Tәu eter tәuelsizdigimizge qol jetkizgenimizge de 19 jyl boldy. Shiyrek ghasyrgha da jetpes uaqyt ishinde qazaq halqyn alys-jaqyn shetel damushy memleket retinde tanydy. Osy jyldar ishinde olar qazaqtardyng qasyna qasqayyp túratyn, dosyna qúshaghyn jayatyn birligi bekem el ekenin bildi. Myng jyl qyrghyn kórse de qazaqtardyng qayyspaytyn er minezin de anghardy. Tipti alghash tәuelsizdik alghan jyldary «qúrdymgha ketedi» dep boljaghan sayasatkerler de qateleskenderin moyyndap jatyr.

Tәu eter tәuelsizdigimizge qol jetkizgenimizge de 19 jyl boldy. Shiyrek ghasyrgha da jetpes uaqyt ishinde qazaq halqyn alys-jaqyn shetel damushy memleket retinde tanydy. Osy jyldar ishinde olar qazaqtardyng qasyna qasqayyp túratyn, dosyna qúshaghyn jayatyn birligi bekem el ekenin bildi. Myng jyl qyrghyn kórse de qazaqtardyng qayyspaytyn er minezin de anghardy. Tipti alghash tәuelsizdik alghan jyldary «qúrdymgha ketedi» dep boljaghan sayasatkerler de qateleskenderin moyyndap jatyr.

Egemendikting alghashqy jyldarynda qazaq tilinin, dini men dilding jaghdayy syn kótermeytin bolatyn. Elimizdegi qazaq mektepteri jappay jabylghan edi. Búl qúbylys qazaq tilinin, qazaqtildi úrpaqtyng tamyryna shabylghan balta boldy. Orys otarshyldary últtyq til, últtyq dil, últtyq din degendi joyyp, bir ghana últ jasaudy aldaryna basty maqsat etip aldy. Osylaysha bir ghana «kenestik últ», bir ghana «qúdiretti orys tili» bolatyny belgili boldy.
Qazaqtardy oryssha oqytu 19-ghasyrda-aq beleng alghan. Sol kezden bastap qazaqtildi úrpaqtyng sanasyna «orys tilin ýirenseng ghana adam bolasyn» degen qaghida sinirildi. Tarihy derekterge kóz salsaq, 1896 jyly Syrdariya guberniyasyna general-gubernator fon Kaufman kelip, әr mekteptegi qazaq balalarynyng oryssha bilim alyp jatqanyn kórip quanady. Biraq qonyrau soghylyp, oqushylar dәlizge shygha sala ózara qazaq tilinde sóilegenin kórgen gubernator ashudan bulyghady. Qazaq balalaryn tipti oinap jýrse de qazaqsha sóileytin dengeyge jetkizu kerek degen tújyrymgha kelgen ol aralas mektepter ashady. Bir jyldan song general óz tәjiriybesining nәtiyjesin kóru maqsatynda qayta kelgende qarakóz qazaq balalarynyng ózara oryssha sóilep jýrgenin kórip, óz sheshimining dúrystyghyna dәn riza bolady. Qazaq balalaryn orystandyrudyng jymysqy sayasaty osylaysha aralas mektepter arqyly jýzege asty. Osydan keyin respublika aumaghyndaghy qazaq mek­tepterining esikterine qara qúlyp salyndy. Ornyna orystildi jәne aralas bilim ordalary boy kóterdi. Al 1938 jylghy 5 sәuirde «Qazaq mektepterinde orys tilin mәjbýrli oqytu turaly» arnayy qauly da shyqty. Osydan bastap orys tilin bilmegenderge qoyylatyn san týrli kedergiler men toqpaqtaulardyng әserinen ata-ana balasyn orys balabaqshasy men orys mektepterine beruge mәjbýr boldy. Onsyz da sausaqpen sanarlyqtay qalghan mektepter osydan song ózdiginen jabyldy. Derekterge sýiensek, elding soltýstik oblystarynda 1954 jyly 700 qazaq mektebi jabylghan eken. Al qalghan 100-ge juyq bilim ordasy aralas mektepke ainaldy. Mine, múny naghyz últtyng tragediyasy dep aitugha bolady. Osylaysha alty Alashtyng arasynda til soghysy ashyq týrde jýrgizildi. Elimiz egemendigin alghan alghashqy jyldary sebepsiz jabylghan qazaq mektepterining sanyn anyqtau qolgha alynghan bolatyn. 1990 jyly Qazaq SSR Halyqqa bilim beru ministri Sh.Shayahmetov «1960-1986 jyldary aralyghynda bes jýzden asa qazaq mektebi negiz­siz jabylghan» degen mәlimet berse, zertteushi N.Janaqova 700-den astam qazaq mektebi jabyldy degen pikirdi algha tartady. Al songhy jyldary ghalym H.Ábjanov 1314 qazaq mektebi jabylghan degen derekterdi de úsynyp jýr. Tyng kóterilgen jyldardan bastap el tәuelsizdigine qol jetkizgenge deyin Qostanay, Taran, Jitiqara, Qapshaghay, Temir­tau, Rudnyi, Energeticheskiy syndy kóptegen qalalarda birde-bir qazaq mektebi, tipti qazaq synyby bolmaghan. Yaghny búl - sol qalalardaghy qazaqtar últtyq bolmysynan aiyryldy degen sóz. Al bir ghana elimizding sol tústaghy astanasy, 1,5 million túrghyny bar, tәuel­sizdikting kók tuy jelbiregen Almaty qalasynyng ózinde jalghyz №12 qazaq mektebi qalghan. Ol mektepting ózin býkil qazaqtyng ziyalylary bas kóterip jýrip, Shona Smahanúly bastaghan qalamgerler men ghalymdar qala basshylary men Ortalyq Komiytetting hatshysyna deyin shyghyp, memlekettik dengeydegi mәsele etip kóterip qol jetkizgen bolatyn. Onda bar-joghy myngha tarta ghana oqushy bilim aldy. Qalghan qarakózderimiz orystyng tilimen susyndady. Orystyng tarihyn tanydy. Qazaqtyng kórkem tili kóldey jútyldy, ormanday bútaldy. Jas úrpaqtyng ana tilinde bilim alu qúqyghy belden basyldy. Tipti qazaqtyng qaynar búlaghy sanalghan auyldarda da qazaq mektepteri jappay jabyldy. Mәngýrt úrpaq qaptady. «Kommunizmning aq tanyn» atyrudy armandaghan atshabarlar shash al dese bas aldy. Egemendikke qol jetkenshe býkil mektepterdegi balalardyng 22 payyzy ghana qazaq tilinde bilim aldy. Ol mektepting kópshiligi de 100-150 bala oqityn auyl mektepteri edi. 1400-1500 oqu­­shysy bar qala mektepterining deni orystildi boldy. Biraq «jylan­dy ýsh kesseng de kesirtkedey әli bar» demekshi, qazaq tili ózining qay­nar bastauynan aiyrylmady. Qa­zaq tili 1980 jyldar­dyng ayaghynda ózining mәrtebesine qol jetkize bas­tady. 1991 jyly el tәuelsizdigin ja­riyalaghan song qazaqtyng tilin kó­teru basty baghyt boldy. Ol ýshin syl­dyr sóz, jalghan úranshyldyqqa boy aldyrmau kerek edi. Osydan song elimizding týkpir-týkpirinde qazaq mektepterin ashu isi qolgha alyn­dy. Mәdeniyet ministri M.Qúl-Múhammed tәuelsizdikting alghashqy 18 jylynda 880 qazaq mektebining ashy­luyn qazaq tilining kósegesining kóger­geni, órkenining óskeni deuge túrarlyq jayt ekenin aitqan edi bir sózinde. Ras, múny últ ruhaniyatynyng ýlken jetistigi dep te baghalau kerek. 1989-1990 oqu jyldarynda Qazaqstandaghy qazaq mektepterinde 910 myng oqushy oqyghan bolsa, biylghy jyly búl kórsetkish 1,5 millionnan asyp týsti. Kezinde bir qazaq mektebin әzer ashqan Almatyda býginde 43 qazaq mektebi bar. Res­publika mektepterinde 70 payyzgha juyq býldirshin qazaq tilinde bilim alyp jatyr. Býgingi kýnge deyin myngha tarta últtyq bilim beretin bilim ordalary ashyldy.

Týiin:

Dini juan aghashty qansha kesseng de, әlgi kespeltekting jan-jaghynan jas japyraqtar býr jaryp, shybyqtar qaulap ósedi. Ol shybyqtar óse kele bútaqqa ainalyp, aghashtyng qayta jayqalary sózsiz. Sebebi onyng tamyry terende. Sol siyaqty qazaq tilining de tamyry terende jatyr. Ony qansha kesseng de kógerip, kókteri anyq.

«Ana tili» gazeti