Qazaqstannyng Jastar odaghy jәne Halyqaralyq «Alash» syilyqtarynyng laureaty, kórnekti aqyn Qasymhan Begmanovtyng «Etnografpen әngime» dep atalatyn syr-súhbat týrinde jaryq kórgen kitabyn den qoyyp, saralap oqyp shyqqanda kózim jetken anyq nәrse: ol -
Jambyl kóshesi men Jarokov kóshesining qiylysyndaghy sayabaqqa keshke qaray kelip, ýndi halqynyng úly kósemi Mahatma Gandiyding eskertkishining janyna jaghalay ornatylghan oryndyqtardyng birine jayghasyp, sonda jinalghan qariyalarmen әngime-dýken qúryp, qaranghy týse ýiine aqyryn ayandap qaytatyn Jaghda Babalyqúlynyng kóp shaldardyng biri emes, kónili kósem naghyz abyz aqsaqal ekendigi boldy.

Qazaqstannyng Jastar odaghy jәne Halyqaralyq «Alash» syilyqtarynyng laureaty, kórnekti aqyn Qasymhan Begmanovtyng «Etnografpen әngime» dep atalatyn syr-súhbat týrinde jaryq kórgen kitabyn den qoyyp, saralap oqyp shyqqanda kózim jetken anyq nәrse: ol -
Jambyl kóshesi men Jarokov kóshesining qiylysyndaghy sayabaqqa keshke qaray kelip, ýndi halqynyng úly kósemi Mahatma Gandiyding eskertkishining janyna jaghalay ornatylghan oryndyqtardyng birine jayghasyp, sonda jinalghan qariyalarmen әngime-dýken qúryp, qaranghy týse ýiine aqyryn ayandap qaytatyn Jaghda Babalyqúlynyng kóp shaldardyng biri emes, kónili kósem naghyz abyz aqsaqal ekendigi boldy.

Batyr Bauyrjan (Momyshúly) jasy ýlken qarttardy shal, qariya, aqsaqal, abyz dep tórtke bólgen. Ol kisi ot basy, oshaq qasynan úzap shygha almay týtin andyp, ýy aralap, sayasy ósek aitatyn qartty «shal» dep, óz әuletin shashau shygharmay uysynda ústap, biylik jýrgizgen kәnigi qartty «qariya» dep, tútas bir auyldyng joq-jitigin týgendep, jyrtyghyn býtindep, azamatyn atqa mingizip, aidyn asyryp otyratyn qartty «aqsaqal» dep, býkil elding sózin sóilep, namysyn jyrtyp, dau-damayyn sheship, arghy-bergi tarihtan әngime qozghap, túla boyyna últtyq ruh, izgi qasiyetterdi molynan sinire bilgen qartty «abyz» dep ataghan.
Ras, Jaghda aqsaqal aqyn emes. Biraq solay desek te, halqymyzdyng úmyt bola bastaghan salt-dәstýrin, әdet-ghúrpyn, arghy-bergi tarihyn, kóne mәdeniyetin, eski sózderin zerttep, ghylymgha qyruar enbek sinirse de Jaghda aqsaqaldyng ómir joly­nyng auyr bolghany qalay?! Sonda, sonda deymin-au, últ kósemi Ahmet Baytúrsynúlynyng «úlym deytin halyq bolmasa, halqym deytin úl qaydan bolsyn» degen ataly sózin úmytqany ma, búl eldin?!
Ertede bireu: «Ómir degening óksik eken ghoy» depti. Shynynda solay shyghar, kim bilgen. Áytpese Maghjan aqyn «Ómir degen abaqty sanalygha» dep shyrqyryp múng shaghar ma edi... Biraq qalay desek te, Jaghda aqsaqal qily-qily taghdyrdy bastan ótkerip, kókiregine qordalanyp jiylghan qazynany elge bere almay qansha bulyghyp, púshayman hal keshse de, qayghynyng ózinen qayrat tauyp, songhy demi biter aldynda keudesinde tulaghan dariyanyng bir búlaq kózin ashyp ýlgergen edi. Búghan qalamy jýirik Qasymhan sebep bolghangha úqsaydy.
Kýnning sәulesi týspeytin adam bolmaydy. Biraq adamgha adamnyng sәulesi onaylyqpen týse bermeydi. Mýmkin adam boyynda tas dәuirden qalghan bir qatygezdik bar shyghar, kim biledi? Áytpese Tomas Gobbe: «Adam - adamgha qasqyr» dep aitpas edi.
Q.Begmanovtyng ózge qalamger­lerge qaraghanda ozyq bir qasiyeti - uaqyt qúmynyng astyna kómilip úmyt qalghan jәdigerler men qún­dylyqtardy arshyp, jaryqqa shy­gharugha, jyghylghandy sýiep túrghyzugha, zamanynda qughyn-sýrgin kórip, taghdyr tauqymetin tartyp, azap shegip kóz júmghan marqúmdardyng ruhyn tiriltip, jýrek otyn jaghugha qúl­shynyp, bilek sybanyp kirisip ketetindigi.
Q.Begmanovtyng sonday enbegi halqymyzdyng úmyt bola bastaghan salt-dәstýrin, әdet-ghúr­pyn, arghy-bergi tarihyn, kóne mәdeniyetin, sherli shejiresin jetik zerttep bilgen etnograf-ghalym Jaghda Babalyqúly jayynda kóz mayyn tauysyp jazghan kólemdi enbeginde aiqyn kórindi.
Endeshe, qalyng elding ishinde eleu­siz ghúmyr keshken Jaghda Babalyq­úly kim? Qasymhandy qyzyqtyryp, qolyna qalam alyp, kitap jazuyna týrtki bolghan ol kisining qay qasiyeti? Syrt qaraghanda jaghyna jalghyz tal qyltanaq óspegen kóp kóse shaldyng biri siyaqty. Biraq sóilesip, tildese kelgende onyng boyyn jasyrghan túlpar sekildi kónili kósem kisi ekendigine kózing jete týsedi.
Jaghda aqsaqaldyng kózinde arylmay túrghan múnnyng ar jaghyn­da tún­ghiyq syr jatqanyn kezdes­ken boyda jiti angharghan Qasymhan jan dýniyesi bay, kórgeni men týigeni mol, kókiregi qazyna qartty sóiletip, el, jer, til, dil turaly payymdaryn, qazaqtyng anshylyq qasiyetin, tórt týlik mal­dyng týr-týsine qaray qalay atalatynyn, Alash júrtynyng ótkeni, býgini, bolashaghy jayly oilaryn qaghazgha týsirip alyp qalmaq boldy. Alghashynda qaraghaygha qarsy bitken qaysar bútaq sekildi taghdyrmen ústasyp, jaghalasyp ósken asau shaldyng kónilin tauyp, sóilesu onay bolghan joq, әriyne. Óitkeni Jaghda aqsaqal da shygharghan kýiin júrttan jasyryp tartatyn kirpiyaz kýishi sekildi kónilining kómbesin anau-mynau kisige ashyp kórsete bermeytin.
Búl kitap, sayyp kelgende, kópti kórgen, kóp tauqymetti bastan ótkergen Jaghda Babalyqúlynyng terennen qaynap shyqqan jan syry, qara búlttyng qorshauynda túnshy­ghyp búlqynghan búla armany, ómir boyy kózinen arylmaghan múny. Múqaghaly aqyn kezinde «Qazaqtyng kýpi kiygen qara ólenin, Shekpen jauyp ózine qaytaramyn» dep semser sózin sertke ústap sóilep edi. Sol sekildi Jaghda aqsaqal da jer ýstining tirshiligine oily kóz jýgirtip, uaqyttyng suyrghan qúmy kómip, úmyt qalghan asyl múrany jýrek qalauymen jiyp-terip, qaghazgha týsirip, hattap, tughan halqyna qayyra úsynbaq bolghan. Alayda aqsaqaldyng aidyngha salghan qayyghyn uaqyt qúiyny olay quyp, bylay quyp, kótergen jelkenin jel jyrtyp, oghan mýmkindik bermedi. Arghy bette: «Sen Kenes ókimetimen baylanys jasaysyn, olardan qaru almaqshy bolghansyn» dep jala ja­uyp, tórt dýrkin týrmege qamap, qiyn súraqtyng astyna alyp, talay esten tandyrghan.
Bergi bette de onyng tuy jelbirey qoymady. «Qytaydyng jansyzy» dep andytyp qoydy. Jaghda qayda bar­sa da tu syrtynan qadalghan suyq kózden qútyla almady. Alayda elim dep eniregen, halqym dep qabyrghasy qayysqan, últym dep úran kótergen azamat erding qay kezde joly jenil bolyp edi. Alla Taghala ruhy biyik jandardy osylay qiyngha salyp synaytyn shyghar, kim biledi?!
Biraq qalay desek te, Jaghda aqsaqal - arghy bette de, bergi bette de últyn jan-tәnimen sýigen ziyaly qauymnyng qatarynan tabylyp, etnografiyalyq jaylardy qauzap, tughan halqynyng asyl múrasyn jinap, ruhany baylyghyn arttyrugha talpynyp, kóp kýsh júmsaghan ghúlama ghalym. Ras, onyng ghylymy ataghy joq. El ishinde eleusiz ómir keshken esil erding qasiyetin tanyp, enbegin baghalaytyn júmyrbasty pende bar ma býginde. Áytse de Jaghdanyng aqiqattyng kózimen ýnilgen kisige osy kýngi ataghy bar kóp ghalymdardan bizge biyik kórinetini jalghan emes. Jer betinde kózge kóringen tirshilik ataulynyng jaratylys-bolmysyn jetik biletin jәne onyng tabighatyn jiti tanyp, týsin týstep, qasiyet ereksheligin dóp basyp, aityp bere alatyn Jaghda siyaqty kónili kósem kisini óz basym әli keziktirgen emespin. Ol, bir sózben aitqanda, qanday qiyn taqyrypqa salsang da jargha soghylghan aqjal tolqynday irkilip qalmay, birden suyrylyp ala jóneletin kónening kózi, abyzdyng naq ózi.
Rasy solay. Jaghda aqsaqal kónili kósem kisi bolmasa uaghynda tarihy derekterdi kóp jinasa da, keyin ony bylay ysyryp qoyyp, qazaq tili turaly enbek jazugha qyzu kirispes edi. Sóitip, úzaq jyldar boyy eski sózderdi tirnektep jiyp, qaghazgha týsirip, jiyrma tom etip hattap qoyghan bolatyn. Biraq odan ne payda? Jaryqqa shygharatyn janashyr kisi tabylmay, әli kýnge deyin ýiinde shang basyp jatyr.
Jaghda aqsaqaldyng qomaqty búl enbegi elimiz tәuelsizdik alghan alghashqy jyldarynda jaryq kórgende, nesin aitasyn, qazaq tilining sózdik qory mol ekendigine kózi jetip, «ot basy, oshaq qasynyn» tili dep kemitip kelgenderding auyzdaryna qúm qúiylar edi. Temirdi qyzghan kezde soqpay dýniyening bәrinen kesh qalyp, opynyp jýretin qazaqtyng beyqamdyghy, salghyrttyghy búghan taghy da qolbaylau bolghan sekildi.
Zamanynda aidyn asyryp, betin dauyl sapyrghanda kókjal tolqyn­daryn aspangha atyp, búrqanyp, tulap jatatyn úly tenizding kýni bitkende jer astyna sinip, izim-ghayym joghalatyny sekildi qazaq sózi de jahandanudyng qysymyna shydamay uaqyt óte kele qoldanystan qalyp, birte-birte qúryp ketpesine kim kepil. Endeshe, últtyq ruhty tu etip kóterip, nayzany qalay úshtasa tildi de solay úshtap, damytyp oty­ru qajet. Til joghalsa, halyq birge joghalady.
Egeuli nayza etten ótedi, al ótkir sóz mirding oghy sekildi, sýiekten ótedi. Sózing ótkir bolmay - nayzang ótkir bolmaydy, nayzang ótkir bolmay - jauyng seskenbeydi. Qytay halqynyng ósip, órkendep, býkil әlemge aibarly kórinip, ses tanytyp otyrghan sebebi: eki myng jyldan astam uaqyt boyy tildik qoryn jinap, zerttep, damytyp kele jatqandyghynan.
Kenes ókimeti túsynda mingen atynan aiyrylyp, qara jayau qalyp, sharasyz keyipte basyn noqtagha súghyp, ruhy jasyp, qúldyng kýiin keshken ata qazaqtyng ai, kýnning amanynda tilinen, dilinen, dininen alystap, borkemikke ainalghanyn kórgende jat jerde óktem kýshting talay qúqayyn bastan ótkerip, qyl shylbyrday shymyr esilip, shiryghyp ósken Jaghda Babalyqúly búghan tózbedi. Úly Dalany jaylaghan Alash júrtyn aralap, namysyn ja­nyp, este qalghan esti sózderdi jinap, qazaq tilining qoryn molaytyp, tili bay elding ruhy kýshti bolatynyn úghyndyryp, sol arqyly halyqty qúldyq sanadan aryltyp, últ dengeyine kótermek boldy. Qabyrghaly qazaq últ dengeyine kóterilgende ghana jeri men suyna, qazyna men asyl múrasyna, tili men dinine... qysqasy, barlyq qúndylyghyna ózi ie bolyp, keudesin jatqa bastyrmaytyn irgeli elge ainalady dep oilaghan.
Onyng ýstine Jaghda aqsaqal ózin qorshaghan ortamen til tabysyp, óz iydeya-maqsatyn jýzege asyrudyng tiyimdi joldaryn qarastyra bilmedi. Dey túrsaq ta, ghalymnyng óz jýrek әmirimen býkil jiyp-tergenin hat­qa týsirip, bir bóligin tam-túmdap bas­pasóz betterinde jariyalaghany bolmasa, solardyng kóbisi әli kýnge deyin nazargha ilinbey, Akademiyanyng múraghatynda jәne óz ýiining bir bú­ryshynda shang basyp jatqany qalay?!
Ol jinaghan eski sózderdi kitap­tan oqyp otyrghanda qazaq hal­qy­nyng sózdik qory óte bay ekendigine kó­zing jetip, óz-ózinnen quanysh sezim­ge bólenip, kókireging kýmbirle­gen kýige tolyp jýre beredi. Mysaly, adamnyng tek moynynan joghary shashyna deyingi aralyqta bes jýzden astam atau baryn, qazaqy qoydyng bir siraghynda jýz jiyrma atau sóz baryn, qazaqy jylqynyng boyynda ýsh jýz eluden astam boyau týrleri bar ekenin Jaghda aqsaqaldan búryn qay ghalym qaghazgha týsirip, hattap, halyqqa úsynyp edi. Ol az desen, adamnyng basy jóninde jinaghan ataulardyng ózi qansha. Sanap, atap shyghudyng ózine edәuir uaqyt ketedi. Senbeseniz, sanap kóriniz: aq bas, astau bas, ala bas, aqsheke bas, alamysh bas, aqyldy bas, aqymaq bas, aina bas, aidarly bas, baqa bas, mau bas bolyp tizilip kete beredi.
Al adamnyng kóz ataulary jó­ninde de osyny aitugha bolady: ala kóz, alaghay kóz, albasty kóz, aq kóz, abay kóz, ainam kóz, boz kóz, baqa kóz, bota kóz, badyraq kóz, balyq kóz, búqa kóz, kógen kóz bop jalghasyp, úzyn-sonar tizim qúraydy.
Jaghda aqsaqaldyng osynyng bә­rin erinbey, jalyqpay tirnektep jiy­nap, bir izge týsirip, tizip, jazyp shyqqanyna tandanbasqa shara qaysy. Biraq onyng elge sinirgen bas­qa enbegin aitpaghanda, bir ghana bas pen kózge baylanysty ataulardy úlan-ghayyr baytaq daladan bytyra­day shashylghan taryny shymshyp ter­gendey bop jinap, sarylyp, azap shekkenin bylayghy júrt qaydan bilsin.
Ol jalghyz qazaqtyng el auzynda jýrgen eski sózderdi jinaumen shektelip qalmaghan. Júmyr jerdi jaylaghan ózge halyqtardyng úlylary tudyrghan shygharmalarynyng sózdik qoryna da jiti ýnilgen. Ataqty Sheks­pirding sózdik qory on bes myng sózden túratynyn, Bayron men Maya­kovskiyding de sózdik qory osy shamada ekenin, al Pushkinning shy­ghar­masyndaghy sózdik qory bir myng jýz toqsan jeti sózge jetkenin, Áli­sher Nauaidyng sózdik qory jiyrma alty myndy qúraghanyn, Múhtar Áuezov «Abay joly»epopeyasynda on alty myng toghyz jýz seksen ýsh sóz qol­danghanyn zerttep bilgen. Búnyng ózi de, týptep kelgende, az enbek emes.
Ghalymnyng ghúmyr boyy izdenip, kóz mayyn tauysyp, tabanynan tozyp jýrip, el auzynan jighan búl eleuli enbegin qazaqtyng tiline jany ashyghan, últyn sýigen qay kisi de joghary baghalap, oghan jýrek tórin úsynary dausyz. Biraq mәsele búnymen bitpeydi. Bir kisining tabysyna aldanbay tildik qorymyzdy odan әri zerttep, damyta bergenimiz lәzim. Til - últ taghdyry, til - tә­uelsizdik taghdyry. Ozyq oily elding qay-qaysysy da óz últyn joghaltyp almaudyng qamyn jasap, uaqytsha tabysqa aldanbay, ólip-tirilip tildik qoryn jinaghan. Jaghda aqsaqaldyng sózimen aitqanda, «Til qoryn jinau - býkilәlemdik ghylymy júmys» ekenin әrkezde este ústaghan jón.
Kitapty oqu barysynda Jaghda aqsaqaldyng ózining sanaly ghúmyry jayynda kóp nәrsening betin ash­qanyna kózing jetip, oghan degen qúr­meting arta týsedi. Óitkeni ol on-solyn tanyp, sanasyna sәule kirip, tóniregin jiti sholyp, dýniyening qabaghyn baghyp, oilanghan kýnnen bastap, últtyq ruhty boyyna sinire bilgen abyz bolatyn. Onyng boyynan últymyzdyng býkil bolmysy júpar atqan jusan iyisi sekildi búrqyrap, anqyp túratyny, mine, sodan.
Ózinen góri tughan halqynyng tagh­dyryn kóbirek oilap, bolashaghyna alandap, dýniyening qabaghyn baqqan kókiregi qazyna qariya ótkenge ótkel salyp, kәri tariyhqa jiti ýnilip, tipti sonau týrki әlemine de barlau jasap, kónilge týigenin tarqatyp, senimdi bayandaghanda qúddy erlik jyryn tyndap otyrghanday keremet әserge bólenesin. Kenet babalar ruhy qanynda oinap, alabúrtyp, býrkitaruaqtanyp, atqa aqyryp qonyp, atoylap shaba jónelging keledi. Qol bastap, әriyne. Óitkeni abyz qart attyng jaly, týiening qomynda oinaqtap, birese ong jaghyna auyp, birese sol jaghyna auyp, myng qúbylghan myna qily kezende tughan elding bolashaghyna alandap qamyghyp sóilese de, qyl ýstinde túrghan últ taghdyryn oilap qabaryp sóilese de, ótken kýnning ókinishteri ózegin órtep opynyp sóilese de, shynyn aitu qajet, onyng әr sózinen órshil ruhtyng aq jalyny jýzindi sharpyp, eki beting birdey alaulap, kókireging aghyndaghan qyjylgha tolyp jýre beredi. Nege? Óitkeni ol tek ruhtyng tilinde sóileytin abyz bolatyn.
Sonymen toqsan auyz sózding tobyqtay týiinin aitar bolsaq, kitapty oqu ýstinde әdet-ghúryp, salt-dәstýr, kýlli etnografiyalyq qúndylyqtar ghana emes, ghasyrlar boyy taghdyr tauqymetin kóp tartyp, zorlyq-zombylyq kórip, azap­ty ómir keshken ata qazaqtyng qayghy-qasireti, arman-múny, maq­sat-mýddesi - bәri-bәri Jaghda aq­saqaldyng kókireginde búrq-sarq qay­nap, buyrqanyp tulap jatqanday kórindi. Auzyn ashqanda ar jaghynan aq jalyn atylatyny, mine, sodan ba dep oilaymyn.
Ghúmyr boyy alyp eki iym­periyanyng qughyn-sýrginin qansha kórse de, alghan betinen qaytpay, óz últynyng namysyn jyrtyp, joghyn joqtap, múrat-maqsatyn kózdep, ymyrasyz kýresip ótken Jaghda aqsaqal qazaqtyng mandayyna da syimay, ana jaqqa suyt attanyp ketkendey kórinedi keyde.
Biraq qalay desek te, Qasymhan aqyn ekeui ózara súhbattasyp, biri - aityp, biri - jazyp, birigip shygharghan búl kitap onyng tughan halqyna aghynan jarylyp aqtarylyp aitqan songhy arman-múny, jan syry bolatyn. Sóitip, taghdyrly túlgha, ghúlama shejireshi, ensiklopedist ýlken gha­lym, kókiregi qazyna qariya Jaghda Babalyqúlymen birge tútas bir dәuir ketkendey sezildi. Q.Begmanov Jaghda Babalyqúlymen songhy kezdeskende bergen sózinde túryp, ekeuara syr-súhbattan túratyn «Etnografpen әngime», «Salty myqtynyng - halqy myqty» degen atpen qos kitap shygharuy ýlken azamattyq boldy.
Óitkeni ol: «Tәuelsizdikti kór­dim. Mәngilik tileymin!» - dep, tughan halqyna bayandy baqyt tilep jatyp kóz júmghan edi. Amanatqa adaldyq degen osynday-aq bolar.

«Ana tili» gazeti