últyna tamshyday bolsa da sebi tiyse, Dilining arqasy ekenin tebirene moyyndaydy, boyyna osy qasiyetti darytqan últtyq tamyryna rizashylyghyn bylay dep bildiredi: «...ýlken Joldyng airyghynda túryp, Dilimning dingegin susyndatqan Aq Búlaghymnan tamshylap aqqan saftay taza suynyng әrbir tamshysynan Aynalayyn degim keledi».
Kitap oily, qoghamdyq-sayasy jәne mәdeni-estetikalyq tereng tújyrymdargha, pikir-payymdargha bay, óte mazmúndy shyqqan. Tәuelsiz qazaq eli belin bekemdep, ensesin tiktep, Mәngilik el bolugha bet búrghan tústa, halqymyzdyng ózining әlemdik qauymdastyqtaghy orny men rólin, jahandanu ýderisinde últ retinde saqtalyp qaludaghy mindeti men paryzyn tereng sezinip, týisinuge sebi tiyer búl kitaptyng qalyng oqyrman qauymgha, sonymen qatar el tizginin ústap otyrghan azamattargha asa paydaly bolary sózsiz.
Baljan HABDINA
Abai.kz