Əleumettik jelide lentany syrghytyp otyrsam, eski suret shygha keldi. Jap-jas jigit. Astyna: «Qazir kóbi bile bermes. Biraq, búl – bokstan qazaqtan shyqqan túnghysh Qazaq KSR-ynyng ýsh dýrkin chempiony Shoqyr Bóltekúly», – dep jazylypty. Búryn nege estimegenmin dep tandandym daghy, internetten ol kisi turaly məlimet izdey kettim. Shoqyr Bóltekúly – Qazaqstangha boksty əkelgen, 223 ret ringke shyghyp, onyng 199-ynda jeniske jetken, qazaq jastary arasynan túnghysh KSRO sport sheberi atanghan qazaq boksynyng bahadýri eken. Myqty suretshi de bolghan.Jary Núrsúlu Tapalova bolsa, qazaqtan shyqqan túnghysh prima balerina. Anyz adamdar turaly materialdardy oqy kele, «qos túnghyshtyn» úrpaghymen kezdesip, əngimelesuge, estelik tyndaugha asyqtym.

Shoqyr Bóltekúlyn joldastary Shoq dep ataydy eken. Shoq atanyng Toty esimdi qyzy bar. Býginde jasy 57-de. Jurnalisterdi asa jaqtyra bermeydi degendi estip alsam da, təuekel dep qonyrau shaldym. Ə degennen «nómirimdi kim berdi?» dedi. «Jurnalisterden alghan edim» deymin qiylyp. «Əy, súqbat beretin synayy joq-au. Qazir bas tartyp, tútqany tastay salsa ne isteymin? Ne dep kóndirsem eken?» dep uayymdap túrmyn ishimnen. «Úlannan» ekenimdi aityp, ózimdi tanystyrghan song apamyzdyng dauysy júmsarayyn dedi. Sony paydalanyp, qazir qayda ekenin súrap aldym. Apam da saspaydy. «Kensaydamyn. Əke-sheshemning qasynda jatyrmyn», – deydi. Almatygha jaqynda ghana kelgen men Kensayda tek mazar bar dep oilaydy ekenmin. Qapelimde ne derimdi bilmey qaldym. Toty apay da sony sezgen boluy kerek, kýlip: «Jogha, ólip qalgham joq. Osy jaqta, tauda túramyn. Qalagha barsam, auyryp qalamyn», – dep týsindirdi. Apamyzdy Aqtauda dep estushi edim, Almatyda túratynyna quanyp kettim. Quandym da əngimeleskim keletinin jetkizdim. Basynda súqbat bergisi kelmey, seninkiremey túrghan Toty apay aqyrynda kelisti. Kelesi apta kezdesetin bolyp, tútqany qoydyq.

Aq kiymeshek kiygen əjelerdi tek Nauryz merekesinde kórushi edik, Toty apamyz kiymeshegin kiyip kelipti. Tandanyp, bir jaghy ishim jylyp qaldy. Jurnalistermen kezdesip ýirenip qalghan boluy kerek. Əkesi turaly əngimeni ózi-aq bastap ketti.

– Əkem 1916 jyly Manghystau oblysynyng Jarmysh audanynda dýniyege kelipti. Serikqaly degen aghasy bolghan. Soghystan oralmady. Arzu degen əpkesin kórdim. Biraq, onyng qanday tuys ekenin naqty bilmeymin. Əyteuir, əkem Arzudy tughan apam, menen on tórt jas ýlken deytin. Qiyn zamanda ýiin órtep, ýsh bauyrdyng auyldy tastap ketip bara jatqan suretin de salghan. Əkem tuylghanda a tamyz Bóltek siyrek kezdesetin bekire túqymdas shoqyr degen balyqty ústap alghan eken. Əjemizge qalja bolypty. Tuystary jaqsylyqqa balap, balanyng esimin sol balyqtyng atymen atapty. Əkemning balalyq shaghy óte auyr ótken. Asharshylyq jyldary qarasheshek auruynan əke-sheshesinen jastay jetim qalyp, toghyz jasynda Fort Shevchenko qalasyndaghy balalar ýiine ótkiziledi. Qújatynda 2-3 jasqa ýlkeytilip jazylghanyn jəne shyn tughan kýni shilde aiynda ekenin aitqany esimde. Al tólqújatynda birinshi qantar dep kórsetilgen. Balalar ýiine týsken barlyq balanyng tughan kýnin birinshi qantar dep jazady eken. Sol qaladaghy jetijyldyq mektepte oqyp jýrgeninde suretke iykemin bayqaghan ústazdary Bakudegi kórkemsuret uchiliyshesine týsuge kenes beredi. Ony ýsh jyl oqyp,  1934 jyly Kiyevtegi kórkemsuretshiler dayyndaytyn akademiyagha týsip, suretshilikting diplomyn alyp shyqqan.

Oghan qosa Shoqyr Bóltekúly dene tərbiyesi institutyn bitirgen.Əsirese, boksqa qatty qyzyghady eken. Maqsatyna jetude aldyna jan salmaytyn jas jigit I.Iva novtyng seksiyasyna jazylyp, jarty jyldyng ishinde Kiyev, Harikov, Donesk, Livov sekildi iri qalalarda studentterding «Burevestniyk» qoghamdyq sport jarystarynda ýnemi jeniske jetip jýredi. Shəkirtine sýisingen Ivan Konstantinovich degen bapkeri taghy eki-ýsh jyl Kiyevte jattyghyp, Býkilodaqtyq bəsekege dayyndaludy úsynady. Biraq, elin saghynghan Shoq ata Almatygha qaytyp, suretshilikpen ainalysady. Abay atyndaghy opera jəne balet teatrynda, Qazaqfilim kinostudiyasynda suretshi bolyp júmys isteydi.

1937 jyly Sh.Bóltekúlynyng basshylyghymen alghash ret bokstan Almaty qalasynyng birinshiligi ótedi. Oghan 50 sportshy qatysqan. Alayda, soghys bastalyp ketip, Shoqyr Bóltekúly ózi súranyp, 1941 jyldyng shildesinde Batys maydanynda əueli zenbirek kózdeushisi, keyin onyng komandiyri bolghan. «Jauyngerlik erligi ýshin» medalimen marapattalyp, «Qyzyl tu» medaline úsynylghan. Qyzynyng bayandauynsha, sportshylardan dayyndalghan arnauly toptyng qúramynda shayqasyp, bir týnde otyz adamnan tek eki jauynger aman qalghan. Onyng biri – ayaghynan jaralanghan tatar jigit. «Meni tastap, ózing qútyl» degenine qaramastan əkesi ony eki kýn boyy qalyng qarmen sýirep, qar astyndaghy ýsigen ósimdik pen shópting tamyryn talshyq etip, basqa jauyngerlerge aman-esen jetken eken.

«SÓZBEN SOYYP SALATYN»

– Əkem soghystan ayaghyna snaryadtyng jaryqshaghy tiyip, jaralanyp qaytqan. Ómirining sonyna deyin sol ayaghy auyryp ótti. Elge kelgen song əkemdi kóp tekseripti. Sol sebepti de maydan turaly sóz qozghamaytyn. Əkem tegin Bóltekov emes, Bóltekúly dep jazdyrghan alghashqy qazaq. Tekserushiler de familiyasyna qadalyp, «nege Bóltekúly?» dep súray beredi eken. «Nege bolushy edi? Bóltekting úly bolghandyqtan», – dep jauap beretin. Bauyrjan atalaryn: «Men biletin naghyz eki qazaq bar. Biri – men, ekinshisi – Shoqyr», – deytin. Óitkeni, ol kisi de tegin Momyshúly dep jazdyrghan ghoy.

Qazaq boksynyng damuyna bas bolghan Shoqyr atalaryng tughan Jarmysh auylynan kezinde «halyq jauy» degen jalamen kóp adam ústalghan. Sondyqtan da Shoqyr Bóltekúly tuystarymen kóp aralaspapty. Qaybir jyldary Arzu apasy izdep kelgende de «men seni tanymaymyn» dep qaytaryp jibergen eken. Sóitse, ýstinen tekseru jii bolatyndyqtan, «tuystaryma ziyanym tiymese eken» deydi eken. 1943 jyly ekinshi dərejeli mýgedek bolyp elge oralyp, 1944-1947 jyldar arasynda ózi de jattyghuyn ýzbey, «Dinamo», «Spartak» erikti qoghamdarynyng Odaqtyq jarystarynan jýldeger atanyp jýredi. 1947 jyldan bastap shəkirt tərbiyeleydi. «Shoqtyng shəkirtimiz» deytinderding qatarynda E.Hasanov, A.Ýsenov, N.Titov, A.Kadetov, S.Əbdenəliyev, A.Qúlybaev syndy ring tórinde atoy salghan azamattar bar. Kishkentayynan Shoq bapkerining tərbiyesinde bolghan Serik Əbdenəliyev býginde qazaqtan shyqqan túnghysh Olimpiada tóreshisi. Serik aghamyz Shoqyr Bóltekúly turaly esteligimen bólisti:

– 1954 jyly Almatydaghy №12 mektep-internatqa oqugha týstim. Segizinshi synyp oqimyn. Mektepte boksqa kóp kónil bólindi. Boksqa baratyn bala qalghandarynan biyik túratyn. Internatta oghan eshkim tiyise almaytyn, qoqandamaytyn. 1955 jyly jigittermen ilesip, Shoqyr Bóltekúlyna bardym. Meni almay qoydy. Boyymtyrighan, qyryq ýsh kelimin. Esik ashyq túrdy. Ishten Shoqtyng jigitterge kórsetkenin myna jaqtan qaytalaymyn. Kózine týsip qaldym ghoy deymin. Bir jetiden keyin «beri kel» dep shaqyryp aldy da, bir balamen júdyryqtasugha shyghardy. Ol da júdyryghyn sermeydi, men de tópep jatyrmyn. Qaytpadym. Ana bala shydamay ketken song bizdi toqtatyp, meni qaldyrdy. Qalalyq jarystarda jýldeger atana bastadym. Bir jyldan song Aqtóbede jasóspirimder arasyndaghy birinshilikke qatystym. Qarasam, qarsy búryshtan ayaq-qoly balghaday, boyy qysqa orys jigiti shyghyp kele jatyr. Jaltaqtap qoyam. Ishimnen «mynau bir úrsa, meni qatyrady ghoy» deymin. Júdyryghyn tiygizbey jýrmin. Eki minut ótip, búryshyma baryp otyryp edim, Shoq ishimnen týrtip qaldy. «Neghyp biylep jýrsin, ə? Neghyp biylep jýrsin?» – dep ashulandy. «Əy, qolyna qaray bermey basyna qara. Basy túr ghoy qaqiyp», – dedi. Shyqtym daghy, qarsylasymnyng dəl múrnyn kózdep, bir úrdym. Ekinshi raundtyng ayaghyna taman toqtatyp tastap, tóreshi mening qolymdy kóterdi. Sol birinshilikte ekinshi oryn aldym ghoy deymin. Sonday kez bolmasa, Shoq bizdi úrmaytyn. Biraq, sózben soyyp salatyn. Jenilsen, qalay jenilgenine qaraytyn. Qorqyp jenilsen, jaghdayyng qiyn. Shoqtyng bir ret qaraghany nege túrady?! Basynnan úrghanmen birdey. Al ne ýiretse, sony istep, sonda da jenilip qalsan, qatelikterimizdi aityp, týzetuge jattyqtyratyn.

Toty apay endi əngime auanyn sheshesine audardy. Núrsúlu Tapalova 1923 jyly Aqtóbe oblysynyng Oiyl audanynda dýniyege kelgen. Atasynyng shyn esimi Meyirman eken. Boyy alasa bolghandyqtan, el-júrtqa Tapal atanyp ketipti. Prima balerinanyng anasy Maqpal, naghashy apasy Aqyrys, tughan əpkesi Júmash ta Oiyl men Oral teatrlarynda by biylegen, ərtis bolghan. 1929 jyly tughan inisi Núrghaly Opera jəne balet teatrynda hor ərtisi bolyp qyzmet etken.

– Ol zamanda Ahmet Júbanov syndy ónerdegi tau azamattar auyl aralap, talantty balalardy izdeydi eken. 1934 jyly Aqtóbeni aralap jýrip, sheshemning talantyn bayqap, Almatygha oqugha shaqyrghan. Biraq, Maqpal əjem sheshemning ərtis bolghanyn qalamay, jibermey qoyypty. Eki jyldan song Aqyrys apam sheshemdi Almatygha poyyzgha salyp jibergen.

Almatygha kelgen song Abay atyndaghy akademiyalyq opera jəne balet teatry janyndaghy by mektebinde ayaqtyng úshymen biyleuding qyr-syryn ýirengen. Shara Jiyenqúlovamen óte jaqsy aralasypty. Ýiine jii kelip, məre-səre bolyp shəy ishedi eken.Núrsúlu Tapalova «Qyz Jibek», «Qalqaman-Mamyr» qoyylymdarynda Sharany almastyrady. Túnghysh prima balet biyshisi óz esteliginde by mektebine týsip, Kýləsh Bayseyitovanyng qamqorlyghynda jýrip, Shara apayynyng kómegin kóp kórgenin jazghan. A.Aleksandrov, G.Ulanova, E.Lifanova, Yu.Kobalova siyaqty əlemdik dengeydegi óner iyelerining de biyshi bolyp qalyptasuyna kóp əser etkenin bayandaghan. 1938 jyly kordebalet ərtisi, balet biyshisi, al 1945-1953 jyldary osy teatrdyng prima-balerinasy bolyp júmys isteydi. Onyng balerina retinde somdaghan sheteldik klassikalyq opera janryndaghy Zarema, Jiyzeli, Adana, Tao Hao, Gliera, Velikanova syndy túlghalary, «Qyz Jibek», «Abay», «Birjan-Sara» syndy qazaq operalaryndaghy biyleri sol kezdegi myqty mamandardan da, kórermennen de joghary baghagha ie bolghan. Jiyrma shaqty filimge de týsken eken. 1947 jyly «Qazaqstannyng enbek sinirgen ərtisi» qúrmetti ataghyn iyelenip, Almaty qalalyq kenesining deputattyghyna saylanghan. 1958 jyly Məskeude ótken qazaq ədebiyeti men ónerining onkýndigine qatysyp «Birjan-Sara», «Nazugum», «Dudaray» operalaryn biyimen órnektegen Núrsúlu Tapalova qazaq ónerin damytugha qosqan ýlesi ýshin «Qúrmet belgisi» ordenimen marapattalady. Ony óte súlu bolghan desedi. Qyzy: «Nebir suretshiler qazaq qyzynyng portretin salarda mening anamnyng symbatty mýsinimen salystyryp alyp kirisetin edi», – deydi.

Shanyraq kótergenine 2-3 jyl tolghanda Jambyl men Amangeldi kóshelerining qiylysynda «Ərtister ýii» salynady. Núrsúlu Tapalova sol ýiding pəterlerin ərtisterge bóluge jauapty bolypty. Bir kýni əriptesi: «Əy, qyzym, ózge ərtisterdi ýige kóshirip jýrsin, ózinning basynda baspanang joq. Sol pəterlerding birin alyp almaysyng ba?» – deydi.«Olay da bola ma?» dep tanyrqaghan balerina basshylyqqa barady. Oghan pəter beriletin bolady. Sonda Núrsúlu Tapalova 18 sharshy metrlik bir bólmeli ýidi tandaghan. Júrttyng «bala-shaghang bar, kelim-ketim adamyng kóp, eki bólmelini alsanshy» degenin tyndamay, sol ýidi de qanaghat etken eken. Sonda ómir boyy túrypty. Ataghy KSRO-gha jayylghan adamdardyng sonsha qarapayym bolghanyna tanghalasyn. Jogharyda balerinanyng deputat bolghanyn da aittyq. Eki bólmeli túrmaq, birneshe bólmeli ýy satyp aluyna bolatyn edi ghoy dep oilaysyn. Toty apaydyng aituynsha, ol kezdegi adamdar dýnie jinaudy bilmegen eken. Əri ata-anasy qarapayym kisiler bolghan. Əkesi tilshilerdi jolatpaydy eken. Gazetke bir jurnalisting «Bokstyng koroli» dep jazghanyna qatty ashulanyp, «olay aitpandar!» depti.

– Sheshem aldynda túrmysta bolyp, Aysúlu əpkemdi dýniyege əkelgen. Əkemmen qosylghanda ol jeti jasta bolghan. Əkem de birinshi əyelinen ajyrasyp ketken. Aysúlu əpkemmen naghyz bauyr bolyp óstik. Ol anamnyng jolyn jalghastyryp, kəsiby ənshi boldy. Əkem sheshemdi alghash kezdesuge shaqyrghanda sheshem kóilegim joq dep barmaytyn bolypty. Ony estigen teatrda birge isteytin əriptesteri qoyarda-qoymay sahnadaghy shymyldyqtyng kishkentay jerin kesip alyp, anama bir jarym saghattyng ishinde kóilek tigip beredi de, kezdesuge jiberedi. Əkemde jalghyz ghana shalbar eken. Ony ýtiktep shyqpaqshy bolady. Qalay deysing ghoy? Qolyna týkirip alyp, shalbardyng boyymen qayta-qayta jýgirtip, qyryn shygharady. Shalbary əbden eskirip ketse kerek, tura tizesine kelgende jyrtylyp ketipti. Endi qaytpek? Basqa shalbary joq. Amal joq, sol kýiinshe qyzben kezdesuge shyghady. Fontannyng qasyna ekeui eki jaqtan kelip túr. Ortada jaryq. Anam kóilegimning perdeden tigilgenin bilip qala ma dep bir qyrynan túrady. Əkem gazetti alyp alghan. Qolyna orap ústap, tizesin jasyryp kele jatyr. Jaryqtyng qasyna kelip, ekeui bir-birine «múnda kel» dep ymdaydy. Jaryqqa kelse, ekeuining de kiyimi kórinip qalmaqshy ghoy. Bolmaghan song əkem: «Qazir sol jerde túra túr», – dep jaryqty ainalyp ótipti. Anam əkeme shyghugha kelisimin bergenimen, naghashy əjem kónbey otyryp alypty. «Qaydaghy bir qayyrshygha qyzymdy bermeymin» degen kórinedi. Bir kýni əkem syptay kiyinip alyp, qolyna tətti-məttisin, ýndi shayyn alyp, anamnyng qolyn súraugha barady. Əjem «túratyn jerlerindi kórip alayyn» degen song bir bólmeli shaghyn pəterine aparady. «E, ómir sýrip ketedi ekensinder» dep əjem de rúqsatyn bergen eken. Sheshem qolyna aqsha tiyisimen bazargha baryp, toltyryp azyq-týlik alatyn. Ony kóterip alyp jataqhanalardy aralaytyn. Qolyndaghysyn sondaghy studentterge taratatyn. Ol kezde Qazaqkonsertte repetitor bolghan. Sonda studentter ash jýredi dep ayaydy eken ghoy. Əkemdi aitqanda tek boksshy dep jýredi. Onyng myqty suretshi bolghany auyzgha alyna bermeydi. Əkemning ózi salghan kóp portreti bolatyn. Biraq, dinimiz boyynsha adamnyng suretin salmau kerek eken dep bərin órtep tastady. «Tym bolmaghanda ana suretti, myna suretti qaldyru kerek edi. Qatelesippin. Suret degen – óner ghoy», – dep keyinirek ókinip qaldy. Əkemning auyryp jatyp qalghanyn bir-aq ret kórdim. Soghystan ayaghy jaralanyp keldi ghoy. Sol ayaghy auyryp, 3 kýn 40 gradusqa deyin qyzuy kóterilip jatyp qaldy. Tura ýsh kýnnen song túryp ketti. Densaulyghy myqty bolatyn. Ózi dúrys tamaqtanu men dene shynyqtyrugha qatty mən beretin.

«EShQAShAN KÓKIREK KÓTERME» DEYTIN

Keyipkerimiz ýsh jasynan bastap jarnamalargha týsken. Mektepte orys tili men fizikany sýiip oqypty. Fortepiano, violoncheli aspaptarynda oinap, mənerlep syrghanaumen ainalysqan. Tek shanghyny jek kóredi eken. Kishkentay kezinde anasy men əkesine erip jýre beretin kórinedi. Anasynyng dayyndyqtarynan, əkesining boks zalynan shyqpapty. Shoqyr Bóltekúly ózin

maqtaghandy, gazetke jazghandy únatpapty. Kitap jazam dep barghandardy quyp shyghady eken. Qyzyn Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiytetinde orys tili filologiyasy mamandyghyna oqytqyzypty. «Men turaly bir jazsa, qyzymnan basqa eshkim jazbasyn», – depti. Al anasy birshama jyl auyryp jatqanda Toty apay medisina salasyn oqyp alyp, medbiyke bolyp júmys istegen eken. Alghashqy mamandyghy boyynsha qyzmet qylmaghan. Anasy tósek tartyp auyryp jatqanda Shoqyr Bóltekúly: «Qazaqtyng birinshi boksshysy bola túra, sýiikti jarymdy qalay saqtay almadym?» – dep kýizelipti. Toty apaydyng Bauyrjan, Sanjar esimdi úldary bar. Ekeui de óner salasynda.

– Qazir biraz basylymdarda əke-sheshem turaly jalghan aqparattar jýr. Sol sebepti de jurnalisterden aulaq jýruge tyrysamyn. Kópshilik ortagha jii bara bergim kelmeydi. Biraq, əkemning artyndaghy osymen onynshy jyl úiymdastyrylyp kele jatqan boks turniyrine baryp túramyn. Əkem abyroyly bol deytin. «Qanday tabysqa jetseng de kókiregindi kóterme, ainalana múrnyndy shýiirme. Olar – eng nashar qasiyetter. Qansha biyikke minseng de, óz halqynnan biyik emessin. Adamdargha ataq-dərejesine qarap qúrmet kórsetpe. Bərimen birdey syilas. Ýige kim kelse de, dastarqanyng jangly túrsyn» deytin. Əkem ərbir adam daryndy dep senetin. Ər adam ómirge kelgende tek sol jan ghana atqara alatyn mindeti baryn aitatyn. Al sheshem bolsa menen kishi bolsyn, qúrdas bolsyn, bəribir ýidegi bas bolar jan er kisi ekenin qaytalap otyratyn. Sizding basylymynyz balalargha arnalghan ghoy. Jas órkender de əke-sheshemning aqylyn esterinde saqtasa eken…

Tansholpan TÓLEGEN

«Úlan» gazeti, №43