Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 5989 0 pikir 4 Qyrkýiek, 2017 saghat 10:48

«Tughan jer» baghdarlamasy aimaqtarda qalay jýzege asyp jatyr?

Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: Ruhany janghyru» baghdarlamasynda kórsetilgen «Tughan jer» baghdarlamasy elimizding shalghay aimaqtaryndaghy auyl-auyldardyng tirshiligine tynys bergendey boldy.

Elbasy «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasynda «basqa aimaqtargha kóship ketse de, tughan jerlerin úmytpay, oghan qamqorlyq jasaghysy kelgen kәsipkerlerdi, sheneunikterdi, ziyaly qauym ókilderi men jastardy úiymdastyryp, qoldau kerek»  degen edi. Biz býgin Qazaqstanyng әr aimaqtaryndaghy, sonyng ishinde qazynaly Ontýstik Qazaqstan oblysy, kiyeli Manghystau oblysy, aq kýrishting otany Qyzylorda oblysy men arqany jaylaghan, kómirli aimaq Qaraghandy oblystarynda atqarylyp jatqan júmystardyng keybirin mysalgha keltirgendi jón kórdik.

Ontýstikte «Tughan jer» baghdarlamasy ayasynda auylsharuashylyq jәrmenkesi ótti

Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: Ruhany janghyru» maqalasyndaghy «Tughan jer» baghdarlamasyn jýzege asyru maqsatynda shyrayly Shymqalada «Tughan jer-altyn besigim» oblystyq festivali ótti. Búl turaly saytymyzdyng Ontýstik Qazaqstan oblysyndaghy menshikti tilshisi Shadiyar Moldabek habarlady.

Jaqynda Shymkentte Týlkibas audanynyng mәdeny kýnderi ótti. Shara ayasynda Memleket basshysynyng «Tughan jer» baghdarlamasy shenberinde atqarylghan iygilikti ister júrt nazaryna úsynyldy.

Ontýstikting shyghys qaqpasy sanalatyn Týlkibas óniri bir kýn boyy Shyrayly Shymkent halqyna óz ónerlerin pash etti. Festivalide  auylsharuashylyq  jәrmenkesi úiymdastyrylyp, audan sharualary 45 tonna jemis jәne bau sharuashylyghy boyynsha ónimderin úsyndy. Onyng ishinde audannyng brendi bolyp tabylatyn alma bauyna halyqtan súranys kóp boldy.

Festivaliding jalghasy oblystyq Otyrar kitaphanasynda jalghasyp, «Tughan jerge tuyn tikken qalamger» taqyrybynda Týlkibas audanynan shyqqan aqyn-jazushylarmen kezdesu ótti. Kezdesude jazushy –jurnalist M.Bayghút, satira sanlaghy A.Boranbaev syndy aqyn -jazushylar óz shygharmalarynan ýzindiler oqyp, oqyrman saualdaryna jauap berdi. Túshymdy oy aitty.

Festivalide alashtyng joghyn joqtap, múnyn arqalaghan qazaq halqynyng úly perzenti, qogham jәne memleket qayratkeri T.Rysqúlov jayynda filim kórsetilip, halqymyzdyng últtyq salt-dәstýrin, әdep –ghúryptarynan kórinister kórsetilip, audan ónerpazdary ónerding birqatar janrlary boyynsha óz ónerlerin kórsetti.

Festivalide audan әkimi N.Túrashbekov sóz sóilep, barsha halyqty festivaldy tamashalaugha shaqyrdy. Is-sharagha 1500-ge juyq kórermen qatysty.

Qaraghandydaghy qarqyndy júmys

Elbasynyng «Bolashaqqa baghdar: Ruhany janghyru» maqalasynda kórsetilgen «Tughan jer» baghdarlamasy Qaraghandyda da qarqyndy jýzege asyrylyp jatyr. Mysaly, Qaraghandy oblysy Kәsipkerler palatasynyng Preziydenti Ernar Kýlpeyisov «Abai.kz» aqparattyq portalyna súhbat berip, «Tughan jer» baghdarlamasy ayasynda ónirdegi atqarylyp jatqan júmystar jayly bayandap berdi.

«Qazaqstanda kәsipkerlikti damytu boyynsha úqsas alannyng bolmaghanyn atap ótemiz. Jәne kishigirim uaqyt aralyghynda Kenes bedeldi úiymgha ainalyp ýlgerdi. Býginde onyng qúramynda memlekettik organdardyng jәne deputattyq korpustyng ókilderi, tanymal zangerler men advokattar, kәsipkerler bar», - dedi palata basshysy.

QOKP Preziydenti Ernar Kýlpeyisovting aituynsha, biznes subektilerining zandy mýddelerine qysym jasaugha qatysty naqty jaghdaylardy sheshu joldary qarastyrylady.

«Kәsipkerler palatasy – qolynda az-maz qarjysy bar kәsipkerlerge qoldau jasaytyn alan. Osy alanda biznes-qauymdastyq ókilderi tikeley memlekettik organdargha jýginuge, olargha óz mәseleleri boyynsha naqty súraqtar qoygha mýmkindikteri bar. Ár otyrystyng sonynda oghan qatysushylar biznesting mýddesin qorghaugha bastama bolatyn sheshim qabyldaydy, jәne onyng negizinde, Palata kәsipkerdi qorghau jәne qoldanystaghy jýielik mәselelerdi sheshu ýshin tiyisti qadamdar jasaydy», - deydi Ernar myrza.

Qaraghandy oblysy kәsipkerler palatasynda 2015 jyldyng 25 aqpanynan bastap Kenesting 29 otyrysy ótti, onyng ishinde 2 otyrys Jezqazghan qalasynda jәne Qaraghandy oblysy prokuraturasy alanynda úiymdastyryldy. Sonymen qatar, osy aralyqta 69 mәsele qaralyp, 44 jeke, 16 jýieli manyzy bar jәne 9 aqparattyq súraq talqylandy.

Kenesting qarau nәtiyjeleri boyynsha kәsipkerlerding paydasyna 33 mәsele sheshildi. Búl memlekettik satyp alu zannamalaryn búzu, zansyz tekseris jýrgizu, qandayda mәselening sot oryndarynda úzaghynan qaraluy jәne basqa mәseleler.

Keneste talqylanghan barlyq kókeytesti mәseleler búqaralyq aqparat qúraldarynda ýzdiksiz jariyalanyp túrady, әr otyrys ashyq alang týrinde ótedi jәne oghan kelemin deushilerge esik әrdayym ashyq.

Kәsipkerler palatasynyng manyzdy arteriyalyq jýielerining biri – kәsipkerlerding qúqyqtaryn qorghau jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl jónindegi kenes bolyp tabylady. Kenes-biznesting óz qúqyqtary men mýddelerin qorghaugha kómektesetin jedel organdarynyng biri bolyp tabylady.

     Jastar auylgha tartu jasaudy dәstýrge ainaldyrdy

Elbasy «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasynda «basqa aimaqtargha kóship ketse de, tughan jerlerin úmytpay, oghan qamqorlyq jasaghysy kelgen kәsipkerlerdi, sheneunikterdi, ziyaly qauym ókilderi men jastardy úiymdastyryp, qoldau kerek»  degen edi. Osyny negizge alghan Manghystau oblysynyng SayÓtes auylynyng jastary da tughan auyldaryna tartu jasaudy úighardy.

Ótes orta mektebi - Sayótes auylyndaghy jalghyz bilim ordasy.  Jarty ghasyrdan astam tarihy bar búl oqu ornynyng týlekteri songhy 3-4 jylda tughan auylyna tartu jasaudy dәstýrge ainaldyrghan.

2007 jyly Ótes orta mektebin ayaqtaghan jastar ózderining tughan jerine Yaghni, Say Ótes auylyna osynday 4 birdey ayaldamany óz qarajattaryna salyp, tughan auyldaryna syigha tartty.

Jomarttyq tanytqan týlekter qúrylys zattaryna 400 myng tenge júmsaghan. Qolynan óner tamghan olar ayaldamany óz qoldarymen salypty. Sayótes auyldyq okrugining әkimi Nasuha Úlyqpanov  ayaldamany budjet qarajysyna salghan bolsa, 4 mln.-day aqsha keter edi.  Osy týlekterding arqasynda sol aqshalarymyz ýnemdelgenin aitady.

Byltyr mektep oqushylary ýshin auyl ishine qatynaytyn avtobus qoldanysqa berilgen. Endi qysta qardan, jazda shaqyrayghan kýnnen qorghan bolar ayaldama salynyp, sauapty is jasaldy. Auyl mektebining týlekteri jasaghan iygi iske tamsanghan Tәttigýl Medelhanova ayaldama salyp bergen aghalaryna alghys aityp, aldaghy jazda  synyptastarymen birge auyl manayyna gýl egip, abattandyrudy josparlap otyr eken.

Tughan jerine taghzym etushiler tek búlar emes. 2005 jyly mektep bitirgen týlekter auyl ishine 20-gha juyq otyrghysh salyp, túrghyndardyng demalysyna jaghday jasady. Al, 2006 jylghy týlekter auyldyng kire berisine kiyiz ýy pishindes ayaldama men auyldyng aty jazylghan túghyr túrghyzdy. Jalyndy jastardyng ghibratty isi kópke ýlgi bolyp otyr.

Filantrop Eraliyev naghilyqtardy taghy quantty

Elimizdegi betke ústar eldimekenderding biri Naghy Iliyasov auylynda sport kesheni men stadion paydalanugha berildi. Jana nysan memlekettik әriptestik negizinde jeke kәsipker Abzal Eraliyevting demeushiligimen jýzege asyp otyr. Múnan bólek eldimekende taghy da birqatar nysandar janghyrtylghan. Naghy auylynyng býgingi tynys-tirshiligimen tanysu maqsatynda aimaq basshysy arnayy bardy.

Taghylymdy isimen, enbekqor túrghyndarymen tanylghan Naghy auyly – qazir ónirding ghana emes, elimiz boyynsha ýlgili eldimekenge ainaldy. Onyng kórkeyip, janaruyna Qazaqstannyng Enbek Eri Abzal Eraliyevting qosqan ýlesin aitpau mýmkin emes. Ol býgingi kýnge deyin tughan auylyn kórkeytuge 1,5 mlrd. tengege juyq qarajat júmsaghan. Kónil quantarlyq atqarylghan júmystar әli de jalghasyn tauyp jatyr. Sport keshenining jalpy qúny 380 mln. tengeni qúrasa, sonyng 200 mln. tengesi «Abzal y K» tolyq seriktestigine tiyesili. Keshenning ashylu saltanatyna arnayy kelgen oblys әkimi Qyrymbek Kósherbaev aldymen auylda janadan abattandyrylghan taghzym alanyna gýl shoqtaryn qoyyp, jana meshitpen tanysty.

Auyl aqsaqaldary filantrop azamatqa batalaryn berip, alghys bildirdi:

«Búl enbekting barlyghy auylym – altyn besigim dep tuyp-ósken jerin ardaqtaghan, jeke mýddesinen ortaq iygilikti joghary qoyghan naghyz azamattyng erligi, taza qamqorlyghy. Býgin esigin ashqan sport kesheni auyl túrghyndaryn salauatty ómir saltyn ústanugha ýndeytin, jastardy búqaralyq sportqa tartatyn tәrbie oshaghy bolatynyna kýmәn joq. Oshaghynan ot, beldeuinen besti at ketpegen Naghy auylynda elge ýlgi bolarlyq birlik bar. Dәn patshasy,­ aq kýrishting atasy Ybyray Jaqaev «qatty jerge qaq túrar, qayratty erge baq túrar» demekshi, auylymyzdy sol berekeden aiyrmasyn».

Keybir qalagha bergisiz múnday auylda túru zor mәrtebe, ýlken quanysh. Abzal Eraliyev Naghy auylyna qyruar qarjy qúiyp, mektep pen emhanany, mәdeniyet ýiin, taghzym alanyn memleketpen birlese otyryp jóndedi. Su búrqaqtaryn qoyyp, auyl kóshelerin jóndep, jaryqtandyryp, gýlmen kóriktendirip qoyghan. Búl auylym – altyn besigim dep tuyp-ósken jerin ardaqtaghan, jeke mýddesinen ortaq iygilikti joghary qoyghan naghyz azamattyng erligi, taza qamqorlyghy. Enbegi eleusiz qalghan joq shara barysynda oblys әkimi Abzal Eraliyevke QR Mәdeniyet jәne sport ministrligining «Dene shynyqtyru men sportty damytudaghy sinirgen enbegi ýshin» tósbelgisin tapsyrdy.

Mesenattyng ózi : «Auylymyzgha jasap jatqan júmystarymyzdyng eng negizgi maqsaty – perzenttik paryzymyzdy óteu. Auyldastaryma barynsha qoldau kórsetu. Al jana sport kesheni auyl balalarynyng bos uaqyttaryn tiyimdi ótkizip, olardy bilimge, imandylyq­qa bastaydy dep oilaymyn. Olar bolashaqta elding ýmitin arqalar azamat bolsa degen oi. Mýmkin dәl osy auyldan talay chempiondar ósip shyghar» degen ýmitin baryn aityp, aghynan jaryldy.

Búl sport nysany iri sporttyq sharalardy qabylday alatyn ónirdegi aldynghy qatarly sport ghimarattarynyng birine ainalatynyna senim mol. Sonyng bir dәleli sport keshenining ashyluyna oray jana alanda «Qaysar» men «Aqtóbe» komandalary qosalqy qúramdarynyng oiyny ótti. Eki kýnge sozylghan sharada taekvandodan halyqaralyq turnir de úiymdastyryldy.

Songhy jyldary memleket tarapynan da búqaralyq sportty damytugha kóp kónil bólinip keledi. Oblysta da búl baghytta qyruar júmystar atqarylyp jatyr. Biyl Qyzylorda qalasynda boks ortalyghy men ippodrom jәne audandarda dene shynyqtyru, sauyqtyru keshenderi paydalanugha beriledi dep kýtilude. Búnday sharalar Elbasynyng «Ruhany janghyru: bolashaqqa baghdar» Joldauyndaghy tughan jerge, elge degen azamattardyng qamqorlyghyn arttyru maqsatynda ózgeler ýlgi bolary sózsiz.

Erghaly Berikúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394