Atam qazaq: «Jetim kórseng jebey jýr» dep teginnen tegin aitpasa kerek. Haq Taghalam da: «Jetimning maly men enbegin jeu eng auyr kýnә» degen eken. Zaman ózgerdi me, әlde adamnyng pighylynan ba, qazirgi kezde búl aitylghandardy jadynda ústap, jetimin jebep jýrgenderdi jii kezdestire bermeymiz. Kerisinshe, kózderin jәutendetip býldirshinderdi shet el satyp, týn úiqymyz tynysh ómir sýrudemiz.

Bayqasanyz qazir elde ne kóp, jetimder ýii men tastandy balalar ýii kóp. Osyghan qarap, sorly qazaq, balapanyn tastap ketetin kókek ekesh kókekten de asyp týsting be dep qynjylasyn. Oghan qosa, mýgedek, kómekke zәru balalar da jetip artylady. Jyl sayyn biylik tarapynan 1-shi mausym – balalar kýnine oraylastyryp әiteuir bir shara úiymdastyrghan bolady. Artynan bәri úmytylady, kelesi mausymgha deyin... Dese de, jýreginde imany bar azamattar jetim, mýgedek balalargha qoldarynan kelgenshe kómek kórsetip jýrgenin estip, mәlimet izdedik. Solardyng biri - Sergey Popov. Ol  jaqynda Almatyda jetim, mýgedek, kómekke zәru balalargha demeu jasap, tegin kinoteatr ashqan bolatyn. Júmys istep jatqandaryna kóp bola qoymasa da, 30 oryndyq shaghyn zal kórermenge qashanda lyq tolady. Qorynda 12 jarym myng filimi bar shaghyn kinoteatrdyng alghashqy kórermenderi bolghan «Dolgovyi» balalar ýiining tәrbiyelenushileri búl kýndi asygha kýtipti.

Atam qazaq: «Jetim kórseng jebey jýr» dep teginnen tegin aitpasa kerek. Haq Taghalam da: «Jetimning maly men enbegin jeu eng auyr kýnә» degen eken. Zaman ózgerdi me, әlde adamnyng pighylynan ba, qazirgi kezde búl aitylghandardy jadynda ústap, jetimin jebep jýrgenderdi jii kezdestire bermeymiz. Kerisinshe, kózderin jәutendetip býldirshinderdi shet el satyp, týn úiqymyz tynysh ómir sýrudemiz.

Bayqasanyz qazir elde ne kóp, jetimder ýii men tastandy balalar ýii kóp. Osyghan qarap, sorly qazaq, balapanyn tastap ketetin kókek ekesh kókekten de asyp týsting be dep qynjylasyn. Oghan qosa, mýgedek, kómekke zәru balalar da jetip artylady. Jyl sayyn biylik tarapynan 1-shi mausym – balalar kýnine oraylastyryp әiteuir bir shara úiymdastyrghan bolady. Artynan bәri úmytylady, kelesi mausymgha deyin... Dese de, jýreginde imany bar azamattar jetim, mýgedek balalargha qoldarynan kelgenshe kómek kórsetip jýrgenin estip, mәlimet izdedik. Solardyng biri - Sergey Popov. Ol  jaqynda Almatyda jetim, mýgedek, kómekke zәru balalargha demeu jasap, tegin kinoteatr ashqan bolatyn. Júmys istep jatqandaryna kóp bola qoymasa da, 30 oryndyq shaghyn zal kórermenge qashanda lyq tolady. Qorynda 12 jarym myng filimi bar shaghyn kinoteatrdyng alghashqy kórermenderi bolghan «Dolgovyi» balalar ýiining tәrbiyelenushileri búl kýndi asygha kýtipti.
Júmys istep jatqanyna eki aidan astam uaqyt ótse de, tegin kinoteatrdyng saltanatty ashylu rәsimi 1-mausym – Balalardy qorghau kýnine oraylastyrylghan. Kezinde Sergeyding ózi de mýgedek balasyn emdetuge qarjy tappay, qatty qinalypty. Mýgedek balalary bar ata-analardy jaqsy týsinetin Sergey, biraz jyldan beri qolynan kelgenin istep, baryn ayaytyn emes. Aytuyna qaraghanda, kinozaldy jasau ýshin 15 myng dollar kóleminde qarjy júmsalypty. Al, aldaghy eki aptada qayyrymdylyqtan jinalghan qarjy «Dolgovyy jetimder ýiine» berilmek. Odan keyin de, mýgedek balasy bar basqa da otbasylargha kómek kórsetilmek. Tanertengi saghat onnan júmysyn bastaytyn kinozalda, keshki saghat segizge deyin kórermender talghamyna qaray әrtýrli filimder kórsetilip jatady. Al, sәrsenbiden bastap әr kórsetilimning aldynda SPID pen nashaqorlyq qaupi, jol jýru erejeleri turaly on minuttyq beynerolikter kórsetilmek. Kórermenge úsynylatyn filimderding deni klassikalyq negizde. Búl jayynda Sergey Popovtyng ózi: «Atys-shabys, triller janryndaghy filimderdi meylinshe az kórsetuge tyrysamyz», - deydi. Kinoteatrdyng túraqty kórermenderi mektep oqushylary men balalar ýiining tәrbiyelenushileri bolmaq.

«Ayaly alaqan» qayyrymdylyq qory qúryldy

1-shi mausym – Balalardy qorghau kýnine oray elimizding barlyq qalalarynda merekelik sharalar úiymdastyrylyp, el ishi býldirshinderge kýlki, quanysh syilaugha tyrysyp jatty. Oilap qarasaq, búl, tek bir kýndik qyzyq qana. Ertesine bәri úmyt bolyp, bәz bayaghy qalypqa týsedi. Elimizde qanshama jetim, mýgedek balalar bar. Olardyng bәrine birdey kómek kórsetu, әriyne, onay sharua emes. Degenmen, solardyng biregeyine kómektesip, birining jýregine ýmit otyn jaghyp, endi birin ómirge qayta әkelip jatqan «Ayaly alaqan» baghdarlamasy jayynda gazetimizding aldynghy sandarynda jazghan bolatynbyz.
Jaqynda «Ayaly alaqan» baghdarlamasynyng avtory әri jýrgizushisi Biybigýl Dәuletbekqyzy «Ayaly alaqan» atty qayyrymdylyq qoryn qúrghan bolatyn. Qordyng negizgi maqsaty da aiqyn. Jetim, mýgedek, taghdyr tәlkegine týsken balalargha kómek qolyn sozu. 1-shi mausym – Balalardy qorghau kýnine oray «Ayaly alaqan» qayyrymdylyq qory Almatydaghy Respublika sarayynda alghashqy konsertik qoyylymyn úiymdastyrdy. Atalghan konsertke osy uaqyqta deyin «Ayaly alaqan» baghdarlamasynan kórsetilgen keyipkerler kelip, baghdarlama men onyng jýrgizushisi Biybigýl Dәuletbekqyzyna alghys aityp jatty.
Býldirshinderdi qúttyqtaugha elimizding tanymal óner júldyzdary da kelipti. Olar konserke jiylghan júrtqa әnnen shashu shashyp, kórermen qauymdy ónerlerimen susyndatty. Al, osy baghdarlamanyng arqasynda dýniyege «qayta kelgen» jandar kózderine eriksiz jas aldy.
«Ayaly alaqan» baghdarlamasynyng keyipkerleri ishinen júldyzgha ainalghan mýgedek qyz Zareta da konsertke arnayy kelip, jýrekjardy sózderin aityp jatty. Al, jetim qalghan 4 jasar Aybek Atyraudan asyrap alghan ata-anasymen birge arnayy kelip, kópshilikke batasyn oqyp berdi. Sausaqtarynan airylyp, ómirding tauqymetin kóp tartqan Quandyq ta anasymen, kelinshegimen kelip, kópshilik aldynda ómirge qayta әkelgen «Ayaly alaqannyn» újymyna, kómek qolyn sozghan abzal azamattargha sheksiz alghysyn jaudyrdy. «MuzArt» tobymen bir sahnada әn saludy armandaytyn onyng búl kýni sol armany oryndaldy da. Al, «MuzArttyn» jigitteri óz kezekterinde: «Aldaghy uaqytta Quandyqqa óner jolynda barynsha kómektesetin bolamyz. «MuzArt» produserlik ortalyghynda Quandyqtyng әnderi jazylady», - dep uәde berdi.
Konsert barysynda, baghdarlamadan kórsetilgen kómekke zәru balalar turaly sujetter de kórermen nazaryna qayta úsynyldy. Baghdarlama avtory, kómekke múqtaj bolyp otyrghan balalardyng ómirden ýmitterin ýzbey, imandy azamattardan әli de kómek kýtetinderin aitady. Ekrannan tepse temir ýzer engezerdey jigitting qabyrgha jaghalap jýrgenin kórgende, zalda otyrghan dýiim júrt kózderine jas aldy. Kishkene kezinde balalyqpen himiyalyq zattyng әserinen janarynan airylghan jas jigit býginde qatty qinaluda. Anasyna masyl bolghanyna jany auyratyn jigitting bar armany – jaryq dýniyeni óz kózimen kórip, anasyna qorghan, pana bolu. On sausaghynan óner tamghan ol, әn aitqandy jaqsy kóredi eken. Ol da jany jaysang azamattardan kómek kýtedi... Eki jarym saghatqa sozylghan konsertten kópshilik birde kýlip, endi birde kózine jas alyp, tolqumen qaytty. Mýgedek balalardy kórip, tәubesine kelip, Allagha salauat aityp tarasyp jatqandary da joq emes. Bes kýndik qysqa ghúmyrda, bizding kómekke zәru jandargha qol sozyp, sauapty is jasaugha asyghayyq, aghayyn!

Ázirlegen Maqpal YSQAQ, «Qazastan aptalyghy»