Senbi, 23 Qarasha 2024
Jón-aq 7352 2 pikir 8 Qyrkýiek, 2017 saghat 13:44

Dulat Isabekov býgingi qazaq kinosyna ózindik baghasyn berdi

Býgin "Egemen Qazaqstan" gazetinde belgili qalamger Dulat Isabekovting "Belesterge bet týzegen qazaq kinosy" atty maqalasy jariyalandy. Maqalada avtor býgingi qazaq kinosynyng qal-jayy jayly kenirek toqtalyp, tereng taldau jasaghan. 

Dulat Isabekov: "Reseyding tarihy filimderining de kórgen kýnderi osyghan shamalas. A.Tarkovskiyding «Andrey Rublev» atty filiminen basqa «Aleksandr Nevskiy», «Ivan Groznyi», tipti, IY.Stalin 34 ret kórgen «Chapaev» filimderining de orys últynan basqa el ýshin eshqanday qúny joq. Tarihy jaghynan da, kórkemdik jaghynan da Resey tarihynda «Múz qyrghyny» atalyp ketken A.Nevskiyding shved әskerlerine múz bop qatyp jatqan Chud kóli arqyly tútqiyldan tiyisip, olardy ayausyz qyrghyngha úshyratqany, ózining ókil әkesi Mamaygha qarsy qylysh kótergen D.Donskoydyng tarihta belgili «Kýlik shayqasy» («Kulikovskaya bitva»), Ioan Tórtinshining (Ivan Groznyi) Altyn Ordanyng songhy tiregi Qazan qalasyn basyp alyp, halyqty qangha bóktirgeni Resey ýshin qaharmandyq pen patriotizmning simvoly bop baghalanghanymen basqa júrt ýshin qanqúily imperiyalyq sayasattyng kezekti bir kórinisi bop qabyldanady. Aleksandr Nevskiyding osy attas filimining finalynda jogharghy pafospen aitatyn әigili: «Kim bizge qylyshpen kelse – qylyshtan ajal qúshady!» degen sózi orys ýshin kiyeli sóz bop qabyldanghanmen, ózgeler ýshin әsire patriottyq úran ghana" dey kelip kino ónerinde býkil adamzattyq tuyndy týsiruding jayyn sóz etedi.

Jazushy antiygeroy kýshti bolmasa, basty geroy jel diyirmenmen alysqan Don Kihot siyaqty jalang patriottyq pafosqa malshynghan qauqarsyz obrazgha ainalyp shygha keletin aita kelip, týrik jәne qytaydyng tarihy serialdarynyng shynayylyghyna toqtalady. Sóite kelip, qazaq kinosynyng damuy jayly óz oiyn ortagha salghan. Avtor "qazaq kinoónerine mesheu balagha qaraghanday kózqarastan arylyp, jetilgen, uaqyt jaghynan alghanda tarlan ashatyn jasqa jetken, kinoónerine qoyylatyn eng jogharghy talaptardyng qanday týrin artsang da beli qayyspay kóteretin kezge jetkenin este ústauymyz kerek" dey kelip tәuelsizdikten keyingi kino salasyndaghy basty olqylyghymyzdy syn tezine alghan.: Abylay beynesin kórsete almaghan "Kóshpendilerdin" jayyn ashyna surettep, oghan ketken qarjygha ózge elder qanday tuyndy tudyrghanyn sóz etipti. Ras. "Kóshpendilerdin" artynan ergen әngime óte kóp boldy. 36 million dollardy jelge úshyrghan "Kóshpendilerdegi" ókinishti seyiltken "Jaujýrek myng bala" filimi ekeni belgili. Dulat Isabekov búl mәselege de toqtalyp, qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna oray Qazaq handyghy turaly serial týsiru júmysy bastalghanyn, búl iske myqty mamandar tartylghanyn aita kelip:  "Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn býkil el bolyp toylau qarsanynda Preziydentimiz dәl osy mәselege erekshe kónil bólip, búl taqyryptyng kino salasynda erekshe izdenispen kórinis tabuy tiyis ekenine toqtalyp ótip edi. Sonyng nәtiyjesinde keng tynysty, kóp seriyaly tarihy túnghysh teleserial jobasy qolgha alyna bastady. Joba avtory – Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, Mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múhamediyúly. Alghashqy kezendegi joba boyynsha filim 20 seriyaly bolyp jos­parlanghan bolatyn. Ssenariy avtorlary bolyp belgili jazushy Smaghúl Elubay men búghan deyin «Jaujýrek myng bala» filimi arqyly tanylghan kinossenarist Timur Jaqsylyqov bekitildi.  «Teatr dramaturgting jazu stolynan bastalady» demekshi, filim de ssenaristing jartylay bolsa da jazu stolynan bastalady. Jartylay deytin sebebim – jazu stolynda aqtyq nýktesi qoyyldy dep eseptelgen әdeby núsqa rejisserding qolyna týsip, ol týsiru alanyna jetkenshe san týrli ózgeristerge úshyraydy. Qoyshy rejisser men ssenariy avtorlarynyng arasyndaghy kelisu men ketisu aralyghyndaghy dau-damay osy kezende sharyqtau shegine jetedi. Óitkeni, jazushynyng óz rejissurasy bar da, týsirushining óz rejissurasy bar. Keyde búl kózqarastar ot pen su siyaqty oksumoron dengeyine deyingi alshaqtyqqa aparyp, onyng zardaby kinotuyndynyng sapasyna keri әserin tiygizetinin talay kórgenbiz. Búl joly joba avtory retinde әri Mәdeniyet ministri retinde serialdyng alghashqy kadrynan bastap, «filimning sony» degen titrdaghy jazugha deyin jauapty bolatynyn sezingen Arystanbek Múhamediyúly shygharmashylyq toppen әldeneshe ret kezdesip, olargha aqyl-kenesin berip, búl serialgha ózgerister engizip, 20 seriyany 10 seriyagha deyin qysqartudy úsynyp, basty róldegi akterlerding ózderine senip tapsyrylghan keyipkerge qanshalyqty dayyn ekenine deyin kónil bólip, qadaghalap otyrdy. Búghan deyin «Elbasy joly», «Qúraq kórpe», «Stalinge syilyq» atty filimderi arqyly kórermenderge kәnigi rejisser retinde jaqsy tanylghan Rýstem Ábdirashev osy serialdyng alghashqy bólimi retinde Iliyas Esenberlin romanynyng jelisi boyynsha týsirilgen «Almas qylysh» filimin júrtshylyq nazaryna úsynyp ýlgerdi. Onda Altyn Orda ydyraghan song Kerey men Jәnibek Shayban-shahpen bitispes taytalasqa týsip, óz tóniregindegi úlystar men taypalardyng basyn biriktirip, Mogholstan shekarasyna, Shu ólkesine kelip, birjolata qonystanady. Filim qazaq tilinde týsirilgenmen, jongharlar men shaghataylardyng óz tilderinde sóileytin sәtteri de bar. Qazaq kórermenderi ýshin búl oghash bolyp kórinbeydi, kerisinshe, sol zamannyng ruhyna say erekshelik retinde jatsynbay qabyldanady" deydi.

Osylay ministr Arystanbek Múhamediyúlynyng jauapkershiligin eske salghan jazushy kino salasyndaghy kiyim mәselesine de erekshe toqtalghan. Qazaqta jazdyq kiyim bolmaghanday týsirilgen filimderdegi olqylyqty joyatyn kez jetkenin aitady. "Qazaq kinoóndirisinde qansha aitylsa da eskerilmey kele jatqan bir әdet bar. Ol – kiyim ýlgisi. Syrttay qaraghanda qazaqta jazdyq kiyim degen atymen joq siyaqty. Qara qarghanyng miy qaynaytyn shildening shyrqyrap túrghan kezining ózinde bizding qazaqtardyng ýstinen týlki tymaq pen jaghaly ishik týspey-aq keledi. Qazaqta jazghy kiyimderding aluan týri bar emes pe edi? Dizaynerlerimiz sony nege eskermeydi? Jaugershilik kezinde bolsa amal joq, onday kezde dulygha men sauyt-sayman siyaqty joryq aksessuarlary sarbaz ómirining qajetti formasy. Al beybit kezde, aptap ystyqtyng kezinde ol bayghústardy túlypqa túmshalay bermey, ýsterine jazdyq jeyde men jelbegey kiygizsek oryndy-aq bolmas pa edi? Búl da kórermenning filimnen alar estetikalyq katarsiysine әser etpey qoymaytyn elementterding biri ekenin úmytpauymyz kerek".

Áriyne, bizding qalamgerding aitqanyna alyp qosarymyz joq. Dulat Isabekov múnan basqa tolyq metrajdy "Qazaq eli" animasiyalyq jәne "Oralman", "Anagha aparar jol", "Qúnanbay" sekildi filimderige erekshe toqtalyp, dramaturg retinde baghasyn berdi.

Ras. Songhy jyldarda qazaq kino ónerining irkilip qalghan kóshi sәl de bolsa algha jyljydy. Osynday tústa auyzdy qu shóppen sýrtpey, Dulat Isabekov syndy qalamgerding "bardy bar, joqty joq" dep ashyq aituy, pikirin elimizding bas basylymynda jariyalauy quanarlyq is.  Sondyqtan da biz dramaturgting keng tynysty maqalasynyng jariyalanghanyn Abai.kz oqyrmandaryna sýiinshileudi jón sanadyq.

Shәriphan Qaysar

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435