Zorlyq-zombylyq jәne media. TV-nyng teris әseri
Ár elding bolashaghyn halqynyng býgingi әl-auqatymen, yaghny әleumettik jaghdayymen tyghyz baylanystyra otyryp boljaugha bolatyn shyghar. Qalay desek te, býgingi tanda memleketting órkendep algha shyghuy, halqynyng ósip-ónui de azamattarynyng ekonomikalyq sauaty, qoghamdyq-sayasy belsendiligining dengeyimen kórinis tappaq. Onyng ýstine postmodernizm túsynda adamdardyng aqyl-oy erkindigine, sóz bostandyghyna keng óris ashylatyndyqtan, ghylymnyng aldynghy qatargha shyghuy, «sapaly adam» iydeyasynyng ózektiligining arta týsui zandy qúbylys bolsa kerek.
Osy orayda, qansha jerden aityla-aytyla jauyr bolugha ainaldy desek te, M.Áuezovtin «El bolamyn desen,besigindi týze!» degenin eriksiz qaytalaugha tura keledi. Býginde ol naqyldy naqyshyna qaray «...ekranyndy týze» dep ózgertip te aluy mýlde kezdeysoqtyq emes. Oghan sebep elektrondyq dәuirdegi birden-bir tәrbiye qúraly - BAQ arqyly kórinis tauyp otyrghan mediazorlyq bolyp otyr.
Ár elding bolashaghyn halqynyng býgingi әl-auqatymen, yaghny әleumettik jaghdayymen tyghyz baylanystyra otyryp boljaugha bolatyn shyghar. Qalay desek te, býgingi tanda memleketting órkendep algha shyghuy, halqynyng ósip-ónui de azamattarynyng ekonomikalyq sauaty, qoghamdyq-sayasy belsendiligining dengeyimen kórinis tappaq. Onyng ýstine postmodernizm túsynda adamdardyng aqyl-oy erkindigine, sóz bostandyghyna keng óris ashylatyndyqtan, ghylymnyng aldynghy qatargha shyghuy, «sapaly adam» iydeyasynyng ózektiligining arta týsui zandy qúbylys bolsa kerek.
Osy orayda, qansha jerden aityla-aytyla jauyr bolugha ainaldy desek te, M.Áuezovtin «El bolamyn desen,besigindi týze!» degenin eriksiz qaytalaugha tura keledi. Býginde ol naqyldy naqyshyna qaray «...ekranyndy týze» dep ózgertip te aluy mýlde kezdeysoqtyq emes. Oghan sebep elektrondyq dәuirdegi birden-bir tәrbiye qúraly - BAQ arqyly kórinis tauyp otyrghan mediazorlyq bolyp otyr.
Qazirgi tanda teledidardan sanqily aiuandyq pen zorlyq-zombylyqtyng ashyq ta aiqyn kórsetilip, adam qanynyng susha shashylyp «aghyp» jatuyna asa tandanbaytyn jaghdaygha jetippiz. Jauyzdyqqa etimiz ýirenip bara jatuynyng ózi qorqynysh tudyratyn qauipti tendensiya bolsa kerek. Al, ony elep-eskerip jatpaytyndyghymyz, nemkettilikpen qarap mәn bermeuimizding sony opyq jegizbesine kim kepil. Ár kýn sayyn sizding balanyz orta eseppen 17 ólim-jitimdi, 37 jauyzdyqty beynelegen kórinisterdi tamashalaydy eken. Múnday epizodtardyng kórsetilu barysynda onyng qanday sózdermen «kórkemdelip» kómkerilip jatatyndyghyn, shayqasushylardyng bir-birin qalay tildeytindigin aitpasaq ta týsinikti. Jәne búl kórinisterding tannyng atysy, kýnning batysy demey ýzdiksiz jalghasyp jatatynyn qaytersin.
Atys-shabystan, biringhay tóbelesten túratyn onday teleónimder balalar dýniyetanymynyn, logikasy men psihikasynyng qalyptasuyna teris әser etetindigin júrttyng bәri bilse de, ýnemi aitylsa da qoldanylyp jatqan arnayy sharalar, belgilengen is- әreketting qarasy әzir kórinbeydi. Biz ózi jauapkershilikti sezinuden góri onyng sebep-saldaryn bireuge jaba saludy, ózgelerden kórip solardy synap-mineudi algha tarta beretin jandarmyz ghoy. Ángime etilip otyrghan taqyrypty kez kelgen jerde qozghap kóriniz. Batysty nemese AQSh-ty sógip shygha kelemiz. Dúrys-aq, solardyng kesiri, búryn bizde bәri dúrys edi delik. Alayda, sol Batysynyz múnday soraqylyqqa dәl bizdegidey jol berip qoyyp, qol qusyryp qarap otyrmaytynyn taghy úmytpauymyz kerek siyaqty. Shyndyghyna kelsek, olar teledidar deytin osy bir siqyrly jәshikting ómirge engen alghashqy kezeninen bastap zorlyq-zombylyq kórsetilimderine qarsy kýres ashqan eken. Olay bolsa, әlemdik tәjiriybelerding keybir tústarymen tanysu ýshin AQSh-ta «Zorlyq, media jәne balalar» degen taqyrypta jýrgizilgen zertteulerding qorytyndylarymen tanysayyq.
Aytalyq, 1951 jyly Amerikada zorlyq-zombylyq taqyrybyndaghy kórsetilimder teledidar uaqytynyn 1O%- yn qúraghan eken. Soghan qaramastan 1954 jyly alghash ret Kongreste telezorlyqtyng kórermenderge әseri jóninde mәsele talqylanghan. 1956 jyly ghalymdar teledidardyng jas óspirimderge zalaly kóp boluy mýmkin ekendigin tújyrymdaghan. Atalmysh jyldary barlyq telehabarlar 2/3-ten ¾ bóliginde zorlyq kórinister saghat sayyn 6-10 mәrte qaytalanatyndyghy dәleldengen. Al, 1961 jylghy mәlimet boyynsha telezorlyq kórsetilimderding kólemi úlghayghan jәne onyng kópshiligi balalar ekran aldynda otyrghanda kórsetiletindigine dabyl qaghylsa, 1965 jyly teledidardaghy zorlyqtar jetkinshekterding jat qylyqtary arqyly kórinis bere bastaghan. 1969 jyly jasóspirimder agressiyalyq minez kórsetudin tәsilderin teledidar kórsetilimderinen ýirenetindikteri anyqtalghan.
Sonday-aq, 1972 jyly amerikandyq 50 jetekshi mamannyn bes tomdyq zertteu esebi mediazorlyq pen kәmeletke tolmaghandardyng agresivti minez-qylyqtarynyng arasynda baylanys bar ekenin kórsetti. 1980 jyly ýsh mausym boyy kórsetilgen teleserialdar taldandy. Jýrgizilgen zertteuler olargha saghat 8 ben 9 aralyghynda kem degende 9 ret, saghat 9 ben 11 aralyghynda kem degende 12 ret jәne balalar habarlarynda (senbi kýni tanerteng ) saghat sayyn 21 retten asa zorlyq kórsetilimi bolatyndyghy anyqtaldy. 1982 jyly jýike aurularyn emdeu últtyq instituty (National Institute of Mental Health) dýniye jýzinde jýrgizilgen 2500 zertteuge sholu jasaghan. Qorytyndysy boyynsha jasóspirimderdin agressivti minezderi men teledidar zorlyghynyn arasynda sabaqtastyghy bar ekendigi anyqtalghan. Nәtiyjesinde, júrtshylyqqa balalarynyn ne kóretindigin qadaghalau qajettiligi úsynyldy; industriya ókilderin teledidar zorlyqtaryn azaytugha shaqyrdy; mediazorlyq salasynda zertteu júmystaryn damytu qajettigi aityldy. Amerikandyq bala 1984-1985 jyldary teledidardan saghat sayyn 27 zorlyq kórinisti tamashalaghany belgili bolghan. Beyneklipterdin jartysynan kóbi zorlyq taqyrybynda ekendigi dәleldengen. Aqyry, 1990 jyly AQSh Kongresinde teledidar jәne onyn balalargha әseri jóninde zan jobasy úsynylyp tyndalghany turaly derek bar.
1992 jyly Amerikanyng psihologiya assosiasiyasy federaldyq ýkimetterdi qoghamdy mediazorlyqtan qorghaugha shaqyrugha deyin barghan. 1996 jyly aqpanda AQSh Preziydenti «Telekomunikasiyalar turaly» zangha qol qoydy. Búl zang besinshi chipter, teledidar habarlaryn sýzetin kompiuterlik mikroprosessorlar shygharu qajettigin aiqyndady. 1997 jyly AQSh -ta telebaghdarlamalardyn jas mólsherine negizdelgen jana reyting jýiesi qabyldandy. 1997 jyly YuNESKO aumaghynda «Balalar jәne ekrandaghy zorlyq» atty halyqaralyq palata qúryldy. Onyng is-qimylynyn basty nysany BÚÚ «Bala qúqyghy jónindegi Konvensiyasy» boldy. 1998 jyly Últtyq telearnanyn teledidar zorlyghyn zertteuge baylanysty qúrylghan tobynyn esebinde, telehabarlardyng 60% -ynda zorlyq bolatyndyghy jәne «Teleekrannan kórgen zorlyqtyn keri әser etuinin qaupi tipten joghary ekendigi» aityldy.
Los-Anjeleste teledidar jәne balalar densaulyghy mәselelerine baylanysty mediaindustriya ókilderi men zertteushilerdin konferensiyasy ótti. 1999 jyly senator Dj. Liyberman balalardy mediazorlyq qaupinen qorghau jәne oiyn-sauyq industriyasy jauapkershiligin arttyrugha arnalghan jana zang jobasyn úsyndy. Zang jobasy, týrli BAQ újymdary tuyndylarynyn sapasyn arttyru jәne balalardy ziyandy mediaónimderden qorghau maqsatynda zandy qataytugha shaqyrdy. 2000 jyly Amerikanyn pediatrlar akademiyasy, Amerikanyng medisina assosiasiyasy, Amerikanyng psihologtar assosiasiyasy, Amerikanyn balalar jәne jasóspirimder psihiatriya akademiyasy syndy tórt birdey últtyq assosiasiya birikken ýndeu jariyalady. Onda: «Medisinalyq qoghamnyng otyz jyldan asa jýrgizgen zertteu nәtiyjesi, zorlyq taqyrybyndaghy «oyyn - sauyqty» kóru, әsirese, balalardyng agressiyasynyn ósuine, olardyng qarym-qatynasynyng búzylularyna әser etetinin kórsetti» dep tújyrymdaghan. 2000 jyly qantar aiynan bastap Amerikanyn teledidarlary (ekrandary 12 duymnan ýlken) ata-analargha balalarynyn kórmegeni dúrys dep tapqan. AQSh Kongresinde «Zorlyq jәne media» degen taqyrypta tyndau boldy. 2001 jyldyn zertteui amerikandyq balalargha arnalghan jeksenbilik habarlarda jiyrmadan jiyrma beske deyin zorlyq aktileri bolatynyn anyqtady.
2002 jyly Amerikanyn balalar jәne jasóspirimder psihiatriya akademiyasy zertteulerinin nәtiyjesi mynanday boldy:
- mediazorlyqty shamadan tys kóretin balalardyng kópshiligi qayshylyqtardy sheshudin en tiyimdi joly zorlyq dep esepteydi ;
-mediazorlyqty belsendi týrde tamashalaytyndar shynayy ómirde zorlyqty emosianaldy týrde qabyldamaydy;
- zorlyq «oyyn- sauyghymen»belsendi týrde әuestenu, balanyng býkil әlem tek zorlyq negizinde qúrylghan dep payymdauyna әkep soqtyruy mýmkin;
Tek qana 2003 jyldyng ózinde AQSh Kongresinde on tórtinshi qantarda « Balalardy,zorlyq kórsetiletin baghdarlamalardan qorghau» zan jobasynyng tyndauy jәne Ókilder palatasynda «Balalardy beyneoyyndarda seksten jәne zorlyqtan qorghau» zan jobasynyn tyndauy bolghan.
Jogharyda keltirilgen derekterge qaraghanda, órkeniyetti әlemning «ekranyn týzeuge» asa mәn berip jatqandyghyn angharugha bolady. Al, atalmysh mәselening elimizde әldeqashan kýntәrtibinde túrghandyghy dau tudyrmasa kerek. Osy túrghydan kelgende, ekranymyzdan kýnde kórinis tabatyn Resey men AQSh-tyng (basym) kórsetilimderi balalar men jasóspirimderdin sana seziminin, dýniyetanymynyn dúrys qalyptasuyna keri әserin tiygizude dep dәleldeydi psiholog mamandar.
Otandyq telearnalarymyzda últtyq naqyshqa keltirilip, dilimizge say jasalyp jatqan jastargha arnalghan jobalar barshylyq. Balalargha arnalghan animasiyalyq filimder jasaudyng ózekti mәselelerin kótergen arnayy habar jasalyp, «Qazaqstan» ýlttyq arnasy arqyly kórsetilgenin de bilemiz. Shymkenttegi últtyq mulitfilim jasaytyn shygharmashylyq újymnyng eren enbegin de osy tústa atap ótken oryndy bolar. Qazaq ertegileri men dastandarynyng jelisimen jasalghan mulitfilimderding ara túra bolsa da otandyq arnalardan kórsetilip jatatyny bar. Alayda, ony jauyzdyqty nasihattaytyn shet eldik arzanqol filimdermen salystyrugha kelmeydi. Áriyne, últtyq ónimderimiz azdyq etip túr. San jaghynan ekrandarymyzdy jaulap alghan shet eldik teleónimder alda keledi, ókinishke qaray. Oghan tosqauyl qoyatyn, balama týrde teleónim jasaytyn mýmkindigimiz әli de jetkiliksiz sekildi. Múnday jaghdayda qazaq tilin jas jetkinshekterge mengertu ýshin, jalpy ana tilimizdi qútqaru maqsatymen desek te bolady, tezdetip kabelidik televiziya arqyly kórsetilip kele jatqan «Nikoledeon», «Jetiks», «Diskabri» sekildi arnalardyng tilin qazaqsha audarghan jón. Oghan eshbir syltaudyn, qarajattyng múqtajdyghy syndy uәjderding qajeti joq. Qazirgi barlyq balalardyng kóretin telearnalary jogharyda atalghandar. Al, onyng bәri orys tiline audarylyp kórsetilip kele jatqandyqtan shyn mәninde býginde qazaq balalary jappay ana tilinen ajyrap barady.
Til jayyndaghy kóp aighaylar, paydasyz jiyn, mәjilister, ana tilining sheneunikteri tipti qazaq balabaqshasy men mektepteri de qazaqty saqtap qalugha kómektese almaydy. Óitkeni, atalmysh telearnalar sizding ýiinizding tórin bala-shagha, nemerelerinizben qosa bayaghyda jaulap alyp qoyghan. Sondyqtan, jau ketken song qylyshtaryn tasqa shauyp jýrgen til sheneunikterining qyzmet shtattaryn qazirden bastap qysqarta beruge bolatyn shyghar. Sol qysqartudan ýnemdelgen aqshamen atalmysh telearnalardy qazaq tilinde sóilete alsaq órkeniyet kóshinen kesh qalmas edik. Al, qazirgi balalar men jastargha ertegi oqy dep kólemi kirpishtey qalyng kitaptardy tyqpalap әure bolmay-aq qoygha bolady. Onyng nәtiyjesi bolady deu de tym anghaldyq.
Zarina Qozybaeva
Abai.kz