Eki ejelgi bekinis tabyldy
Topyraghyn týrtsen, tarlan tarihtan syr shertetin qazaq jerining әr púshpaghy qasiyetti. Babalar joly men atalar amanatynyng kuәgerindey kóne jәdigerdi әr tústan tabugha bolady. Mine, sonday eski bekinis Qyzylorda oblysynyng Shiyeli audanynan tabyldy.
Atalmysh audannyng IYirkól auyldyq okrugine qarasty Janseyit eldi mekeninde «Atamúra» deytin sharua qojalyghy bar. Tóraghasy – Shopanbek Sәrekeev. Osy kisi egistik jerdegi qúmdauytty tóbege qora soqpaq bolyp, tehnika kirgizedi. Shoyyntaban tehnika qalaqshasyn jerge qadap, topyraqty beluargha deyin qazghanda este joq eski zamandaghy qúmyralardyng synyq bólshekterin birge alyp shyghady ghoy. Dereu júmys toqtatylyp, aghasy Qoghambek Shynybekúly qazylghan shúnqyrdy qolmen arshy bastaydy. Sóitip, qatar jatqan býtin ýsh qúmyrany alyp shyghady. Sodan aghayyndy azamattar tabylghan qúndy jәdigerdi audandyq tarihy ólketanu muzeyine ótkizipti. Shiyelidegi ólketanu muzeyining agha ghylymy qyzmetkeri Bekbolat Ábuovtyng aituynsha, kólemi 4 sharshy metr jerden 15-ke juyq qúmyra shyqqan. Qúmyralar әrtýrli pishinde. Týbi sýiirlene bitkenderi shyghyrgha arnalghan deydi ol. Al ydys-ayaqqa arnalghan keybir qúmyralardan kómeski boyau izderi anyq bayqalatyn kórinedi. Qúmyralar әzirge orta ghasyrlyq jәdigerge jatady degen boljam jasalghan. Bekbolat Temirәliúly «Shyghyrgha arnalghan búl qúmyralar Syr boyynda yaghni, dәl osy Shiyeli jerinde egistikti ejelden qoldan suaru jýiesi jaqsy damyghanyn kórsetedi. Bizge keshegi kenestik kezendegi tarihty búlay oqytpady. Al myna jәdigerler biz eginshilikpen tek HIH-HH ghasyrlarda emes odan da búryn ainalysqanymyzgha dәlel bolady», deydi. Kógerim ejelgi oghyzdardyng Bestam qalasynan 20 shaqyrymday qashyqtyqta ornalasqan. Syrdariyanyng iyirimdi jaghasynan oryn tepken. Halyq arasyndaghy anyzgha sәikes, «Aqtaban shúbyryndy» zamanynda qalmaq qontayshysy Ýnji dәl osy Kógerimnen Syrgha qaray 4 shaqyrym jerden «Qyzyltam» dep atalatyn bekinisti qala-qorghan túrghyzghan. Býginde sol «Qyzyltam» bekinisining orny anadaydan menmúndalap kózge kórinedi. Muzeyding agha ghylymy qyzmetkeri B.Ábuov «Qyzyltam» qorghanynyng qabyrghasy zamandar ótip, әbden mýjilse de ýsh metrden qalyn, aumaghy 200 sharshy metr. Aynalasynda shashylyp jatqan synghan kirpishter men qúmyralar kóp» dep otyr.
Aytpaqshy, Shiyeli audanynyng Ybyray Jaqaev auylynyng manynan da ejelgi qonystyng orny tabyldy. Audandyq tarihiy-ólketanu muzeyining qyzmetkerleri jýrgizgen zertteu júmystarynyng nәtiyjesinde birneshe qúmyra synyqtary men sýiekter, órtengen kýl-qoqystyng izderi, temir týiirshikteri tabyldy. Arnayy qúrylghy topyraqtyng tereng qabattarynda temir jәne basqa da metaldardyng bar ekendigi bayqalady. Ólketanu muzeyining qyzmetkerleri «Qorghan shym kesekten túrghyzylghan boluy kerek. Al synghan kóze, qúmyra jәne basqa da keramikalyq ydystardyng betindegi boyaular, ondaghy syzyqtar, ydystardaghy bederler tarihtyng tereng qatparynan syr shertedi. Búl jerde Qoqan, Hiua, Qazaq handyqtarynan da búrynghy ejelgi dәuirding mәdeniyeti aiqyn seziledi» deydi. Qorghannyng kire- beris qaqpasy Bestam qalasyna qarap túr. Soghan qaraghanda búl qorghan ejelgi oghyz-qypshaq dәuirine jatatyn sekildi. Aynalasy az kýnning ishinde Shiyeli audanynan eki birdey tariyhy orynnyng tabyluy adamdy quantpay qoymaydy. Onyng ýstine, búl eshbir jazbada qalmaghan, atausyz kelgen qalalardyng orny siyaqty. Sondyqtan atalmysh oryndardy ghalymdar tereng zerttep, ishine býkken syryn ashsa degen tilek bar.
Erjan BAYTILES
Abai.kz