Býgin halyq «Alash kýni qútty bolsyn!» dep, bir-birine Tәnir jarylqasyn aityp, qalta telefondarymen hat jiberip, jana dәstýr bastap otyr. Internet pen gazet betterinde Alash turaly maqalalar lek-legimen shyghyp, «Aqjol» partiyasy 13 jeltoqsandy «Alashorda kýni» dep belgileu turaly Ýkimetke úsynys ta bildiripti. Qazaqtyng Alashqa degen inkәrligi osydan-aq kórinip túr.

Tarihy qújattardan belgili, 1917 jyldyng 13 jeltoqsany - ekinshi jalpyqazaq sezining ayaqtalghan, qazaq dalasynyng týkpir-týkpirinen kelgen sezd delegattarynyng tarqaghan kýni. Al, Alash qayratkerlerining jekelegen estelikteri men qújattary Alashorda ýkimetining qúrylghan kýni dep jeltoqsannyng on ekisin kórsetedi. Al, sezd delegaty, matematik Álimhan Ermekovting maqalasy ýkimetting jasaqtalghan uaqyty men avtonomiya turaly quanyshty habardyng qay saghattarda aitylghanyn naqtylay týsedi: «Dekabriding 12-kýni, týs aua, saghat 3-te dýniyege «Alash» avtonomiyasy kelip, azan shaqyrylyp at qoyyldy. Alty Alashtyng balasynyng basyna aq orda tigilip, Alash tuy kóterildi... Jasasyn Alash avtonomiyasy!» («Saryarqa» gazeti, 22 qantar, 1918 jyl.). Sol sebepti, Alash kýni dep 12 jeltoqsandy atau - anaghúrlym dәlirek syqyldy.

Býgin halyq «Alash kýni qútty bolsyn!» dep, bir-birine Tәnir jarylqasyn aityp, qalta telefondarymen hat jiberip, jana dәstýr bastap otyr. Internet pen gazet betterinde Alash turaly maqalalar lek-legimen shyghyp, «Aqjol» partiyasy 13 jeltoqsandy «Alashorda kýni» dep belgileu turaly Ýkimetke úsynys ta bildiripti. Qazaqtyng Alashqa degen inkәrligi osydan-aq kórinip túr.

Tarihy qújattardan belgili, 1917 jyldyng 13 jeltoqsany - ekinshi jalpyqazaq sezining ayaqtalghan, qazaq dalasynyng týkpir-týkpirinen kelgen sezd delegattarynyng tarqaghan kýni. Al, Alash qayratkerlerining jekelegen estelikteri men qújattary Alashorda ýkimetining qúrylghan kýni dep jeltoqsannyng on ekisin kórsetedi. Al, sezd delegaty, matematik Álimhan Ermekovting maqalasy ýkimetting jasaqtalghan uaqyty men avtonomiya turaly quanyshty habardyng qay saghattarda aitylghanyn naqtylay týsedi: «Dekabriding 12-kýni, týs aua, saghat 3-te dýniyege «Alash» avtonomiyasy kelip, azan shaqyrylyp at qoyyldy. Alty Alashtyng balasynyng basyna aq orda tigilip, Alash tuy kóterildi... Jasasyn Alash avtonomiyasy!» («Saryarqa» gazeti, 22 qantar, 1918 jyl.). Sol sebepti, Alash kýni dep 12 jeltoqsandy atau - anaghúrlym dәlirek syqyldy.

Alayda, qatelespesek, 1918 jyldyng aqpan aiynan bastap Leninning dekretimen Resey grigorian kýntizbesine kóship, 13 kýn algha bir-aq sekirdi. 31 qantardan keyingi kýn 14 aqpan bolyp belgilendi. Soghan oray, Á.Ermekov jazyp otyrghan 12 jeltoqsan - býgingi 25 (12 jeltoqsan + 13 kýn) jeltoqsangha sәikes kelmey me degen saual tuyndaydy. Endeshe, Alash kýnin belgileytindey kýn tusa, tarihshylar osy kýnning esebin kýntizbelik erekshelikterge oray dәl eseptep shygharghany dúrys siyaqty.

***

Alash turaly sóz qozghalghanda, tarihshylar, jazushylar, jurnalister, qogham qayratkerleri Alash qozghalysy, «Alash» partiyasy, Alashorda ýkimeti jәne Alash avtonomiyasy siyaqty ýlken úghymdardy orynsyz, retti-retsiz qoldanady. Tipti, ghylym doktorlary men mýiizi qaraghayday jazushylardyng ózi osy úghymdardyng mәn-maghynasyn aiyrmaytyndyghy enbekterinen kórinip túrady. Búl - Qazaqstan Respublikasy, Qazaqstan ýkimeti, «Núr-Otan» nemese «Aq jol» partiyasy, «Últ taghdyry» yaky «Jeltoqsan» qozghalysyn birining ornyna birin ataghanmen birdey ghoy.

«Alash» partiyasy 1917 jyldyng jazynda, tarihy derekterge qaraghanda, I jalpyqazaq sezinen bastap qúryla bastady. Óitkeni, Býkilreseylik Qúryltay jinalysyna qazaq mýddesin qorghaugha jeke partiya qajet edi. Biraq, Uaqytsha ýkimet Qúryltaydy birneshe ret syrghytyp, aqyrynda Lenin ony tarqatyp jiberuge núsqau bergen son, «Alash» partiyasynyng júmysyn jalghastyrugha dәl sol mezetterde asa qajettilik bolmay qaldy. Al, bizding jazarman qauym «Alash» partiyasyn 1937 jylgha sheyin bir-aq әkeledi.

Alashorda ýkimeti Alash avtonomiyasynyng isin jýrgizetin birden-bir sayasy qúrylym boldy. Ras, 12 (25) jeltoqsanda Alash avtonomiyasy de-ire jariya etilgen joq. Ony jariyalau mәselesi keyinge qaldyryldy. Biraq, 1918 jylghy jazdaghy Á.Bókeyhan qol qoyghan jarlyqtar avtonomiyanyng naqtyly iske kiriskenin kórsetedi. Ásirese, «Alashorda ýkimeti Alash avtonomiyasy territoriyasyndaghy biylikti óz qolyna alady» degen mazmúndaghy qújattar avtonomiyanyng de-fakto qúryla bastaghanyn bildiredi. Osy qújattarmen birge Alash әskeri, sot, bilim-ghylym, Sovet ókimetine kózqaras turaly birneshe jarlyq shyqqan bolatyn. Bizding tarihshylardyng osynday manyzdy tarihy derekterge asa zer salmay otyrghandyghy bizdi әli de tandandyrady.

***

Endi Alashqa jana kózqaras qajettigi turaly pikir bildire ketsek. 1988-89 jyldardan býginge deyingi jiyrma jyl aralyghynda Alashqa degen sayasi, ghylymi, qoghamdyq bagha «1937 jyly Alash qayratkerleri atylmaghanda...» degen әuen bastalady. Bizdinshe, búl naghyz koniunkturalyq, ghylymnan góri sayasilandyrylghan bagha. Nege? Jauaby - aiqyn: Alash - tәuelsizdik múratyna jete almady, biz - jettik!

Búl mәselede Alashty 1905 jylghy Qarqaraly petisiyasynan bastap, 1937 jyldar aralyghyndaghy lokalidy, bólek qúbylys retinde qarastyratyn tarihshylardyng da ústanymy airyqsha ról atqaryp túr. 37 jyly ayaqtalghan tarihy qúbylysty «tikeley» Jeltoqsan-86-men nemese Tәuelsizdik-91-men baylanystyryp, Alashqa «qúrmet» kórsetetin tarihshylargha da jol bolsyn deymiz!

Alash avtonomiyasy (1918-20 jyldar shamasynda avtonomiyanyng is jýzinde irgetas qalay bastaghanyn eskeru qajet) aryny aitpaghanda, bergi Kerey-Jәnibekten Kenesarygha deyin jetken Qazaq Ordasynyng tarihy múrageri. Alash qayratkerlerining qay-qaysysy bolsyn, Qazaq ordasynyng memlekettiligin qalpyna keltiru jolynda kýreskenin aityp ta, jazyp ta jýrgen. Á.Bókeyhannyng Kenesary turaly eki auyz oryssha óleng jazuynyng syry da teren. Búghan qosa, Alash avtonomiyasy endi ghana qalyptasa bastaghan memlekettilik, sayasy instituttarymen, sottarymen, әskerimen, gazetimen, tipti sayasy elitasymen Kenestik Qazaq avtonomiyasynyng irgetasyn qalaugha atsalysty dep, tarihy sabaqtastyqty ghylymy túrghyda jazghan tarihshyny kezdestire almaysyz. Qazaq tarihynyng ghasyrlyq, dәuirlik aghystarynda Alash tarihy qashanda «menmúndalap» jeke jýrgeni...

Bizdinshe, Alash tarihy 37-men ayaqtalghan emes, 37-den song da jalghasqan tariyh. Bizdinshe, Alash - jenilgen emes, jengen úrpaq, belgili dәrejede óz maqsat-múrattaryna jetken úrpaq. «1937 jyly Alash qayratkerleri atylmaghanda...»  degen kózqaras - Alashtyng shekara mәselesindegi jenisterimen, ghylym-bilim, ónerkәsip, teatr men tarihty zerdeleu, baspasózdegi qyruar-qyruar jenisterimen, Kenesary men Kenes odaghynyng arasyndaghy tarihy rolimen auystyryluy kerek siyaqty. Áytpese, Alash turaly sóz bastalghanda olar eshtene jasay almay ketkendey, ýlgere almay ketkendey әserde qalamyz.

***

«Bostandyq! Tendik! Tuysqandyq!» Birinshi Fransuz respublikasynyng úrany bolghan, әli kýnge Fransiya Konstitusiyasynyng Preambulasynda túrghan búl kategoriyalardy 1917 jyly Á.Bókeyhan birneshe maqalasynda tekten-tek atamaydy. Sol sebepti Á.Bókeyhan qúrghysy kelgen avtonomiyany Birinshi Qazaq Respublikasyna úqsatugha bolar edi.  Ári Álihan Bókeyhan Alashorda ýkimetine jalpyhalyq úsynghan delegattardyng dauys berui arqyly saylandy. Yaghni, sezdegi saylauda ol 82 dauystyng 40-yna ie boldy. Búl  qazaq tarihyndaghy túnghysh respublikalyq negizdegi jalpyhalyqtyq әdil saylau.

Fransiya monarhiyadan respublikalyq basqarugha ótken kýnderin últtyq kýntizbesinde «Bastiliyany azat etu kýni» dep erekshe úlyqtaydy. Sol sebepti, biz Alash kýnin nemese Alashorda kýnin últtyq mereke retinde kýntizbege qossaq,  Alash mәrtebesin odan sayyn asqaqtatqan bolar edik. Ázirge bar qazaqqa, sol ziyalylarymyzdyng sózinshe, әli iyghlan etilmegen Alash kýnine Tәniri jarylqasyn aitamyz.

«Abay-aqparat»