Qyran býrkit ózining balapandaryna әkeni qalay tandaytynyn bilesiz be?

Mynaday qyzyq jasaydy. Úrghashy býrkit túmsyghymen aghashtyng bir bútaghyn syndyryp alady da, kókke samghaydy. Bútaqty túmsyghyna qystyryp, sol zanghar kókte úzaq qalyqtaydy. Úyabasardy kórgen shәuli atauly onyng ainalasyna jinala bastaydy. Sol kezde úyabasar túmsyghyna tistegen bútaqty tómenge tastay salady. Kópting ishinen bir býrkit zu etip sol bútaqty jol ortadan ústay alady. Bútaqty qaytadan úyabasardyng túmsyghyna qystyrady. Úyabasar bútaqty qaytyp alady. Sóitedi de qayta tastaydy. Janaghy býrkit qaytadan jerge týsirmey qaghyp alady. Osylay kóp ret qaytalanady. Úyabasar birshama uaqyt osynday synaq jasaydy. Aqyrynda synaqtan sýrinbey, әlgi bútaqty jerge týsirmegen shәulimen júptasady. Ekeui júptasqan song shaghylysady. Býrkitter de aqqular sekildi adal qústar. Bir júp әrqashan birge qalady. Al, synaqty ne ýshin jasaghanyn sәl keyindeu týsinesiz.

Júptasqan song ekeulep biyik jardyng basyna ýlken úya salady. Aldymen búta-taldardy әkelip, qanqasyn qúrastyrady. Sosyn ekeui túmsyqtarymen ýsti-bastarynan mamyq pen qanattaryn júla bastaydy. Osy mamyqty úyagha qalyng salyp, barlyq jel uildeytin tesikti biteydi. Úyany jyly, yqtasyn etedi. Osynday sýikimdi, jyly úyagha úyabasar júmyrtqasyn basady. Sosyn odan shyqqan balapandaryn bauyrymen jylytady. Balapandar júmyrtqa jarghanda (balapandar óte әljuaz, tyrjalanash, qauqarsyz bolady) sarsha men úyabasar kezektesip bauyrymen jylytyp otyrady. Balapannyng qanaty qatayghansha jyly-júmsaqty auzyna tosady. Janbyr men ystyq kýnnen qanatymen jauyp, qalqalap, kózining qarashyghynday saqtaydy. Su tasyp, jem tasyp, túmsyghymen auzyna salyp otyrady. Osylaysha balapan tez ósip, jetiledi. Qanatyna jýn shyghyp, qataya bastaghan kezge deyin ata-anasy meylinshe qamqor, meyirimdi bolady.

Sodan, minekey, balapandar ósti-au degende ata-anasy olargha qarap uaqyt keldi dep esepteydi…

Sarsha úyanyng eng shetine otyryp, ony qanatymen sabalaydy. Úyadaghy mamyqtyng bәrin tarsyldatyp qaghyp tastaydy. Ne ýshin? Mamyq pen jyly-júmsaqtyng bәrinen adalau ýshin. Úyanyng bútadan qúralghan qatty qanqasyn ghana qaldyrady. Mamyqtan aiyrylyp, balapandar anyrayghan tesikteri kóp ebedeysiz úyada qalady. Ne bop qaldy? Búghan deyin ata-analary sonday meyirimdi edi. Qamqor bolyp edi. Ákeleri úyanyng shanyn qaghyp jatqan kezde úyabasar balyq aulap keledi. Balyghyn úyadan sәl әregirek, shamamen bes metr aulaqqa aparyp qoyady. Balapandargha kórinetindey jerde otyrady. Sosyn balapandarynyng kózinshe әlgi balyqty asyqpay jey bastaydy. Balapandar úyada otyryp baqyryp-shaqyrady. Ne bop qaldy? Búryn bәri basqasha edi ghoy dep týsine almay dal. Ata-analary jem tasyp, su tasyp, auyzdaryna tosatyn, al endi úyanyng mamyghyn qaghyp saldy, ózderi balyq jeydi, balapandargha bermeydi.

Ne istese bolady? Qaryn ashty. Úyadan shyghu kerek. Balyq jegisi kelgen balapandar úyadan shyghugha qareket jasaydy. Búryn shyghyp kórmegen. Eger ata-anasy mәjbýrlemese әlde de shyqpas edi. Balapandar tyrmysyp, úyadan shyghady. Balapan býrkit úyadan asyp týsti. Qimyly shiramaghan, әli dúrys jýrip-túra almaydy. Týk bilmeydi. Úya jardyng basynda. Oghan eshbir jyrtqysh jete almaydy. Balapan jargha shyghyp ketken song tayghanaqtap, tómenge qúldilaydy. Osy sәtte (bayaghyda bútaqty jerge tiygizbegen sarsha) әkesi balapandy arqasyna qondyryp ýlgeredi. Qaytadan ynghaysyz úyagha әkelip salady. Bәri basynan bastalady. Balapandar tayghanaqtap, jardan qúlaydy. Ákesi arqasyn tosyp, aman-esen úyagha jetkizedi. Ákesi Qyran bolghandyqtan balapanyna arqasyn tosyp otyrady. Qyrandardyng birde bir balapany jardan qúlap ólmeydi eken.

Osylay qúlap jýrip balapan búryn jasamaghan qimyl jasap ýirenedi. Jelge qarsy qanatyn jayyp, úshady. Osylay qyrandar balapandaryna úshudy kórsetedi eken. Balapan qanatyn jayyp, úshudy ýirene salysymen ata-anasy ony balyq aulaugha ertip әketedi. Búdan bylay túmsyghyna balyq qystyryp, balapandy tamaqtandyrmaydy.

Búl ózinnen tughan bala men ruhany shәkirtterindi tәrbiyeleu әdisining tamasha mysaly. Balapandy jyly úyada artyq ústap qoymaudyng eskertpesi. Ózi de balyq ústay alatyn shamasy bar kezde auzyna dayyn asty tygha bermeu. Degenmen, úshudy ýiretu ýshin sheksiz meyirim kerek. Barlyq izgilik pen danalyqty biriktire otyryp, balapangha jana dýniyeni tanugha jol ashu óte manyzdy.

Úyabasar bútaqty jerge tastap, beker synaq jasamaydy eken. Ol balapandarynyng jardan qúlap ólgenin qalamaghan song osylay ózine myqty synar izdeydi. Sarshasy osal bolsa, balapannyng sanyna jete almas edi. Qyrandar balapandy onsyz da az basady. Bireu, ne ekeu ghana…

Armiyne Vanyan,

Audarghan Shynar Ábildә

Feysbuk paraqshasynan