Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 1902 0 pikir 15 Jeltoqsan, 2010 saghat 09:55

Múrat Telebekov: ««Din – memleketten bólek» degen qate nәrse»

QMDB qúryltayy qarsanynda

Qazaqstan músylmandarynyng kezekti 5-nshi sezine oray dintanushylar men eldegi diny mәselege qanyq azamattargha sóz bergenimizdi búdan búryn aitqanbyz. Soghan oray, Qazaqstan músylmandar odaghynyng tóraghasy Múrat Telebekov sezge qatysty óz oi-pikirlerimen bólisti.

- Siz Astanada 17-si kýni ótetin músylmandar sezine qatysasyz ba?

- Joq. Bizge eshqanday shaqyru kelmedi. Sondyqtan biz oghan qatyspaymyz.

- Onda qanday mәseleler talqylanghanyn qalaysyz?

- Qazir bizding problemamyz óte kóp. Mening oiymsha, eng birinshi bas mýftiyding ornyna basqa adam qong kerek. Ábsattar Derbisәli basqarghan kezendegi basqarma júmysynyng kemshiligi shash-etekten. Ony synaytyn adamdar da jetkilikti. Sol ýshin de bas mýftiyding ornyna jas, bilimdi adamdy qoysa, paydaly bolar edi. Býgingi tanda diny ahual diny basqarmany kim basqaratynyna tikeley baylanysty ghoy.

QMDB qúryltayy qarsanynda

Qazaqstan músylmandarynyng kezekti 5-nshi sezine oray dintanushylar men eldegi diny mәselege qanyq azamattargha sóz bergenimizdi búdan búryn aitqanbyz. Soghan oray, Qazaqstan músylmandar odaghynyng tóraghasy Múrat Telebekov sezge qatysty óz oi-pikirlerimen bólisti.

- Siz Astanada 17-si kýni ótetin músylmandar sezine qatysasyz ba?

- Joq. Bizge eshqanday shaqyru kelmedi. Sondyqtan biz oghan qatyspaymyz.

- Onda qanday mәseleler talqylanghanyn qalaysyz?

- Qazir bizding problemamyz óte kóp. Mening oiymsha, eng birinshi bas mýftiyding ornyna basqa adam qong kerek. Ábsattar Derbisәli basqarghan kezendegi basqarma júmysynyng kemshiligi shash-etekten. Ony synaytyn adamdar da jetkilikti. Sol ýshin de bas mýftiyding ornyna jas, bilimdi adamdy qoysa, paydaly bolar edi. Býgingi tanda diny ahual diny basqarmany kim basqaratynyna tikeley baylanysty ghoy.

Býgingi kýni diny qyzmetkerlerding arasynda jemqorlyq etek alyp otyr. Elding imamdargha degen senimi joq. Mine, osynday mәseleler aitylu qajet. Mysaly, bizge oblystardan shaghymdar jii týsedi. Ár meshit mindetti týrde salyqtyng bir týrin tóleydi. Búl zangha qarama-qayshy keletin nәrse. Osynday qylmystar kóptep kezdesedi. Osynyng bәrin zerttep, anyq-qanyghyna jetip, kerek bolsa, zandardy ózgertu kerek. Sebebi, mening payymdauymsha, «Din - memleketten bólek» degen qate nәrse.

- Sezde bas mýftiyding saylau bolatyny anyq. Soghan layyq dep kimdi aita alasyz?

- Preziydentimizge baylanysty ghoy. Ol kisi bir adamdy tandap alyp, qoyatyn shyghar. Mening estuimshe, Múhtar Qúl-Múhammed de bas mýfty bolghysy keledi eken. Astana men Almatydaghy ortalyq meshitterding bas imamdarynyng birin saylauy mýmkin. Alayda, eng әueli jýieni ózgertu qajet.

- Rahmet.

 




«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543