(Astanada ashylghan  EQYÚ Sammiytine arnalady)

I.
Áleumet!
Salghay qúlaghyn,
Shabytym shalqar búlqynsyn.
Shalghaygha sharlap jyr-aghyn,
Samghasyn býgin jyr-qúsym!
Toy dese qozyp deleben,
Domalamay ma qu bas ta!
Keneye týsken keregem,
Tolaghay toyda nar qasqa -
Jyrym da mening bir basqa!

Sýiinshi!
Ua, aghayyn,
Ataldy elim egemen.
Aqordamnyng tórinen
Elbasymnyng estilse
Jahangha eren dauysy
Tebirenbeyin nege men?!
Aqynnyng dýri, dyrauy,
Topjarghan elding jyrauy
Dombyrasyn, qane, qolgha alsyn!
Shattana, shalqyp tolghansyn,
Kósilip býgin sóilesin,
Sóilegende, býy desin:
- Sýiinshi!
Ua, qandastar,
Shalqarday shalqyp jiylshy,
Tuyp túr sәtim toy bastar,
Súrayyn erek sýiinshi!
Qarashy baytaq jerime,
Ózine Europanyzdyn
Syighanday alty eli de,
Shejiresi erlik-anyzdyn!Ayqara ashyp týndigin,
Týtetken týtin kóne jer.
Tebirentken toyda dýldýlin
«Átshu!», «Ók», «Shók-shók!»,
«Shóre!» jer.
«Elim-ay»-dy aityp enirep,
Qarataudan kóshken jer.

(Astanada ashylghan  EQYÚ Sammiytine arnalady)

I.
Áleumet!
Salghay qúlaghyn,
Shabytym shalqar búlqynsyn.
Shalghaygha sharlap jyr-aghyn,
Samghasyn býgin jyr-qúsym!
Toy dese qozyp deleben,
Domalamay ma qu bas ta!
Keneye týsken keregem,
Tolaghay toyda nar qasqa -
Jyrym da mening bir basqa!

Sýiinshi!
Ua, aghayyn,
Ataldy elim egemen.
Aqordamnyng tórinen
Elbasymnyng estilse
Jahangha eren dauysy
Tebirenbeyin nege men?!
Aqynnyng dýri, dyrauy,
Topjarghan elding jyrauy
Dombyrasyn, qane, qolgha alsyn!
Shattana, shalqyp tolghansyn,
Kósilip býgin sóilesin,
Sóilegende, býy desin:
- Sýiinshi!
Ua, qandastar,
Shalqarday shalqyp jiylshy,
Tuyp túr sәtim toy bastar,
Súrayyn erek sýiinshi!
Qarashy baytaq jerime,
Ózine Europanyzdyn
Syighanday alty eli de,
Shejiresi erlik-anyzdyn!Ayqara ashyp týndigin,
Týtetken týtin kóne jer.
Tebirentken toyda dýldýlin
«Átshu!», «Ók», «Shók-shók!»,
«Shóre!» jer.
«Elim-ay»-dy aityp enirep,
Qarataudan kóshken jer.

Jauyzdyq janyn jegilep
Kýizelu kezeng keshken jer.
Sarnatyp Qorqyt qobyzyn,
Asan qayghy jortqan jer.
Saghymdy dala, jol úzyn.
Búqajon balyq shortqan jer.
Sadaq pen nayza sartyldap,
Qasaqy jaular qashqan jer.
Abylay aty arqyrap,
Jenispen shashu shashqan jer!
Abyz ben Abay «ah!» úryp,
Shermeni narday shókken jer.
Han Kene ashu shaqyryp,
Mahambet qanyn tókken jer.
Qúrmanghazy saryndap,
Ybyray mektep ashqan jer.
Silkintip Torghay dalasyn
Amangeldi aryndap,
Jәdigóy jaular sasqan jer.
Tozghan jer, azghan kezenmen
Mәngýrt bop qazaq túsaldy.
Arystan ashu kezengen
Aybaryn berik ústandy.
Talqan bop tәj ben taghy da
Imperiya mәngi qúlady.
Atoylap azat tanyna,
Azattyq bolyp úrany.
Jeltoqsan tuyp kek kernep,
Jas aibat shyqty alangha.
«Tәuelsiz!» sózi kókke órlep,
Samghady barsha ghalamgha!
Jeltoqsannyng joyqyndy
Qaharynan jaralghan,
Tilinip tórtke oy týngi
Ata arynan jaralghan,
Qazaghymnyng qaharly
Qayratynan jaralghan,
Alashymnyng otany
Aybatynan jaralghan -
Sýiinshi!
Ua, aghayyn,
Tәuelsiz mening әz elim,
Jyrymnan shapan jabayyn
Kónilim - kóktem, jaz - ónim!
Jaynatyp barsha alapty,
Shomylyp shyqqa jer terley,
Araylap azat tang atty,
Sәulesin kýn de kórkemdey!
Kimsin? - dey qalsa, -
Qay elsiz? -
Qazaqpyn! - dep men aita alam!
Irgeli elmin tәuelsiz,
Ghajappyn! - dep men aita alam!
Qazaqpyn!
Qazaqstanmyn!
Gharyshyna da úshqanmyn!
Dostyqqa dәiim qúshtarmyn.
Tuymdy berik ústandym.
Aspanday tuym kógildir,
Zanymdy berik ústandym.
Tenizdey tasyp tógil, jyr,
Álemge atym úshqan kýn!

II.
Tenbilsiz ashyq aspanday
Kógimde tuym jelbirep,
Sarayyn jannyng ashqanday
Qaraymyn býgin eljirep.
Ata-babamnyng armany
Aghynan mәngi keldi dep.
Úrpaghyn qoldap aruaghy,
Baqytty qolgha berdi dep.
Tilgilep kókti jasqaghan
Gharyshkerlerding shuynday.
Tónkergen beyne tostaghan
Túyaghy týsken suynbay.
Qarghyp bir mindik túlpargha
Orghytyp oida, qyr astyq.
Shabytpen shyghyp shyrqaugha
Sýiinshi býgin súrastyq!
Tendigim tekke kelgen joq,
Tәuelsizdikti, aldiyar,
Qolynan eshkim bergen joq.
Tarih ta beyne anaday,
Tendikti - mezgil tolghatty.
Ghasyrlar sayrap ainaday
Búralang nebir jol jatty.
Sýiinshi, ua, halayyq,
Sýiinshi súrar tang býgin.
Bereke, birlik zorayyp,
Dәuletke tolsyn әr kýnim!
Ardaqtap ata-babany,
Ótkenge taghzym eteyik.
Zobalang zәrli zamanyn
Ketkenge taghzym eteyik!
Baghyttan alghan janylmay,
Jasaqtap jasaq qabylday,
Qasiyetti qaster jerinin,
Qamy ýshin qazaq elinin,
Birlikke ýndep dabylday,
Auyzdyghymen alysyp,
Túlpary asau typyrshyp,
Túrghanday batyr Abylay!
Týlettik tughan dalany,
Búghan da shýkir, a, Qúday!..
Silkintip salqau sanany,
Ardaqtap ata-babany,
Toltyra qúidyq qymyzdy,
Tostaghandargha, kesege.
Ne jazsa Tәnirim kórmek-ti.
Desek te mynau peshene,
Tarihy tútas halqymnyn
Kenestik kezdey óshe me?
Ózimiz qolgha almasaq,
Ózgeler, sirә, sheshe me?
Qaryzdar úrpaq qashanda
Ákeler menen sheshege.
Riza bolmay aruaqtar
Kónilder kýpti óse me?
Jalghasar dәstýr órister,
Býgin de solay, keshe de.
Shatqalang shaqtyng zardabyn
Óshirip qayta kelmeske
Ziyalylardyng esimin
Árledik qansha kóshege?!
* * *
...Týrkistan barsha qauymnyn
Imandylyghyn tapqan jer.
Qasiyetti ata-babalar
Sýiegi asyl jatqan jer.
Qaytadan qoydyq ornyna
Qaynaghan búrq-sarq qazanyn.
Siynyp Alla atyna
Sarnatyp jatyr azanyn.
Týrkistan toyy toylanyp,
Qaynady qúj-qúj bazarym.
Bir jarym ghasyr tarihy
Audardy әlem nazaryn.
Sabaqtas tórtkýl dýniye,
Osylay mening ghajabym,
Jiyrma birinshi ghasyrda
Áuendep shyqsyn әz әnim!
Kýldir de kýldir kisinetip
Kýrendi mindik býginde!
Kezim bir tudy esiletin
Tórelik aitar kýnimde!
Sýiinshi, ua, tughandar!
Kýnirent, kýidi tógildir,
Dýrkire shattyq dumandar,
Jýrekke núrdy sebildir!
* * *
Qorqyttay jandy múzdatyp,
Ajalgha lajsyz baghynghan.
Asanday jýrek syzdatyp,
Jerúiyq izdep shabylghan.
Búqarday ósiyet órletip,
Aqtamberdidey aghylghan.
Birligi menen tirligin
Elining erkin saghynghan.
Abylay syndy, aibatty
Jarlyghyn bergen taghynan,
Qabanbaylardyng qylyshy
Qas jaugha qarsy shabylghan,
Maytóbening basynda
Qabyrgha kenes qúrysyp,
Han iyesine baghynghan,
Mandaydan teri tamshylay,
Sayasatty órip qamshyday,
Bir Allagha siynyp,
Tilegin tilep aghynan,
Ken-baytaq qazaq jeri ýshin,
Enirep kalghan eli ýshin,
Saylanyp tuyn kóterip,
Namys-keginen halyqtyn
Qaulaghan jalqyn ot órip,
Aqtabannan shúbyrghan,
Qangha bókken dalasy
Shayqastan bolghan zyghyrdan,
Aq shashty kazaq anasy,
Qariyasy men balasy
Maqsatyn bekem úghynghan,
Ken-baytaq qazaq dalasy
Taymaghan berik túghyrdan
Sústaryn sermep semserdey,
Qynaptan qylysh suyrghan.
Jotadan jortqan jongharlar
Dalamnan damyl kórmedi,
Orghyghan oidan oiratqa
Bir sýiem jerin bermedi!
Bú qazaq neni kórmedi?!
Aqyry jendi! Erledi!
Tarqalyp múng men sherleri.
Jaz jaylau, qys qystauda
Kýmbirlep sheshen dombyra,
Keudeni shattyq kernedi.
Erledi qazaq, erledi!
III.
Kýzelgen jal men qúiryghy,
Bota tirsek baptaghan.
Jaratyp jeldey jýirigin,
Bәigege qazaq saqtaghan.
Anqyldaq, pay-pay, kónilder
At shappay erte túryp ap,
Jarysqa jany jegiler
Tóbege biyik shyghyp ap.
Atjandy qayran qazaghym,
Birinen biri ozatyn.
Dýbirli dalam - ghajap ýn,
Shapqan at boyyn jazatyn.
Tәuelsizdikke arnalghan
Býgingi jarys bir basqa -
Kim shyghar eken armannan?!
Shabangha mýlde jarmaspa
Tory ma, jiyren, qasqa ma?
Joq, әlde, mýlde basqa ma?
Jarysqa kóship kelgendey
Qos birdey ardaq astana!
Torqaly toyda mәrege
Kim jetse, meyli, ol jetsin.
Keneye bersin kerege
Kónildi kýimen terbetsin.
Tәuelsiz!
Netken ghajayyp
Tәuelsiz - sózding nary ghoy!
Elbasy shyghar sóz alyp -
Halyqtyng baqyt, ary ghoy!
...Mәskeuden emes, ózimiz,
Elbasyn eren sayladyq,
Bastaldy mәrttik kezimiz,
Taghdyryn elding oiladyq,
Tәi-tәidan bastap qaz túrdyq,
Ermedik ósek-dabyrgha.
Tәuelsiz elmiz! -
Qaz túrdyq.
Eren enbekpen
Qataya berdi qabyrgha!
Tәuelsiz!
Ua, halayyq,
Tәuelsizdikke jeter ne?
Senimmen algha qarayyq
Nyq basyp, basty kótere!
Onymnan tughan on jasym
Ornyqty bolyp ongharsyn,
Jiyrma, qyryq, alpys! - dep,
Ghasyrlargha abat jalgharsyn!
Arqyra, Qazaqstanym,
Jarqyra, Qazaqstanym,
Anyzdy Qazaqstanym,
Manyzdy Qazaqstanym.
Sýiinshimdi ber, halayyq,
Sýiinshim qayda, sýiinshim?!
Sapyryp qymyz alayyq,
Simirgen júrtym sýiinsin!..
IV
Áy, myrza, beker bәlsinip,
- Qay elsiz? Bizge deme sen!
Europanyng tórinen
Tórelik aityp kenesem.
Ishtering kýise - túz jala,
Elbasym mening eresen!
Bilikti, bilgir basshym bar
Qara da túr!
Kýni erten
Elinmen elu tenesem!
Aqordama asyqty
Elu alty elding dókeyi,
Tu etip birlik, dostyqty,
Kóktemek kópting kókeyi.
Tatulyq mәngi óristep,
Bombasyz, suyq qanjarsyz,
Parasat parqyn bólispek
Jaghalasusyz janjalsyz.
Qazaqpyn! Qazaqstanmyn!
Dostyqqa dәiim qúshtarmyn.
Kógildir tuym qolymda,
Zanymdy berik ústandym,
Órkendeu, órleu jolynda
Tanymdy aray qúshqanmyn.
Tóbe by býgin atanyp
Taghymdy berik ústandym.
Jahangha mәshhýr otanym.
Baghymdy berik ústandym.
Islәm ghúrpyn aighaqtar
Dinimdi berik ústandym.
Semserdey sózde aibat bar
Tilimdi berik ústandym.
Sýiinshimdi ber, baytaq el,
Álemge atym úshqan kýn!

«Ana tili» gazeti