Abylay hannyng Petropavldaghy aq ýii tónireginde dau-damay az bolghan joq. Osy tarihy nysan jayly alghashqy joramaldar aitylyp, sony aighaqtaytyn derekter izdestirile bastaghan kezde baz bireuler búl jaqta ataqty hannyng ordasy bolmaq týgil, ayaghy da attap baspaghan dep qyzylkenirdektikke salyndy. Alayda aqyry alghashqylardyng boljamy rastaldy. Osy isting basy-qasynda jýrgen azamat - qyzyljarlyq jurnalist, býginde "Egemen Qazaqstan" gazetining sholushysy Jaqsybay Samrattyng sinirgen enbegin moyyndau kerek.

Aqiqat jenbey qoymaydy

Abylay hannyng Petropavldaghy aq ýii tónireginde dau-damay az bolghan joq. Osy tarihy nysan jayly alghashqy joramaldar aitylyp, sony aighaqtaytyn derekter izdestirile bastaghan kezde baz bireuler búl jaqta ataqty hannyng ordasy bolmaq týgil, ayaghy da attap baspaghan dep qyzylkenirdektikke salyndy. Alayda aqyry alghashqylardyng boljamy rastaldy. Osy isting basy-qasynda jýrgen azamat - qyzyljarlyq jurnalist, býginde "Egemen Qazaqstan" gazetining sholushysy Jaqsybay Samrattyng sinirgen enbegin moyyndau kerek.

Aqiqat jenbey qoymaydy

Ýnemi qúlaghy týrik jýretin qalamger 2000 jyldardyng basynda kónekóz qariyalardan osynday boljamdy estip-bilgen eken. Qala túrghyny Kenjebay Ábishev degen aqsaqaldy bala kezinde әkesi ghimarat ornalasqan jerge talay alyp kelip, búl tústa Abylaydyng aq ýii bolghandyghyn әngimelepti. Búl aqsaqaldyng besinshi atasy Maqy Abylay hannyng biylerining biri bolghan desedi. Samrat búl taqyrypty keninen zerttep, múraghat qújatta­ryn qoparyp, eski kitaptardan manyzdy mәlimetter tabady. V.Basin degen ghalymnyng "HVI-HVIII ghasyrlardaghy Resey jәne qazaq handyqtary" kitabynan "dlya Ablaya byl postroen derevyannyy dom bliz reky Ishima v gorah Engistau" degen sóilemdi kezdestiredi. "Orystar tóbe ataulynyng bәrin "tau" (gora) dep atay beretini belgili. Mysaly, osy kýngi qala túrghan Esilding dónin "gora" dese, ózen jaghasynyng oiyn "podgora" deydi. Al atyghay ruynyng Esil jaghasyndaghy qystauy - "en qystau" atalghan siyaqty. Búl - mol, keng qystau degen maghynada. Al sony orys jylnamasy "Podgora" dep, al dóndi "gora Engistau" dep aitqan deuge tolyq negiz bar. Sonda derekterdegi "bliz reky Ishima na gore Engistau" degen jer Abylaydyng aq ýii túrghan qazirgi dónmen dóp keledi", - dep jazdy Jaqsybay Samrat keyinnen («Úly hannan qalghan iz» // "Soltýstik Qazaqstan"gazeti, 19.09.2003). Sol kezderi oblystyq teleradiokompaniyada istep jýrgen maghan da әriptestik qolqa tastap, osy taqyrypty teledidar arqyly kóteruge múryndyq bolghany esimde. Keyin oblys әkimining sol kezdegi orynbasary Quat Esimhanov­tyng qoldauymen Sankt-Peterburg múra­ghattaryn aqtaryp, Mәskeuge súrau joldap, aqyry boljamdarynyng dúrystyghyn dәleldep berdi. Sol kezde oghan qarsy pikir aitushylardyng tartysy kýsheye týsti. Biraq "Pyshaq qangha, sóz shyngha toqtaydy" demekshi, aqiqat sóz jenip shyqty.

Aq týiening qarny
jarylghan kýn

Abylaydyng aq ýii mem­le­kettik "Mәdeny múra" bagh­darlamasyna engizilip, qalpy­na keltirildi. Bas merdiger - "Qúlager" korporasiyasy qú­rylys júmystaryn jýrgizdi, «Dara firmasy» JShS kór­kemdik óndeu júmystaryn atqardy. Nysannyng jalpy qúny - 606 million tenge. Han ordasynyng aulasyna "At ýstindegi Abylay han" mýsindik kompozisiyasy ornatyldy. Qoladan qúiylghan eskertkishting avtory - almatylyq mýsinshi Qazybek Satybaldiyn.
Tolyq qalpyna keltirilip, janasha keyipke engen han ordasy 2008 jyly tamyzdyng 21-inde esigin aiqara ashty. Sol kýni tang elen-alannan júrtshylyq han ordasyna qaray aghyldy. Jergilikti túrghyn­dar asygha kýtken búl oqighagha el Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev qatysyp: "Biz býginde óz tәuelsizdigimizding arqasynda kóptegen batyrlarymyz ben tarihta aty qalghan túlghalargha arnap eskertkishter salyp kelemiz. Solardyng ishindegi biregeyi, әriyne, Abylay han reziydensiyasy ekeni dausyz", - dedi.
Elbasynyng "búl oryn jergilikti túrghyndardyng kózayymyna ainalady" degen sózi de rastaldy. Múrajay qyzmetkerlerining aituynsha, adamdar, әsirese, alghashqy kýnderi múnda tolassyz aghylghan eken. Qazir de kelushiler kóp. Elimizding týkpir-týkpirinen Qyzyljargha joly týsken meymandar Abylaydyng aq ýiin kórmey ketpeytin iygi dәstýr qalyptasty. Kórshiles Reseyden kelip jatatyn qonaqtar da izderin suytpaydy. Quantatyny sol, múnda әrtýrli mekemelerden úiymdasqan týrde ekskursiyagha kelushiler ghana emes, qyzyqtap, óz ynta-yqylastarymen tabaldyryq attaghandar da az emes eken.

Han ýiining tórt zaly

Resey ýkimetining Abylay hangha tartu etken ýii o basta 1765 jyly bóreneden salynghan birqabatty ghimarat bolghan eken. Keyin ol órtenip ketken song ornyna 1824 jyly kirpishten ekiqabatty әskery lazaret salynghan. 90-shy jyldardyng ortasyna taman búl ghimarat qirap, qarausyz qalady. Keyinnen Abylay hannyng aq ýiin qayta janghyrtar kezde sol jerge basqa ýy salu kerek degen pikirler de bolghan. Biraq kóshirmege jol bermeu maqsatynda eski ghimarattyng ózi qalpyna keltirildi. Qúndylyghy sonda - múnda HIH ghasyrdaghy kirpishter sol qalpy saqtalghan.
Ekiqabatty ghimarattyng birinshi qa­batynda әkimshilik bólmeler ghana ornalasqan. Al tikeley múrajaydyng ózi - ekinshi qabatta. Kirip kelgen bettegi foyening ong jaq qabyrghasyna Núrsúltan Nazarbaevtyng "Halyqtyng úiytqysy bolghan Abylay hannyng erlikteri qazaq ruhyn qayta týletuding bir altyn dingegine ainaldy" degen sózi jazylghan. Múrajaydyng shaghyn maketi de oryn teuipti: han ordasy manayyna sharuashylyq ghimarattary - monsha, shoshala, qúdyq, kense ýii, qonaq kýtetin ýy de salynghan. Abylay hannyng mýsini de osy kireberiste.
Múrajay-keshen tórt zaldan túrady: Abylay hannyng tughanynan súltan ataghyna jetkenge deyingi 1711-1770 jyldardaghy ómir kezenine arnalghan zal, Abylaydyng tynyghu bólmesi, taq zaly jәne 1771-1871 jyldar aralyghyndaghy ómirdi beyneleytin kezenge arnalghan zal. Abylaydyng ýii o bas­ta bóreneden qalanghanyn eske týsiru ýshin tynyghu bólmesi men taq zaly aghashtan salynypty.
Abylay hannyng 1711-1770 jyldardaghy ómir kezenine arnalghan zal.
Múndaghy eng birinshi stendte Baraq hannan bastalghan qazaq handary men súltandarynyng taralu shejiresi jazylypty. Búl shejire Shoqan Uәlihanovtyng 5 tomdyq shygharmalar jinaghynan alynghan eken. Baraqtan Jәnibek, Jәnibekten Jәdik, Jәdikten Shyghay, Shyghaydan er Esim han, Esim hannan Jәngir, Jәngirden Uәly súltan, Uәliyden Abylay súltan nemese qanisher Abylay (Abylay hannyng atasy), odan Kórkem Uәli, Kórkem Uәliyden han Abylay taraghan eken. Abylay hannyng Uәly súltan, Shynghys, Ádil, Esim degen tórt úly da kórsetilipti. Abylay hannyng 12 әielinen 70 balasy (40 qyzy, 30 úly) bolghan desedi. Olardyng arasynan búl tórteuining ghana tandalyp alynyp jazylghanyn zertteushiler Abylay hannyng ózi erekshe senim artqan úldary osylar bolghan dep týsindiredi. Biraq búl balalarynyng eshqaysysy da әkesining armanyn orynday almapty.
Ekinshi stendte Tóle biyding Sabalaqqa (Abylay handy Tóle by osylay ataghan - R.Sh.) bata berui beynelengen. Búl suretti «Dara firmasynyn» suretshisi Sergey Pojarskiy 2007 jyly salghan eken.
11 jasynda әkesinen aiyrylyp, jetim qalghan Abylay el kezip, qanghyryp jýredi. Keyde ashyq dalagha, keyde qanyraghan qapas qoralar men eski zirattargha týneydi. Sóitip jýrgen Sabalaq kýnderding kýninde Kókshetau ónirinde Dәuletkeldi degen baydyng ýiine kelip, jylqysyn baghugha jaldanady. Osy kezeni de surette kórinis tapqan. Biraq Dәuletkeldi baydyng әieli Abylaydyng ýnemi boyyn taza ústaytyny, qalghan-qútqan asqa qol salmaytyny, jana jerdi jastanbaytyny siyaqty qylyqtary­na qarap, onyng aqsýiek túqymynan ekenin bayqap qalyp, balasynyng ornyna múragerlikke tart­qan. Keyin Dәuletkeldi bay Abylaygha ózining Shalqúiryq degen atyn tartu etip, shayqasqa shygharyp salady. Abylay han Bógenbay batyrdyng jasaghy qúramynda shayqasqa dәl osy Shalqúiryqpen engen desedi.
HVIII ghasyrdaghy qazaq qoghamynyng rulyq qúramy men әleumettik qúrylymy, jongharlargha qarsy jýrgizgen kýresining jәne qazaq jerine jasalghan shabuyldar kestesi, jonghar әskerinin, olardyng qolbasshysy Qaldan Serenning sureti - bәri de osy zalda oryn tepken. Suretshi Aghymsaly Dýzelhanovtyng "Aqtaban shúbyryndy, alqakól súlama" kezenine arnalghan grafikalyq júmystary - jeke bir stendte.
Múnda qoyylghan jәdigerlerding arasynda kóz toqtatarlyghy - 1869 jylghy dulygha. Múny «Dara firmasy» Mongholiya jerinen tauyp әkelgen eken. Múrajaygha bas súqqan jerlesimiz, Respublikalyq úlannyng qolbasshysy, general-leytenant Abay Tasbolatov qansha múrajaydy kórip jýrse de, dәl osynday dulyghany esh jerde kezdestirmegenin aitypty, Osy jerde eski qylysh, sauyt, nayza da túr. Jonghar handyghyna qatysty dybys beretin kerney, Qytay rәmizderining biri - aidahar, kishi qúrbandyq qazandyghy qoyylypty.
Abylay hannyng jonghardyng ataqty batyry Sharyshpen jekpe-jekke shyghyp, jengendegi júldyzdy sәti, súltan saylanuy surettermen beynelenipti.
Ataqty "Elim-aydyn" avtory Qoja­bergen jyraugha, qazaqtyng batyrlaryna, anshylyq dәstýrine arnalghan búryshtar da kóz tartady. Qazaqta sayatshylyq o basta jauyngerlerding shayqasqa dayyndyghyn tekseru maqsatynda qolgha alynghan eken. Búl búryshta oryn tepken belbeu, kise, tomagha, túghyryq, dabyl, siraqty myltyq siyaqty jәdigerlerding bәri de - týpnúsqa. Qylysh, qalqan, aibalta, shoqpar, qoramsaq, torsyq, qalqan - kóshirmeler.
Zaldyng ortasynda Qoja Ahmet Yasauy kesenesining maketi men sureti ornalasqan. Óitken sebebi, Abylay han búrynghy Yassy, qazirgi Týrkistan qalasynda dýniyege kelgen jәne sýiegi osy mazarda jerlengen.
Abylaydyng tynyghu bólmesi. Búl zalda eki bólme bar. Múnda ydys-ayaq, kórpe-jastyq, ýstel, týkti-týksiz toqyma kilemder, jez qúman, kiyim-keshek, san­dyqtar qoyylyp, ýiding ishki kórinisi beynelengen. Sonau HVIII ghasyrdan beri saqtalyp qalghan adalbaqan (kiyim ilgish) aghashtan, ilgeshekteri kýmisten jasalghan eken. Al múndaghy eng kóne zat - sol ghasyrdaghy kebeje - birde-bir shegening kómeginsiz aghashtan jasalyp, syrty sýiekpen qaptalypty. Arghy bólmege qo­yylghan kereuet birden nazar audartady eken: qazirgi tósekterdey tegis emes, bas jәne ayaq jaqtary kóterinki. Sóitsek, baghzy zamandarda ýnemi at ýstinde jýrgen erler úiyqtaghanda qan qysymyn qalpyna keltiru ýshin ayaghy men basyn bir dengeyde ústaydy eken. Kereuet te aghashtan jasalyp, sýiekpen qaptalghan. Tósek manyna shymyldyq ornatylghan. Maysham tәrizdi jasalghan shamdaldar Arab Ámirlikteri­nen jetkizilipti.
Taq zaly. Kelushilerdi eng ghajap әser­ge bóleytin bólme - osy taq zaly. Kirip kelgende, qarsy aldynnan taqta otyrghan Abylay hannyng beynesi qarsy alady. Búl mýsindi ýstine - shapan, ayaghyna mәsi kiygizip, sausaghyna jýzigine deyin salyp, qolyna asatayaghyn ústatyp Sergey Pojarskiy jasapty. Artyndaghy qabyrghada kestelengen túskiyizding tórtinshi búry­shy joq: sheksizdikti bildiretin múnday kilemder Orta jýzding belgisi eken. Kilem­ge týlki men qasqyrdyng terisi ilingen.
Ortada Abylay hannyng móri, tós әshekeyleri, jýzigi, qanjary, semseri qoyylghan. Múnyng bәri de - kóshirmeler. Abylay hannyng jýzigining týpnúsqasy As­tanadaghy múrajaylardyng birinde eken, ortasynda arab qarpimen "Abylay han" dep jazylypty. Myna jýzikti sheberler soghan qarap jasasa kerek.
Osy zalda qaru-jaraq stendine qylysh, qalqan, gýrzi, baltalardyng kó­shirmelerimen qatar, jergilikti "Lira" firmasy jasaghan aibalta da qoyylypty. At әbzelderi jeke bir búryshta oryn tepken. HVIII ghasyrdan beri saqtalyp qalghan er-toqym, jýgen, auyzdyq, ýzengi kýmispen, asyl tastarmen әshekeylenipti. Ertede ata-babalarymyz er-toqymnyng ózin jaularynyng kózin qúrtu maqsatynda da qoldanghan desedi. Negizi, aghashtan jasalyp, syrty terimen qaptalatyn erding arasyna u salynady eken. Teri toza bastaghanda, astyndaghy u adamnyng etine taraytyn kórinedi.
Últtyq kiyim-keshek, diny zattar, qazaq jauyngerlerining qúral-jabdyqtary - óz aldyna jeke-jeke búrysh. Nazar audararlyghy sol - jәdigerlerding qaysysy bolsyn (qoramsaq, sadaq, sauyt, dulygha), bәrining de ólshemi tym ýlken. Mysaly, sadaqtyng ózi 1 metr, sauyttyng úzyndyghy zamandastarymyzdyng baqayynyng basyna jeterliktey, dulyghanyng shynjyrdan toqylghan salpynshaqtary iyq pen arqany týgel jabarlyqtay. Sauyttyng salmaghy - 25, dulyghaniki 15 kilogramgha deyin barady eken. Soghan qaraghanda, sol zamandaghy qazaq batyrlary boyshang da deneli bolghan-au dep boljam jasadyq.
Jerlesimiz, akademik Amanjol Qo­shanov biyl qantar aiynda kelgende Abylay hannyng sureti beynelengen týkti kilem syilaghan eken, ol da qabyrghada iluli.
Abylay hannyng 1771-1781 jyldarda­ghy kezeni. Búl zal Abylay hannyng memleket qayratkerine ainalghan kezenine arnalghan. 1771 jyly Ábilmәmbet qaytys bolghannan keyin Abylaydy aq kiyizge han kótergen suret túr. Qazaqtyng ataqty ýsh bii - Tóle, Qazybek, Áyteke biylerding de suretteri ornalasqan. Suretshi Aghymsa­ly Dýzelhanov salghan Abylay hannyng portretining túsyna arnayy sham ornatylypty. Óitkeni búl suretting ózine ghana "túzdyghy" sonda - oghan qay jerde túryp qarasanyz da, han sizge ghana qarap túrghan siyaqty bola beredi.
Ýshinshi stend qazaq-orys qatynasyna arnalghan Reseyding sol kezdegi aqshasynyng týpnúsqasy, Kishi jýz hany Ábilqayyrdyng imperator Anna Ioannovnagha jazghan hatynyng kóshirmesi, týrli suretter osy búryshqa qoyylypty. 1750 jyldary Abylay han Resey ýkimetine sauda oryn ashuyn súrap hat jazghan eken. Sol sauda ortalyghy 1752 jyly Petropavlda qazirgi osy múrajaydan alys emes manayda ashylypty. Belgisiz suretshining sol sauda ortalyghyn beynelegen sureti de osy jerde.
Tórtinshi zaldyng kórki - Sergey Pojarskiyding Abylay hannyng jongharlarmen 1747 jylghy shayqasyn beynelegen diaramasy. Tútas bir qabyrghany alyp túrghan júmystyng úzyndyghy - 3 metr. Abylay han 30 myn, jongharlar 20 myng qolmen shyqqan shayqas nanymdy beynelenipti. Qazaq dalasyndaghy tas balbaldar, qazaq jәne jonghar jauyngerlerining kiyim ýlgilerine deyin suretshining nazarynan tys qalmaghan. Qazaq hanyn shayqasqa qatystyrmay, shetkeri beyneleuining ózi suretshining óresin tanytsa kerek.
Qazaq-qytay qatynasyna arnalghan búrysh ta bar. Abylay hannyng Sini imperiyasynyng elshisin jәne olardyng bizding elshini qabyldauynan salynghan suret Fransiyadan tabylypty. Avtory belgisiz. Qytay farfory, qobdishalary, vazalary, aqshalary, qaru-jaraghy siyaqty jәdigerler qoyylghan. Qytay qaruynyng bәrinde de aidahardyng beynesi salynypty.
Kelesi búrysh Abylay hannyng ómirden ótuine arnalghan. Hannyng jerlenui sәtinen suret iluli.
Kelesi stendte Abylay han turaly әdebiyetter jinaqtalypty. Bolatbek Nәsenov, Orazaq Smaghúlúly, Múhtar Qojaev, Aynagýl Orazaqqyzy, Qadyrjan Ábuev syndy avtorlardyng kitaptaryn osy jerden tabugha bolady.
Abylay hannyng Almatydaghy, Kókshe­taudaghy jәne Petropavldaghy eskert­kishterinen kollaj da jasalyp qoyylghan.

Roza ShÁKENOVA,
jurnalist

http://anatili.kz/?p=5383