11-nshi jeltoqsan kýni Mәskeude taqyrbastar atalyp ketken әsireúltshyldar Gitlerding saltymen ong qolyn algha sozyp, «Mәskeu - mәskeulikter ýshin, Resey - orystar ýshin ghana» dep úrandap Resey astanasynyng qaq ortasynda oiran salghany belgili. Myndaghan әsireúltshyl orys jasynyng esirgen ekpininen orys miliisiyasynyng esi shyghyp, bekerde sesti kórinetin orystyng kýshtik qúrylymdarynyng ayaghy dirildep ayanyshty hal keshti. Ásireúltshyldar Mәskeu kóshelerinde jolay kezdesken orys emes ózge últ ókilderin ólimshi qylyp sabap tastap, tayrandap bet-betimen ketip jatqanyn internetten býtkil dýnie kórdi. Orystyng ishki ahualy syn kótermeytin halde ekenine kuә boldy.

Al, búl oqighany orys telearnalarynyng berui Reseyding әli kýnge ózi mirasqory bolyp otyrghan sovet ókimetining shenberinen shygha almaghanyn pash etti. Mysaly, «Kommersant» basylymynyng jazuynsha, Reseyding memlekettik arnalary ә degende Mәskeuding dәl ortasyndaghy әsireúltshyldardyng topalanyn kórmegen. Tek keshki habarlarynyng songhy jaghynda ghana sholtiyp bere salghan. Onda da orys jastarynyng oiranynyng әsireúltshyldyq baghytta ótip, orys emes últ ókilderi qala kóshelerinde qan qaqsap jatqanyn mýldem kórsetpegen. Basylym Reseydegi «Dojdi», «REN.TV» arnalary ghana bolghan oqighanyng mәnisine ýnilip, barynsha taldap bergenin jazady.

11-nshi jeltoqsan kýni Mәskeude taqyrbastar atalyp ketken әsireúltshyldar Gitlerding saltymen ong qolyn algha sozyp, «Mәskeu - mәskeulikter ýshin, Resey - orystar ýshin ghana» dep úrandap Resey astanasynyng qaq ortasynda oiran salghany belgili. Myndaghan әsireúltshyl orys jasynyng esirgen ekpininen orys miliisiyasynyng esi shyghyp, bekerde sesti kórinetin orystyng kýshtik qúrylymdarynyng ayaghy dirildep ayanyshty hal keshti. Ásireúltshyldar Mәskeu kóshelerinde jolay kezdesken orys emes ózge últ ókilderin ólimshi qylyp sabap tastap, tayrandap bet-betimen ketip jatqanyn internetten býtkil dýnie kórdi. Orystyng ishki ahualy syn kótermeytin halde ekenine kuә boldy.

Al, búl oqighany orys telearnalarynyng berui Reseyding әli kýnge ózi mirasqory bolyp otyrghan sovet ókimetining shenberinen shygha almaghanyn pash etti. Mysaly, «Kommersant» basylymynyng jazuynsha, Reseyding memlekettik arnalary ә degende Mәskeuding dәl ortasyndaghy әsireúltshyldardyng topalanyn kórmegen. Tek keshki habarlarynyng songhy jaghynda ghana sholtiyp bere salghan. Onda da orys jastarynyng oiranynyng әsireúltshyldyq baghytta ótip, orys emes últ ókilderi qala kóshelerinde qan qaqsap jatqanyn mýldem kórsetpegen. Basylym Reseydegi «Dojdi», «REN.TV» arnalary ghana bolghan oqighanyng mәnisine ýnilip, barynsha taldap bergenin jazady.

Qazaqstandaghy memlekettik arnalardyng ishinen «Qazaqstan» últtyq arnasy ghana әsireúltshyl orys jastarynyng soyqanynan qysqa sujet kórsete aldy. Basqa arnalar júmghan auzyn ashpady. Senbi kýni de, sodan keyin de. Bylayda orystyng soyylyn soghyp, solardyng qolyn sýngge kezektesip jýretin bizding arnalar ózderining orysqa jan-tәnimen berilgenin qojayynyna taghy bir ret dәleldedi. El tek internetten orystyng óz ishindegi oiranyn kórip qaldy.

Búl jerde eng әueli eske týsetini elge aqparattyng býkpesiz әri uaqytynda jetui jәne aqparattyq qauipsizdik. Kóktemdegi Qyrghyzstandaghy tolqulardy  bizding jaltaq arnalar  jansala jariyalap jatty. Tipti, kórermenin kóshege shyqsang kóretin kýning osy dep qorqytty. Áriyne, múnyng artynda kólenkesinen qorqatyn sujýrek, óz-ózine degen jәne halqynyng seniminen ada qazaq biyligi túrghany anyq. Onyng ýstine jogharynyng senzurasyn eki eselep oryndaytyn telearnalardaghy sholaq belsendiler men әsire bastyqsymaqtardyn, ishki senzurasy tastýiin jurnalisterding de qosqan ýlesi kóp ekeni beligili. Jaqyn shetelderdegi oqighalar sonday  súrmen berilip, Reseydegi soyqannyng elenbeui - elding ishindegi aqparattyq shyndyqtyng besiginde kýnde shetinep jatqanyn bildirse kerek.

Sheteldik aqparattardyng alalap berilui qoghamnyng aqparat alu qúqyghyn óreskel búzyp qana qoymay,   aqparattyq damugha ilese almay qaluyna әkelip soghady. Endeshe, kórermenining kókeyindegisin eskermeytin «otandyq» telearnalardy  el seniminen ketken biylikting synary dep aituymyzgha tura keledi. Júrttyng jappay kabeldik telearnalardy qaraytyny osydan. Yaghny qogham shynayy aqparatqa susap otyr. Al, elimizding arnalary onyng qajettiligin qamtamasyz etuding mýmkindikterin esh oilar emes. Qamtamasyz etken bylay túrsyn, biylikting astauyna baylanghan telearnalar halyqtyng ishindegi aidahardy oyatpaugha onyng oyanuyna týrtki bolady-au deytin dýniyening bәrin de jantalasa jasyryp baghady. Reseydegi әsireúltshyldardyng tobyrlyq topalanyn tyghyp qalghan telearnalardyng әreketi osyghan dәlel. Ras, tehnologiya kýn sayyn janaryp, damyp otyrghan zamanda biylik pen biylikting baqylauyndaghy  telearnalardyng búl әreketi kýlki men ayaushylyqtan basqa eshnәrse de tudyrmaydy.

Al, aqparattyq qauipsizdik turaly búl jerde sóz qozghaudyng ózi artyq. Tipti, aqparattyq qauipsizdik degenning ózi bizding elde jii ótip túratyn ýlken jiyndardyng sәnin keltiretin kezekshi sózge ainalghanyn dәleldep jatudyng qajeti joq. Mәsukeudegi әsireúltshyldardyng әsire «qylyghyn» qoghamnan jasyrghysy kelgen arnalarymyzdyn  әreketine qarap,    aqparattyq kenistikte kimge tәueldi  ekenimizdi bile týskendeymiz. Oghan eldegi orysshyldyqty qosynyz. Jәne songhy derek boyynsha, Reseymen әriptes elderding reytingisinde Qazaqstan birinshe oryngha shyghypty. Búl da kóp nәrseden habar berse kerek.

Abay bolayyq, aghayyn.

«Abay-aqparat»