Týrik múghalimderi Qazaqstannan sayasy baspana súray bastady
Elbasy Núrsúltan Nazarbaev elimizdegi týrik liyseylerin jabugha qarsy bolyp, resmy Týrkiya biyligining birneshe mәrte betin qaytarghany belgili. Qazaqstannyng jastaryna sapaly bilim bergen oqu oryndaryna degen resmy Astananyng dúrys kózqarasy eki el arasyndaghy sayasy mәselelerdi kýrdelendirip jiberui mýmkin ekeni osyghan deyin birneshe ret aitylghan. Sol sóz rasqa ainalatyn týri bar.
Pavlodardaghy "Bilim-Innovasiya" liysey-internatynyng (búrynghy qazaq-týrik liyseyi) Týrkiyadan kelgen eki múghalimi Qazaqstannan sayasy baspana berudi súraydy. Búl turaly Facebook әleumettik jelisinde Álibek Smayylov degen azamat habarlady.
Onyng aituynsha, oghan Demiyreli Osman men Altynshash Isa atty eki Týrkiya azamaty ótinish jasaghan. Olar kóp jyldan beri Qazaqstanda qyzmet etip kele jatyr eken, olar jyl sayyn ózderine berilgen (otbasymen birge) vizalaryn úzartyp kelgen. Biyl sol vizalardy úzartugha shekteu qoyylghangha úqsaydy.
Sondyqtan da, viza ala almay otyrghan Demiyreli men Altynshash Qazaqstannan sayasy baspana súrap, kóp uaqyttan beri Qazaqstanda túratyndyqtaryn, eshqashan da búl elding zanyn búzbaghandyqtaryn algha tartady.
Áriyne, búl eki týrik azamatynyng ótinishi ghana deuge bolar. Biraq, búl eki adamnyng artynda Qazaqstanda júmys istep ketken myndaghan múghalimder túrghan joq pa? Eki ústazgha sayasy baspana bersek, Týrik biyligi ózine jau sanap otyrghan "Qyzmet" úiymynyng bar serkeleri Qazaqstangha aghylmay ma?
Elimizdegi qazaq-týrik liyseylerin saqtap qalu - óte dúrys sheshim. Qazir atauy da, zaty da ózgergen ol mektepter sayasattyng qúralyna ainalyp ketpeui kerek. Bizding aitarymyz osy.
Kemel Janbaev
Abai.kz