Tarih ghylymy – adamdy tәrbiyeleuge arnalghan ghylym. Adamdy tәrbiyleuge arnalghan tarih ghylymymen sabaqtas sosiologiya, sayasattanu, mәdeniyettanu siyaqty әrtýrli ghylym týrleri taghy bar. Biz solardy paydalanu arqyly talapqa say, basqa  últtarmen terezesi teng últtardyng biri boluymyz kerek. Búl óte manyzdy iydeya. «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» maqalasynda Elbasymyz: «Ómir sýru ýshin ózgere bilu kerek. Oghan kónbegender tariyh­tyng shanyna kómilip qala beredi», - dedi. Rasynda solay. Búl aksiomanyng tereng mәnin Preziydent atalghan maqalasynyng qortyndysynda bylaysha týiindep berdi:

«Memleket pen últ qúryshtan qúiylyp, qatyp qalghan dýnie emes, ýnemi damyp otyratyn tiri aghza ispetti. Ol ómir sýru ýshin zaman aghymyna sanaly týrde beyimdeluge qabiletti boluy kerek.

Jana jahandyq ýrdister eshkimnen súramay, esik qaqpastan birden tórge ozdy. Sondyqtan, zamangha sәikes janghyru mindeti barlyq memleketterding aldynda túr.

Synaptay syrghyghan uaqyt eshkimdi kýtip túrmaydy, janghyru da tarihtyng ózi siyaqty jal­ghasa beretin prosess.

Eki dәuir týiisken óliara shaqta Qazaqstangha týbegeyli janghyru jәne jana iydeyalar arqyly bolashaghyn bayandy ete týsuding tendessiz tarihy mýmkindigi berilip otyr.

Men barsha qazaqstandyqtar, әsirese, jas úrpaq janghyru jónindegi osynau úsynystardyng many­zyn tereng týsinedi dep senemin.

Jana jaghdayda janghyrugha degen ishki úmtylys – bizding damuymyzdyng eng basty qaghidasy.

Ómir sýru ýshin ózgere bilu kerek. Oghan kónbegender tarihtyng shanyna kómilip qala beredi».

IYә, biz ótkenning shanyna kómilip qala bermeumiz kerek. Bayaghyda kenes ýkimeti kezinde biz turaly malshy, kiyiz ýiden shyqpaytyn, qolyna qamshy ústaytyn kózi syghyrayghan týzemdik degen kózqaras qalyptasty. Endi sol shyrmaudan  revolusiyalyq jolmen, ýlken qaqtyghystar arqyly emes, evolusiyalyq jolmen shyghuymyz kerek. Búny da Elbasymyz dúrys eskertti. «Biz, - dedi Preziydent, - tarihtyng sabaghyn aiqyn týsinuimiz kerek. Revolusiyalar dәuiri әli bitken joq. Tek onyng formasy men  mazmúny týbegeyli ózgerdi.

Bizding keshegi tarihymyz búltartpas bir aqiqatqa – evolusiyalyq damu ghana últtyng órkendeuine mýmkindik beretinine kózimizdi jetkizdi.

Búdan sabaq ala bilmesek, taghy da tarihtyng temir qaqpanyna týsemiz. Endeshe, evolusiyalyq damu qaghidasy әrbir qazaqstandyqtyng jeke basynyng derbes baghdaryna ainalugha tiyis». Meninshe bolghanda, evolusiyalyq damu qaghidasy әrbir qazaqstandyq qazaq últynyng bayyrghy bay mәdeniyeti men salt-dәstýrine ýnilui kerek. Al, qazaqtyng mәdeniyeti de, ruhaniyaty da óte bay. Kóne shaharlar, keseneler, qorghandar, eskertkishter men jәdigerler jetip artylady. Halqymyz tarihy túlghalardan da kende emes. Býgingi zamananyng da kóshin bastaytyn qaharmandary az emes. Býgingi kýnning belsendilerin elge tanytu maqsatynda «Qazaqstandaghy 100 jana esim» jobasy jýzege aspaq. Patriottyq tәrbiye, bilimge úmytylysty kýsheytu, kópshilikting oi-órisin keneytudi kózdegen bastamalardyng deni – jastar ýshin! Demek, maqalanyng óskeleng úrpaqqa bereri kóp. Bolashaq – býginnen bastalady desek, sol bolashaqtyng irgetasy berik qalanyp jatqanyna óz basym esh kýmandabaymyn.