Tiltanuda «sayasat tili», «baspasóz tili» degen úghymdar bar. Búlar, qarap otyrsaq, zamannyng aghysyna qaray tez ózgerip otyratyn qúbylystar. Kezinde «auatkom», «obkom» degen sózder ekining birining auzynan týspeytin. Kenestik jýie qúryghan boydan búl sózder men tirkester de solardy naqyshtaytyn, aiqyndaytyn úghymdar men qúbylystar da ghayyp boldy. Jana zamannyng jana týsinikter men qatynastardy tughyzatyny zandylyq. Olardyng birazy tilge, dýniyetanymgha әser etedi. Birazy taghy da joghalady.
Býgingi kýni de sayasatkerlerimiz ben jurnalisterimizding auzynan týspeytin, keng taraghan sózder joq emes. Áriyne, olardyng kóbisi búrynnan belgili, ainalymgha engen. Alayda, sayasattyng aghysyna qaray, sayasatkerlerding sayysyna oray keybir sózder men tirkester tym jii paydalanyp ketetin kezder bolady. Onyng ýstine ýkimetting júmysyna, nasihatyna baylanysty jana úghymdar tilge enip jatady. Mәselen, ótken jyldary «klaster» degen sóz shyqty. Eki sheneunikting biri mazmúnyn týsinsin-týsinbesin «klaster-klaster» dep «biraz ter» tógip sóilep baqty. Ol baghdarlama oryndalmay qalyp «klastershiler»   otstavkagha ketken boyda «klaster» de joq boldy. Sol siyaqty әrbir jyldyng óz «janalyqtary» bar. Zamandy, onyng aghysyn, kontekstin týsinging kelse sol sózder men tirkesterdi zertteu, bilu, olardy úmytpau qajet siyaqty. 

Tiltanuda «sayasat tili», «baspasóz tili» degen úghymdar bar. Búlar, qarap otyrsaq, zamannyng aghysyna qaray tez ózgerip otyratyn qúbylystar. Kezinde «auatkom», «obkom» degen sózder ekining birining auzynan týspeytin. Kenestik jýie qúryghan boydan búl sózder men tirkester de solardy naqyshtaytyn, aiqyndaytyn úghymdar men qúbylystar da ghayyp boldy. Jana zamannyng jana týsinikter men qatynastardy tughyzatyny zandylyq. Olardyng birazy tilge, dýniyetanymgha әser etedi. Birazy taghy da joghalady.
Býgingi kýni de sayasatkerlerimiz ben jurnalisterimizding auzynan týspeytin, keng taraghan sózder joq emes. Áriyne, olardyng kóbisi búrynnan belgili, ainalymgha engen. Alayda, sayasattyng aghysyna qaray, sayasatkerlerding sayysyna oray keybir sózder men tirkester tym jii paydalanyp ketetin kezder bolady. Onyng ýstine ýkimetting júmysyna, nasihatyna baylanysty jana úghymdar tilge enip jatady. Mәselen, ótken jyldary «klaster» degen sóz shyqty. Eki sheneunikting biri mazmúnyn týsinsin-týsinbesin «klaster-klaster» dep «biraz ter» tógip sóilep baqty. Ol baghdarlama oryndalmay qalyp «klastershiler»   otstavkagha ketken boyda «klaster» de joq boldy. Sol siyaqty әrbir jyldyng óz «janalyqtary» bar. Zamandy, onyng aghysyn, kontekstin týsinging kelse sol sózder men tirkesterdi zertteu, bilu, olardy úmytpau qajet siyaqty. 
Búl biz ashqan janalyq emes. Aty әlemge әigili Aghylshyn tilining jana Oksford sózdigi (The New Oxford American Dictionary) jyl sayyn til kenistigine kirgen jana sózder men tirkesterdi saralap otyrady. Sózdikting redaksiyasy dýniyedegi aghylshyntildi baspasózdi, internetti sýzip otyryp, ainalymgha engen janalyqtardy qaghazgha týsirip, olargha arnayy qajetti ghylymy apparatyn jasaqtaydy. Qay sózder qay dәrejede, qay salada kóbirek paydalanatynyn aiqyndaydy. Osynyng negizinde әr jyldyng qorytyndysy boyynsha Oksford sózdigi reytingter jasaydy. Mysaly, ótken 2009 jyly aghylshyn tiline engen «basty janalyq» retinde Internet pen әleumettik jelilerge qatysty «Unfriend» («dospaspau», «dostyqtan aiyru») sózi alghashqy oryngha ie boldy.
Osy ýrdisti negizge ala otyryp orystyng belgili tiltanushysy, filosofy Mihail Epshteyn Reseyding «Novaya gazeta» basylymymen birigip «Orys tiline engen jana sózder men tirkester» degen jobany birneshe jyl boyy iske asyryp keledi. Mysaly, ótken jyldyng nәtiyjesi boyynsha, sayasatkerler men jurnalisterding auzynan týspegen «perezagruzka» sózi birinshi oryngha ie boldy.
Al aghymdaghy ayaqtalugha jaqyn 2010 jyl qazaqqa, qazaq tiline qanday janalyq әkeldi? Redaksiyamyzdyng ishinde aqyldasa otyryp, jazylghan maqalalardy saralay kelip, bizder tómendegi sózder men tirkesterdi «2010 jyldyng sózdigine» engizgendi degendi jón sanadyq. Búl, әriyne, ghylymy saraptama emes. Árkimning atalghan mәselege ózindik kózqarasy boluy yqtimal. Degenmen, bizding pikirimizshe, dәl osy sózder jyl boyy sayasatkerlerimiz ben jurnalisterimizding auzynan týsken joq. 2010 jyldyng «aua-rayyn», «klimatyn» anyqtaytyn sózder jalpy osylar siyaqty.  «2010 jyldyng sózdigine» qosar sózderiniz ben tirkesteriniz bolsa forumdaghy pikirlerinizge qosa tirkep, negizdeulerinizge jol ashyq! Qabyl alynyzdar!

Aziada. Songhy eki-ýsh jyldaghy atyshuly taqyryptardyng biri. Bizding portal da osy taqyrypqa qatysty biraz maqala jazdy. Aziadanyng oiynshyghyna «Yrbi» degen atau da berdik. Ánin de aittyq, aqshasyn da sanadyq. Únasyn-únamasyn 2010 jyl kóp aitylyp, kóp talqylanghan sóz «Aziada» bolyp túr.

Blog. Ótken jyly Kәrim Mәsimov ýkimeti shetinen blog ashyp, «ashyqtyqtyn» jana standarttaryn jasayyq dep talpynyp edi. Biyl, kóz ótti me, basqa boldy ma, әiteuir, «ashyqtyghy» tiyla bastaghanday. Esesine qazaq jastarynyng arasyndaghy internetke, blog ashugha degen qyzyghushylyq kýn sanap artyp keledi. Osyghan oray bizding portal «Oytóbe» degen blog-túghyrdy iske qosugha bel buyp, biraz tirshilikterdi atqaryp jatyr. Qazaq blogshylarynyng sany arta bersin deymiz!

Vikiliks. Biraz uaqyt boyy әlem jurnalisteri men sayasatkerlerin alandatqan Assandjdyng «tuyndysy» jyldyng sonyna qaray Qazaqstangha da jetti. AQSh diplomattarynyng qazaq biyligi turaly aitqan pikirleri qoghamdy biraz oilandyrdy. Quansa bir adam ghana quandy. Ol - Kәrim Mәsimov.

Vuvuzela. Afrika qúrlyghynda ótken futboldan sybagha. Mundiali ayaqtalghaly jarty jyl ótti. Kimder jenip, kimder gol salghanyn esten shygharyp jatsaq ta, stadiondardy shulatqan vuvuzelalardy úmyta qoymaspyz. Áli kýnge deyin osy sózdi estisek boldy qúlaghymyzdyng týbinen qúrbaqa shuylap qoya beredi.

Doktrina. 2009 jyldyng nesibesi. Jyldyng basynda últshyldar men biylik kelisimge kelip, eki jaqtyng da mýddesine qayshy kelmeytin jana Doktrina jasap shyqty. Preziydent oghan  qol qoydy. Ýkimet arnayy is-sharalar josparyn bekitti. Odan beri habarymyz joq. 

EQYÚ. Yqy-yqy, aitpasa da týsinikti.

Elbasy. Aldymen úyala-úyala, artynan maqtana-maqtana preziydent sózining balamasy retinde ainalymgha kirgen «elbasy» sózi osy jyly zannamagha resmy týrde enip, qoghamdyq, memlekettik institutqa ainaldy.

E-ýkimet. Osy jyly baspasózde kóp aitylghan sózderding biri. Onyng ne ekenin qarapayym halyq týgili ýkimetting jartysy bilmese de, qazaqtyng qúlaghyna jayly estiledi eken. Eeee, ýkimet pe? Áәәә, týsinikti.

Industrializasiya. Kenesten qalghan sóz edi. «Industrializasiya jasaymyz» dep stalindik ýkimet qazaqtyng jartysyn qyryp, jartysyn mәngirt ete jazdaghan. Býgingi biylik meyirbandau siyaqty. Halyqta sharuasy joq. Bar kónili budjette. Jaqynda osynyng gimni shyghady dep edi. Asygha kýtudemiz.

Innovasiya. Áp-әdemi sóz. Aytugha ózi súranyp túrady. Aua siyaqty biraq. Qolmen ústaugha, kózben kóruge kelmeydi.

Kedendik odaq. Kedendik odaq - Kenestik odaq. Býgingi kýni eng kýdikti, qauypti qúbylys osy.

«Qazaqgeyt». «Áleulәiim» bitken son, «halәulayim» taghy bargha ainalghan korrupsiyalyq epos heppiy-endpen ayaqtaldy. Pouly sudiya Djeyms Giffenge orden bermese de, maqtap-maqtap, «Erkeksin, Djiym! Árbir azamat sendey patriot bolsa ghoy, shirkin!» dep sot zalynan shygharyp saldy. Sonda on jyl nesine qinady desenshi bayghústy...

Qúryltay. Jyldyng basyndaghy Qazaq últshyldarynyng qúryltayy ondy bolmady. Endi Batys qazaqtarynyng qúryltayy degen taqyryp payda boldy. Nemen biterin bir Qúday men Qajymúqan biledi.

Planshet. Negizi paydaly dýniye. Mektep oqushylary men studentterge dúrysyn berip, jaqsylap oqytsa qarsylyghymyz joq. Ázirge sheneunikterding sýiikti oiynshyghy. Ony paydalanyp ministrler bir-birining júmysyn tekseredi dep estidik.

Sammiyt. Sharshatty emes pe búl taqyryp?

Sammithan. Kózine kóringenning bәrin adam esimi qylatyn qazaqpyz ghoy. Osy jyly Astanada Sammithan degen bala dýniyege keldi. Bauy berik bolsyn! Aldaghy uaqytta Aziadalar da dýniyege keletinine senimdimiz. Dúrys qoy. Bolashaqta janaghylar Samatpyn, Ásiyamyn «azan shaqyryp» qoyghan әuelgi attarynan at tondaryn ala qashyp jýrmese boldy.   Abyroy bolghanda EQYÚ degen sóz qúlaqqa jaghymsyz kórindi. Áytpegende EQYÚgýlder men EQYÚbekter payda bolar ma edi?

Tóraghalyq. Búl taqyryp ta sharshatty ma? Shydanyzdar! Kelesi jyly Qazaqstan Islam konferensiyasy úiymyna tóraghalyq etedi. Naghyz «әlәulәi» osy bolmaq...

Uahabshy. Jyl boyy diny taqyryptar qyzu talqylandy. Ásiredinshilder әigili Áulieaghashty órtey jazdady. Taghy bireuleri Astanadaghy «Bәiterekti» jara jazdady. Qorqynyshty! Abay bolayyq!

ÝIID baghdarlamasy. Orysshasy FIIYR. Qazaqshasy «Ýdemeli industrialdy innovasiyalyq damu baghdarlamasy». Ýdemeli ekenine kýmәnimiz bar. Ázirge «uәdemeli».

Abay-akparat