Osydan eki jyl búryn Reseyding sol kezdegi auyl sharuashylyghy ministri Aleksey Gordeev astyq óndirisi men onyng saudasyn baqylaytyn halyqaralyq úiym qúru jóninde úsynys aitqan edi. Alayda onyng sózine qúlaq aspaq týgil, naryqtaghy iri oiynshylar óre týregeldi. Sondaghy uәji mynaday –  OPEK-ke mýshe elderde múnaydy óndiru men satugha memlekettik monopoliya ornatylghan. Sondyqtan ýkimet kez kelgen uaqytta «shýmekti jauyp», múnay  baghasyn rettey alady. Memlekettik monopoliya ishki naryqta da tómen baghany ústap túrugha mýmkindik beredi.
Astyq naryghynda múnday tәsil qol emes. Sebebi búl salada jekemenshik kompaniyalar ýstemdik qúrady. Olar ýkimetting aitqanyna kóne qoymaydy. Al eksportty shekteu óndirushining shekesine baryp tiyedi. Mine, sodan beri eki jyl ótse de, búl týiinderding eshqaysysy  sheshilmedi. Bazardaghy qúbylmaly bagha óndirushiler men saudagerlerge qatty әser etkeni sonsha, olar endi naryqtyng túraqtylyghyn qamtamasyz etetin halyqaralyq úiymgha birigudi ózderi qoldap otyr.

Osydan eki jyl búryn Reseyding sol kezdegi auyl sharuashylyghy ministri Aleksey Gordeev astyq óndirisi men onyng saudasyn baqylaytyn halyqaralyq úiym qúru jóninde úsynys aitqan edi. Alayda onyng sózine qúlaq aspaq týgil, naryqtaghy iri oiynshylar óre týregeldi. Sondaghy uәji mynaday –  OPEK-ke mýshe elderde múnaydy óndiru men satugha memlekettik monopoliya ornatylghan. Sondyqtan ýkimet kez kelgen uaqytta «shýmekti jauyp», múnay  baghasyn rettey alady. Memlekettik monopoliya ishki naryqta da tómen baghany ústap túrugha mýmkindik beredi.
Astyq naryghynda múnday tәsil qol emes. Sebebi búl salada jekemenshik kompaniyalar ýstemdik qúrady. Olar ýkimetting aitqanyna kóne qoymaydy. Al eksportty shekteu óndirushining shekesine baryp tiyedi. Mine, sodan beri eki jyl ótse de, búl týiinderding eshqaysysy  sheshilmedi. Bazardaghy qúbylmaly bagha óndirushiler men saudagerlerge qatty әser etkeni sonsha, olar endi naryqtyng túraqtylyghyn qamtamasyz etetin halyqaralyq úiymgha birigudi ózderi qoldap otyr.
Sol sebepti 6-7 mausymda Sankt-Peterburgte ótetin Dýniyejýzilik astyq forumynyng manyzy erekshe bolmaq. 65 elding auyl sharuashylyghy ministrleri, halyqaralyq úiymdar bas qosatyn jiyndy sarapshylar Davostan artyq týspese, kem týspeydi dep otyr. Jalpy, basqosudyng Reseyde ótkizilui tegin emes. Teristik kórshimiz astyq eksporty jóninen AQSh, Kanada jәne Euroodaqtan keyin tórtinshi orynda. Alayda iri bәsekelesterine qaraghanda, Reseyding egistik alqaby mol. Búl – auyl sharuashylyq ónimderine basymdyq beru arqyly kómirsutegi shiykizatyna tәueldilikten aryltatyn birden-bir jol.  Óitkeni bolashaqta auylsharuashylyq ónimderine, onyng ishinde dәndi-daqyldargha degen súranys kóbeyedi. Qazir jer betinde bos jatqan qúnarly alqap azaydy. Al túrghyndardyng sany jyl sayyn ósip keledi. 1900 jyly jer betinde 1,6 mlrd, 1980 jyly 4 mlrd adam ómir sýrse, qazir 6,7 milliardtan astam halyq bar. BÚÚ boljamy boyynsha 2050 jyly jer betindegi adam sany 9 milliardqa jetedi. Oghan qosa, biootyngha degen súranystyng artqanyn úmytpaghan jón.
Reseyding ózinde byltyr 108 mln tonna astyq jinaldy. Búl 18 jyldan beri qol jetpegen rekordtyq kórsetkish. Qazir astyqtyng baghasy kómirsutegi qúnyna jeteqabyl. Múnaydyng tonnasy 364,6 dollar bolsa, bidaydyng tonnasy – 180-200 dollar kóleminde. Áytse de, mәsele tek baghada emes. «Qara altyndy» shartty týrde baylargha arnalghan tauar dese, biday – kedeyding azyghy. Kómirsutegin tútynu damyghan elderge tiyesili bolsa, azyq-týlikke degen súranys Aziya men Afrikadaghy damushy elderding ýlesinde. Sóz arasynda aita keteyik, Resey astyghy kóbine Egiypet, Tuniys, Aljiyr, Marokkogha jóneltiledi. Al búl elder sonshalyqty bay emes. Eger songhy jyldary qarjy salasyndaghy alypsatarlardyng «jәrdemimen» múnay baghasy sharyqtasa, astyqqa kelgende múnday әdisting «qoly jýrmeydi». Kedey elder ony ýsh-tórt ese baghamen satyp ala almaydy.
Astyq naryghynyng taghy bir ereksheligi – jyl sayyn qúny ózgerip otyrady. Bir qaraghanda, baghanyng sharyqtauyna barlyq negiz bar. Alayda halqy kóp negizgi tútynushylar – Aziya men Afrika elderining mýmkindigi shekteuli. Nәtiyjesinde, naryqta astyqtyng kóp mólsheri qalady. Bagha qúldyrasa, investisiya azayady. Nәtiyjesinde, egistik jerding kólemin kemituge tura keledi. Biyl da osy ýrdis qaytalandy. Ótken jylghy mol ónim baghany qúldyratty. Sondyqtan Resey Astyq odaghynyng tóraghasy Arkadiy Zernovoy jogharyda atalghan týitkilderdi Peterborda ótetin forumda sheshu qajet deydi. Sarapshylardyng pikirinshe, óndirushiler, tútynushylar jәne halyqaralyq úiymdardyng kýshin biriktirgende ghana tyghyryqtan shyghar jol tabylady.
Juyrda RF auyl sharuashylyghy ministrining orynbasary Aleksandr Petrikov Resey, Ukraina jәne Qazaqstan astyq púlyn qúryp, әlemdik naryqtyng 25 payyzyn iyelene alady degen bolatyn. Biraq búl 10-15 jylgha arnalghan jospar. Ázirge ortaq qazandaghy әr elding ýlesi de belgilengen joq. «Múnday odaq qúrudyng manyzy sol – ýsh el birigip, sheteldik bәsekelesterge tótep bere alady» dep otyr.

QR Statistika agenttigining mәlimetine sýiensek, songhy 6 jyldan beri elimizde jinalghan astyqtyng jalpy kólemi 5,4 milliongha artqan. Rekordtyq kórsetkishke (20,1 mln t) qol jetkizgen 2007 jyldy alsaq, osy jyldar ishindegi ósim 36,7 payyzgha kóterildi. Astyq jinauda Qostanay oblysy (30,7%), Soltýstik Qazaqstan (29,2%) jәne Aqmola oblystary (19, 3%) aldynghy qatarda. Dәndi-daqyldardyng basym bóligi biday ýlesinde – 80,5 %. Jylyna 13,5-20,1 mln biday alynady. Búl TMD boyynsha Resey men Ukrainadan keyin 3-shi oryndy iyemdenuge mýmkindik beredi. Eksportqa orta eseppen 2,8-7 mln tonna biday shygharylady. Keybir sarapshylardyng boljamyna sensek, 22-28 mln tonna astyq óndiruge elimizding shamasy jetedi.

«Alash ainasy» gazeti, 05.06.2009