Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2121 0 pikir 15 Jeltoqsan, 2010 saghat 12:36

Shәriphan Qaysar. Kәrim Mәsimov «kómekshi bolyp qalamyn» dedi

Tәuelsizdigimizge 19 jyl tolghanda basqany qaydam qatty tolqyghan adam  premier-ministr Kәrim Mәsimov bolyp shyqty. Biraq Qajymúqanúlynyng qatty tolquyna basty sebep Elbasynyng qolynan «Birinshi preziydent» ordenin alghany bolsa kerek.

Aq Ordada «Birinshi Preziydent» ordenin omyrauyna taghyp túryp ol bylaysha tasy sóiledi:

- Núrsúltan Ábishúly, men ózimdi kónil kýige kóp berile qoymaytyn adammyn ba deushi edim. Biraq búnday sәtte tolqymay qalu mýmkin emes eken. Búl aqiqatqa eshkimning talasy bolmasa kerek, óziniz tuyn kótergen Qazaqstan memleketining Tәuelsizdik alghanyna 19 jyl toldy! Qazir elimizding kez kelgen azamaty «Baqyttymyn, Qazaqstan Respublikasy atalatyn elde túratynyma, baqyttymyn,  sonday eldi  kemel  basqaryp otyrghan preziydentimning baryna» dep  maqtanyshpen aita alady,- dey kelip, Mәsimov sózin tómendegishe týiindedi:

- Núrsúltan Ábishúly, men búny jariya týrde aityp jýrmin, taghy da qaytalayyn.   Men sizding kómekshiniz bolghanmyn, qazir de sizding kómekshinizbin jәne ómir boyy kómekshiniz bolyp qalamyn.

Premier-ministrdin  omyrauyna «Birinshi Preziydent» ordenin taghar aldynda Elbasy

-  2008-2009 jyldardaghy qarjy daghdarysy túsynda Kәrim Qajymúqanúly kóp qajyr qayrat tanytty. Onyng eren enbegining arqasynda elimiz daghdarystyng salqynyna boy aldyra qoyghan joq,- dedi.

Tәuelsizdigimizge 19 jyl tolghanda basqany qaydam qatty tolqyghan adam  premier-ministr Kәrim Mәsimov bolyp shyqty. Biraq Qajymúqanúlynyng qatty tolquyna basty sebep Elbasynyng qolynan «Birinshi preziydent» ordenin alghany bolsa kerek.

Aq Ordada «Birinshi Preziydent» ordenin omyrauyna taghyp túryp ol bylaysha tasy sóiledi:

- Núrsúltan Ábishúly, men ózimdi kónil kýige kóp berile qoymaytyn adammyn ba deushi edim. Biraq búnday sәtte tolqymay qalu mýmkin emes eken. Búl aqiqatqa eshkimning talasy bolmasa kerek, óziniz tuyn kótergen Qazaqstan memleketining Tәuelsizdik alghanyna 19 jyl toldy! Qazir elimizding kez kelgen azamaty «Baqyttymyn, Qazaqstan Respublikasy atalatyn elde túratynyma, baqyttymyn,  sonday eldi  kemel  basqaryp otyrghan preziydentimning baryna» dep  maqtanyshpen aita alady,- dey kelip, Mәsimov sózin tómendegishe týiindedi:

- Núrsúltan Ábishúly, men búny jariya týrde aityp jýrmin, taghy da qaytalayyn.   Men sizding kómekshiniz bolghanmyn, qazir de sizding kómekshinizbin jәne ómir boyy kómekshiniz bolyp qalamyn.

Premier-ministrdin  omyrauyna «Birinshi Preziydent» ordenin taghar aldynda Elbasy

-  2008-2009 jyldardaghy qarjy daghdarysy túsynda Kәrim Qajymúqanúly kóp qajyr qayrat tanytty. Onyng eren enbegining arqasynda elimiz daghdarystyng salqynyna boy aldyra qoyghan joq,- dedi.

Mәsimovtyng enbegi eskerilip marapttalghan song viyse-premier Áset IYsekeshev  «Qúrmet»,   Tótenshe jaghdaylar minstri Vladimir Bojko 1-shi dәrejeli «Barys»,  Mәdeniyet ministri Múhtar Qúl-Múhammed «Parasat» ordenderining iyegerleri atandy.

2-shi dәrejeli «Barys» ordeni Preziydent әkimshiligining jetekshisi Aslan Musinge, Astana әkimi Imanghaly Tasmaghambetovke, Mәjilis tóraghasynyng orynbasary Jәnibek Kәribjanovke tabys etildi. «Parasat» ordeni Preziydentting kenesshisi Ermúhmabet Ertisbaev pen «Samúryq-Qazyna» әl-auqat qorynyng tóraghasy Qayrat Kelimbetovke tabys etildi.

P.S.  Qazaqstanda qandayda bir qarbalas ayaqtalghan song keudesine kezekti ret «sólkebay taqqan» sheneunik atauly qyzmet auystyryp jatatyn dәstýr bara emes pe? Sol dәstýrdi eske alsaq, Kәrim Mәsimovtyng qatty tolquy jәne onyng Elbasyna «sizge ómir boyy kómekshi bolyp qalamyn» deui tegin emes siyaqty. Sonda Qajymúqanúly qayda barmaq, endi qay qyzmetting basyn shalmaq? Qay qiyrgha siltese de bizdegi shendi shekpendining bәri Nazarbaevtyng kómekshisi nemese kenesshisi bolyp jýre beredi ghoy. Mәsimovte sýitetin shyghar...

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5550