Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2679 0 pikir 14 Jeltoqsan, 2010 saghat 22:14

Alash ansaghan «Allajar»

Qazaq tarihyndaghy azattyq ýshin kýresting aqyrgha aiqasy bolghan әigili últ-azattyq Jeltoqsan kóterilisining 24 jyldyghy kelip te qaldy. Alayda, jeltoqsannyng jarasy әli jazylghan joq. Jylda osy uaqytta últ jýregindegi jeltoqsan jara syzdaydy. Janyndy auyrtady. Auyr kýrsindiredi. Jeltoqsandaghy qyrshyn qazaqtardyng qanymen, basynan ótkergen azaby men ómirin óksitken ókinishpen kelgen Tәuelsizdik te tura osy bir Alash balasy ýshin airyqsha kýnge dóp keledi.  Tәuelsizdik! Mine, Jeltoqsan jandyrghan mәngilik baghymyz! Jeltoqsannyng jenisi!

Osy kýnge oray oqyrmandarymyzdyng ótinishi boyynsha, rejisser Qaldybay Ábenovting Alty alashqa aty ketken «Allajar» filimin, rejisserding kinotuyndysy turaly qysqa súhbatpen birge úsynyp otyrmyz.

 

Jeltoqsan mәngi jýregimizde! Jasasyn Alash jasasyn!

«Allajar» filimi nege osy uaqytqa deyin ýlken ekrangha shyghyp, elge kórsetilmey otyr. Osynyng naqty sebebin aita alasyz ba?

-  Múny byltyry da, ýsh jyl búryn da, on jyl ilgeride de aitqanbyz әli de aita beremiz. Ókinishke qaray, Jeltoqsan aqiqaty - «Jabuly qazan jabuly kýiinde» qalyp keledi. Qazir úmyttyru jospary iske asyp jatyr. Jeltoqsandy esten shygharu, qazaq halqynyng jadynan jong sayasaty jýrip jatqan siyaqty. Shyn mәninde solay jýrip jatqany ras.

Qazaq tarihyndaghy azattyq ýshin kýresting aqyrgha aiqasy bolghan әigili últ-azattyq Jeltoqsan kóterilisining 24 jyldyghy kelip te qaldy. Alayda, jeltoqsannyng jarasy әli jazylghan joq. Jylda osy uaqytta últ jýregindegi jeltoqsan jara syzdaydy. Janyndy auyrtady. Auyr kýrsindiredi. Jeltoqsandaghy qyrshyn qazaqtardyng qanymen, basynan ótkergen azaby men ómirin óksitken ókinishpen kelgen Tәuelsizdik te tura osy bir Alash balasy ýshin airyqsha kýnge dóp keledi.  Tәuelsizdik! Mine, Jeltoqsan jandyrghan mәngilik baghymyz! Jeltoqsannyng jenisi!

Osy kýnge oray oqyrmandarymyzdyng ótinishi boyynsha, rejisser Qaldybay Ábenovting Alty alashqa aty ketken «Allajar» filimin, rejisserding kinotuyndysy turaly qysqa súhbatpen birge úsynyp otyrmyz.

 

Jeltoqsan mәngi jýregimizde! Jasasyn Alash jasasyn!

«Allajar» filimi nege osy uaqytqa deyin ýlken ekrangha shyghyp, elge kórsetilmey otyr. Osynyng naqty sebebin aita alasyz ba?

-  Múny byltyry da, ýsh jyl búryn da, on jyl ilgeride de aitqanbyz әli de aita beremiz. Ókinishke qaray, Jeltoqsan aqiqaty - «Jabuly qazan jabuly kýiinde» qalyp keledi. Qazir úmyttyru jospary iske asyp jatyr. Jeltoqsandy esten shygharu, qazaq halqynyng jadynan jong sayasaty jýrip jatqan siyaqty. Shyn mәninde solay jýrip jatqany ras.

Al, «Allajargha» keletin bolsaq, ol - sol aqiqatty kórsetetin shygharmanyng ózi. Ol jerdegi kóptegen ssenalar, epizodtar, kadlar ómirding ashy shyndyghyn, aqiqatyn kórsetetin bolghandyqtan qazir ýkimette otyrghan sol kezde qoldary bilekterine deyin qangha malynghan aghalarymyz ben kókelerimizge únamaytyny ras. Olar búl filimge ýrke qaraydy.

Sondyqtan, 17,18, 19-nshy jeltoqsan kýnderi osylay ekeuara ghana әngimeleskenimiz bolmasa ýlken mәsele kóterilmeydi de qazirgi uaqytta.

- «Allajar» filimin týsiruge sol kezde qalay rúqsat berildi?

-  Men saghan rúqsat berildi dep qashan aittym?! Rúqsat berilgen joq. Eshqashanda rúqsat berilgen emes. Men ózim jekemenshik «Barys» atty kinostudiyamdy ashyp, últym deytin, qazaghym deytin qaltaly jigitterdi tauyp, solar maghan kómektesip osy filimdi jaryqqa shyghardyq.

Kedergi әli de jalghasyp jatyr ghoy. 1988 jyldyng býgingi jeltoqsangha yaghny býginge deyin kedergi jalghasyp jatyr. Ony eshkimde joqqa shyghara almaydy. Ol aqiqat. Mysaly, qay telearnada «Allajar» filimin kórsetip jatyr dep oqydyn. Ýzindilerin kórsetui mýmkin. Tolyq núsqasyn kórsetken emes, kórsetpeydi de. Jaqyn arada kórsetedi degenge mening ýmitim ýzilgen siyaqty qazir.

Jeltoqsan sayasy baghasyn qashan alady dep oilaysyz?

-  Men taghy da qaytalap aitamyn. Mysaly, Tәuelsizdik alghaly beri ýkimet basyna kelgen kókelerimiz, aghalarymyz kezinde qyzyl shapan jamylsa, úazir shapanyn auystyryp kók shapan jamylyp alghan. Sol shapandardy jamylghan aghalarymyz ózderi auyspay, aqiqat әzirshe ashylmaydy.

Rahmet, agha.

 

«Allajar» filimining birinshi bólimi:

«Allajar» filimining ekinshi bólimi:

«Allajar» filimining ýshinshi bólimi:

«Allajar» filimining tórtinshi bólimi:

«Allajar» filimining besinshi bólimi:

 

Suret rus.azattyq.org saytynan alyndy.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5555