Bizder Bauyrjan Momyshúlyn kóbine halqymyzdyng dara tughan túlghasy, keshegi Úly Otan soghysynyng has batyry, ataqty qolbasshy, eki tilde birdey jazghan qalamy jýirik jazushy retinde bilemiz. Al naghyz quatty aghysy terende jatqan dariya-daryn iyesi, ruhany ústaz retinde Baukendi әli tolyq tanyp-bilgenimiz joq. Ásili, qazaqtyng arqaly aqyndarynyng biri Hamit Erghaliyevting «Baukenning telegey-teniz taghylymy - bolashaqtyn, tayau mynjyldyqtyng әngimesi» deui teginnen-tegin bolmasa kerek.
Bauyrjan Momyshúly - jalpy adam balasynyn, abzal qasiyetteri bar azamat tәrbiyesin otyz oilanyp, toqsan tolghanghan parasatty oishyl. Ol, әsirese, últtyq tәrbiyege erekshe kónil bólgen. Baukenning «Ózining últyn syilamaghan - últyn maqtanysh túta da almaydy, ol, sóz joq, aramza, teksiz әri qanghybas» deui jaydan-jay emes. Onyng adamy qasiyetter qataryna jatqyzatyn - aqyl, ar, erik-jiger, namys, sezim, paryz, últtyq ruh, últtyq minez-qúlyq, últtyq patriotizm, últtyq maqtanysh, t.b. turaly oilary arnayy zertteudi qajet etedi. Búl oilar arysy Abaydyng «Teginde, adam balasy adam balasynan aqyl, ghylym, ar, minez degen nәrselermen ozady», berisi Mústafa Shoqaydyng «últtyq ruhsyz últ tәuelsizdigining boluy mýmkin emes» degen qaghidalarymen sabaqtasyp jatyr.

Bizder Bauyrjan Momyshúlyn kóbine halqymyzdyng dara tughan túlghasy, keshegi Úly Otan soghysynyng has batyry, ataqty qolbasshy, eki tilde birdey jazghan qalamy jýirik jazushy retinde bilemiz. Al naghyz quatty aghysy terende jatqan dariya-daryn iyesi, ruhany ústaz retinde Baukendi әli tolyq tanyp-bilgenimiz joq. Ásili, qazaqtyng arqaly aqyndarynyng biri Hamit Erghaliyevting «Baukenning telegey-teniz taghylymy - bolashaqtyn, tayau mynjyldyqtyng әngimesi» deui teginnen-tegin bolmasa kerek.
Bauyrjan Momyshúly - jalpy adam balasynyn, abzal qasiyetteri bar azamat tәrbiyesin otyz oilanyp, toqsan tolghanghan parasatty oishyl. Ol, әsirese, últtyq tәrbiyege erekshe kónil bólgen. Baukenning «Ózining últyn syilamaghan - últyn maqtanysh túta da almaydy, ol, sóz joq, aramza, teksiz әri qanghybas» deui jaydan-jay emes. Onyng adamy qasiyetter qataryna jatqyzatyn - aqyl, ar, erik-jiger, namys, sezim, paryz, últtyq ruh, últtyq minez-qúlyq, últtyq patriotizm, últtyq maqtanysh, t.b. turaly oilary arnayy zertteudi qajet etedi. Búl oilar arysy Abaydyng «Teginde, adam balasy adam balasynan aqyl, ghylym, ar, minez degen nәrselermen ozady», berisi Mústafa Shoqaydyng «últtyq ruhsyz últ tәuelsizdigining boluy mýmkin emes» degen qaghidalarymen sabaqtasyp jatyr.

Endi Bauyrjan Momysh­úlynyng qazaq tilining bolashaghyn oilap, onyng alda nege alyp keletinin boljap, bilip, ol turaly Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining hatshysy Ábdihalyqovqa jaz­ghan hatyn arnayy әngime ózegi etip, birer oiymyzdy ortagha sala ketsek. Búl hattyng mәn-maghynasyn keshegi ke­nes­tik kezende últymyzdyng basshylary tý­singenimen, ony jýzege asyru ýshin esh shara qoldana almady. Qayta jaghday te­rendey týsti. Oghan elimizde 700 qazaq mek­tepterining jabylyp, jappay aralas mektepter qaptaghanyn aita ketsek te jeter. Olardyn, shyndyghyna kelgende, orys mek­tepterinen aiyrmasy shamaly bolatyn.
IYә, hat jazylghan kez 1944 jyldyng nauryzy edi. Jaudyng beti kenestik kenistikten tolyq týrilip, Úly Otan soghysynyng baghyty aiqyndalghanymen, keskilesken úrystar әli jýrip jatqan-dy. Osynday kezende qysqa demalysqa elge kelgen, sezimi sergek, oiy úshqyr Bauyrjan Momyshúlynyng oigha týigen­deri kóp edi. Sonyng ishinde qazaq tiline qatysty gazetterdi oqyp, keybir keyingi kezde basylghan qazaq tilindegi kitaptardy jele jortyp qarap shyghyp, kýnnen-kýnge úlghayyp, shym-shytyryq «shýrshittenudi» kózben kóre, qúlaqpen estigenderi bir tóbe edi. Baukeng qazaq qoghamyndaghy әleumettik ortalarda orys tilining ýstemdik ete bas­taghanyn bayqaghan, keleshegin tanyghan. Búl mәselening tútas halyqtyng býkil taghdyryndaghy asa kýrdeli ekenin, tereng tamyrly kelensiz kórinisting alda ushyghyp, keri әser etip, qazaq halqyn ózi san ghasyr jinaghan ruhany baylyghynan aiyratynyn oilap kýizelgen. Ol soghystaghy jenilisten ruhany jenilisti joghary qoyghan. Bir soghysta jenilgen kelesi bir shayqasta jeniske jetui mýmkin. Al ruhany jeniliste әste jenis bola qoymaydy dep sanaghan.
Bauyrjan Momyshúly býite berse kýnderding kýninde qazaq elining de tagh­dyry qyl ýstinde bolatynyn jaqsy týsindi. Týsinip qana qoyghan joq, onymen kýresti ózining qazaq últynyng ókili retinde azamattyq boryshy sanady. Sol ýshin hat jazdy. «Men әskery adammyn, - deydi ol, - til mәselesi turaly aralasarlyq jó­nim joq siyaqty, biraq ta aitylghan mәseleler halqymyzdyng jauyngerlik minez-qúlqyn tәrbiyeleu, salt-sana, el namysy, er namysyna, adamgershilik aryna, jauyngerlik múra dәstýrine erekshe baylanysty bolghandyqtan, kórip, bilip, sezip túra aitpaghanymdy ózime ýlken ar, keshpes kýnә dep týsingendigimnen jazyp otyr­myn». Etiyketti qatty saqtaytyn avtor ózining kózqarasynyn, týsinikterining bәri birdey dúrys bola bermeui mýmkin ekenin de eskertedi.
Hat ana tili turaly tereng tolghanys­tar­gha toly. Ony erekshe sezim qúshaghynda bolmay, beyjay oqu mýmkin emes. Sonyng birin, úzaq ta bolsa, keltire keteyik: «Tayaq etten, sóz sýiekten ótedi», «At jýirigi aiyrady, til jýirigi qayyrady», «Sóz jýiesin tabady, mal iyesin tabady», «Qiystyryp qalasang - otyn janar, qiy­syndyryp ait­sang - halyq nanar», «Ze­ketsizding maly aram, tilsizding dauy aram» degendeyin, qazaq tili ózining taza týrinde birneshe ghasyr, bizding zamanymyzgha deyin, ótkirligimen, boy balqytyp, tamyr shymyrlatyp, jan-jýiendi jandyryp, qú­laq qúryshyndy qandyryp, úghymyna qo­nymdy, jýregine tiyimdi, kónil kóterip, kereginde jangha tiyip, ashyndyryp, ótin syrtqa shygharyp, doldandyryp, qysyl-tayang - qatal jaghdayda qayrap, egep, «sóz tapqangha qolqa joq» degendeyin - erge, elge medet bolyp, er namysyn, el namysyn, adamgershilik aryn, qan maydanda, qyrghyn soghysta qasiyetti tuday joghary kóterip, tekti sezim oyatyp-tughyzyp, adam týgil jaghdaydyng kómeyine qúm qúiyp, auzyn ashtyrmay, ýnin shygharmay qoyatyn til bolghan emes pe edi». Osy tebirenisin ary qaray jalghastyra kelip, Baukeng qazaq tilining esh uaqytta ózimen kórshiles halyqtyng tilderinen sorly bolyp kórmegenin, óz sybaghasyn eshkimge jegizbegenin, til baylyghy, til tazalyghy - últ qasiyetinin, onyng salt-sanasynyng negizgi ónege, naghyz belgisi ekendigin atap kórsetedi.
Bauyrjan Momyshúly tilding tazalyghyn saqtaudaghy búqaralyq aqparat qúraldarynyng róline erekshe kónil bólgen. Baukeng «elge jaqyn, barlyq janalyqtardy elge týr-týrlerimen qoghamdyq әr aluan arnasynan kýndelikti jetkizip túratyn arnauly ýlgi-nasihat qúraldary» sanalatyn sol kezdegi qazaq gazetteri men radiosyn oqyghanda «sói­lem qúrylystaryna til kýrmelenetinin», «tyndaghanda qúlaqqa suyq tiyip, denendi týrshiktiretin», qazaq jur­nalisterining «auyrdyng ýstimen, jenilding astymen» ketken jan ayar­lyghy molyn, jauapsyzdyghyn, ana tilin qadirlemey, qazaqsha oilap, ýilestire sóilep, jazugha tyrys­paghandyqtaryn qatty synaydy.
Hattaghy til salasynyng asa manyzdy buyny - termin jasau turaly oilar da kemel. Ana tildi damytudyn, ony shetten til auysu arqyly termin jasaudyng әlemdik jolyn Bauyrjan Momyshúly jaqsy bilgen. Ol «tildi bayytam degen aq adal niyetting negizi, ana tilin tolyghynan saqtap, janalyqtardy onyng ýstine qosyp, damytu, tanytu әbden aiqyn, әr halyqtyng tarihynda bar arnaly jol - núsqa» dep atap kórsetedi. Barlyq syrttan alynghan sózder terilip, jinalyp, әdil biylik aitylyp, «ózimizding til baylyghymyzda joq, búryn halqymyzdyng ómirinde kezdespegen jana zattardyng aty, sózder terilip, jinalyp, sóz azamattyghyna qabyldanyp, zandy jýiege salynuy kerek» deydi. Sonday-aq qazaq tilin orysshamen bayytamyz degen «talaby tauday» jigitter qazaqsha irkilmey aitatyn sózderding ornyna jan qinamay orysshany janbyrday tógip-tógip jiberu kóbine әdet bolghanyn batyl synay otyryp, hatta ózi úsynghan kóptegen sózderding audarma núsqalary keltirilgen. Olar qazir tilimizde solay qalyptasty. Sonymen qatar hatta Reseydegidey terminologiyalyq, týsin­dirmelik, orfografiyalyq sózdikter ja­saudyng qajettigi atap kórsetiledi. Búl oilar sol kez ýshin óte ózekti bolatyn.
Bauyrjan Momyshúly hatta qazaq tilining taghdyryna qatysty naqty birneshe úsynystar jasaydy. Solardyng eki-ýsheuine arnayy toqtay keteyik. Aldymen, 30-jyldardyng basynan qazaq tilining búrmalanuyna, býldirile, búzyla bastaghanyna әdil bagha berilip, «qazaqylandyru mәselesin aldymen qazaqtardyng ózderinen, til jónin tәr­tipteuden bastap, barlyq ýkimet, kense, ghylym, oqu, óndiris, ónerkәsip oryndarynda búl mәseleni qaytadan әdildikpen kóterip, qolgha alynyluyn úsyndy. Alayda búl prinsipti mәsele әli tolyq sheshilmey, osy kýnge deyin kýntәrtibinde túr. Sonan song qazaq tilining bedelin týsiru, búrmalau, býldiru halyqtyng halyq, últtyng últ boluyna óte qauipti, ziyandy bolghandyqtan, til bilmeytinder, shýrshit bolyp ketkenderding ornyna «salmaqty, sanaly, jauapty, qazaq tilining mýddesin qabyrghasy qayysa oilaytyn adamdar taghayyndalsyn» deydi. Búl arada әngime óz últymyzdyng ókilderi turaly bolyp otyr. Osylardy jәne basqalardy aityp keledi de, Qazaqstanda qazaq tili zannyng әdildigi boyynsha memlekettik til bolyp sanalyp, tórge shygharylyp, búrynghy qal­pyna keshikpey keltiruding sharalary tezdetip qolgha alynyp, is jýzinde qatal tónkeris jýzege asyryluy tiyis degen qorytyndygha keledi. Biraq búghan sol kezdegi últtyq múrattardy moyynday ber­meytin úly derjavalyq shovinistik aurugha shaldyqqan Ortalyqqa qatang ba­ghyn­ghan jaghdayda mýmkindik joq bolatyn.
Bauyrjan Momyshúlynyng hatynan beri 60 jyldan artyq uaqyt ótti. Qúdaygha shýkir, elimiz egemendikke jetip, memleketimiz tәuelsizdik aldy. Baukeng armandaghan qazaq tili memlekettik mәr­tebege ie boldy. Búl turasynda zang da, konstitusiyalyq sheshim de bar. Tilderdi qoldanu men damytudyng kezen-kezenge arnalghan memlekettik baghdarlamalary jasalyp keledi. Elimizde memlekettik tilding qoldanys ayasy keny týsti.
Ras, seng qozghaldy. Biraq osyny aitsam, kóz aldyma sonau balalyq shaq eske týsedi. Ol kezderi Syrdariyadaghy senning ketkenin qyzyqtap, ózen jaghasyna jii baratynbyz. Sonda әuelgi kezde su orta­syndaghy ýlken múzdar birin-biri ústap, senning qozghalysyna qarqyn bermey túratyn. Búl sonymen qatar ózenning ainalmalary men qoltyqtaryndaghy múzdyng ydyrauyn tejeytin. Sondyqtan bizder osy aumaqtarda birazgha deyin koniky tebe beretinbiz. Bizdegi ana tilining jaghdayy osyghan úqsas.
Eng negizgisi - qoghamda memlekettik til óz mәrtebesine layyqty oryn ala almay otyr. Kóptegen әleumettik ortalarda qazaq tili bosaghadan syghalap qarap túr. Qalalarda qazaqsha tili shyqqan jas balalardy kezdestiru býgin de tansyq. Qazaq tilin kedey til, onymen aita­yyn degen oiyndy erkin aita almaysyng degender men últtyq maqtanysh sezimi men últ namysynan ada, ózining ruhany kedeyligin moyyndaghysy kelmeytinderdi qazirgi basshy qyzmetkerler men kez kelgen mamandyq iyeleri arasynan tabu qiyn emes. Ózining últyn syilay, maq­tanysh ete almay, ózining ana tiline kónil bólmey, ony mensinbey, ne orysshany, ne qazaqshany dúrys sóiley almay shaldyr-batpaqqa bólenip jýrgen, sonan song býgin azyn-aulaq aghylshynsha bilgenine mәz bolyp, óz ana tilinen jerip jýrgenderdi, mәdeniyetting kózin tek ózge tilden izdep jýrgenderdi kezdestiru osy kýnderi de qiyndyqqa týspeydi. Baukeng aitqan «qazaq tilin ana tilim dep tanymay, qazaqsha dúrys sóilep, jazyp, oqyp ósudi mindetim dep bilmeytin» «nemere-shóberelerdi» qazirgi qazaqtyng kez kelgen otbasynan tabugha bolady. Búl arada prinsipshildikti tanyta almay otyrghan ata da, әke de kinәli, degenmen salmaqtyng basy anada jatyr. Óitkeni ana óz tilinde sóilemey, balasy anasynyng tilinde sói­lemeydi. Búl - dәleldeudi qajet etpeytin aksioma.
Múnyng bәri - memlekettik tilding bo­lashaghy sheshiletin mektep aldy mekemeler men jalpy bilim, ortalyq, aimaqtyq biylik jýielerinde qazaq tiline qajettilikti tughyza almay otyrghanymyzda. Barlyq qazaq úl-qyzdary qazaq mektepterinde oqyp, óz ana tilinde bilim, ghylym alulary qajet degen ruhany ústaz pikirin eskeretin de eshkimning bolmauynda. Rasynda da, oryssha oqyp, oryssha tәrbiyelengen qazaq balasyn ata dәstýrinde tәrbiyeleu de, onyng últtyq sana-sezimin qalyptastyru da - qiynnyng qiyny.
Sonymen ótken ghasyrdyng 40-jyl­dary kóterilgen prinsipti mәseleler týgel sheshildi deuge әli erte. Onyng tolyp jatqan әleumettik, sayasiy-qúqyqtyq sebepteri bar. Ony tarqatyp aitugha uaqyt tar bolyp otyr. Degenmen myna bir mәseleni eskerte ketken artyq bolmas. Ol әlemdik tәjiriybede memleket qúraushy últ 60 payyzdan assa, onda sol memlekette memlekettik sayasat memleket qúraushy últtyng mýddesi men múratyna júmys isteui qajet. Búl shyndyqty bizder ghana moyynday almay otyrmyz.
Qazir postkenestik kenistiktegi elder týgel derlik memlekettik til turaly zang qabyldady. Bizder artta qaldyq. Ras, memlekettik til turaly zang qabyldaudyng asa kýrdeli ekenin týsinemiz. Alayda ghasyrlar qordalanghan jaghdaydan tek memlekettik til turaly arnayy zang ghana alyp shygha alady. Ony qabyldaudyng qajettiligi turaly qúqyqtyq norma Negizgi zanymyzdyng 93-babynda aiqyn jazylghan. Qoghamdaghy sayasiy-әleumettik jәne ekonomikalyq kýy de ornyqty. Demografiyalyq jaghday sonau tәuelsizdikting alghashqy jyldarymen salystyrghanda әldeqayda jaqsardy. Elimizde ózge etnos ókilderining kózqarasynda jer iyesining ana tiline degen izgilikti týsinik qalyptasty. Memlekettik til turaly zang qazaq halqyna ghana emes, Qazaqstandy tughan elim, óz jerim deytin basqa etnos ókilderine de qajettilikke ainaldy. Ony keyingi kezdegi qoghamdaghy әleumettik ózgerister anyq bayqatyp otyr.
Osynyng barlyghy jәne Bauyrjan Momyshúlynyng hatyn qayta-qayta oqyghandaghy týigen oiymyz - memlekettik til turaly zang bolmay, qazaq tilining mәselesi tolyq sheshimin taba almaydy.

Ábdijәlel Bәkir,
sayasy ghylymdar doktory

«Ana tili» gazeti