Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2086 0 pikir 20 Jeltoqsan, 2010 saghat 18:22

Ayaldar Kýntughan. «Men ólmeymin eshqashan...»

Uaqyt aghzamnyng әdilettiliginde shәk bar ma?! Boyynda tuabitti jaghympazdyq, jandayshaptyghy bar jandy qanday qoghamgha, qanday dәuirge salsa da, onyng o bastaghy bolmysy әrkez kórinip túrady. Keshe kenesshil bolghan biraz aqsaqaldarymyzdyng býgin beykenesshil bolyp kóringenimen, sýtpen bitken minezderi bәribir ketpeydi eken. Búryn «Kenes halqy jasasyn» dep úran kótergen, «kýn kósemnin» saqalyna «perishteler úyalaghanyn» dәriptep attandaghan qarttarymyzdyng myng jerden qúdayshyl bolyp kóringisi kelse de, darvindik ilimning daghuasyn oilarynan jua almaytynyna talay kuә boldyq. Mәselenki, býkil qazaq aqyndyghyn qúrmettep, aqsaqaldyghyn әspetteumen kele jatqan Túmaghandy - Túmanbay Moldaghaliyevti alayyqshy. Kenes odaghy kezinde sol jýiege qarsy pikir aitpaq týgili, «ynyrshaq shaqqanyn» estisek, qúlaghymyz kereng bolsyn. «Student dәpterinen» bastalghan lirikalyq nәziktikting Ilichti jyrlaugha kelgende talay qatarlastaryn san soqtyrghany jasyryn emes. Áueli, «kýn kósemge» arnap jeke jyr jinaghyn shygharu nauqanynda da elden ozghandardyng biri osy kisi. Arnau óleng jazudyng «has sheberi» sanalatyn Túmaghang Tәuelsizdikten beri «kýn kósemnen» kórgen jaqsylyghyn mýldem úmytty da, preziydentti jyrlaugha baryn saldy. Múnda da onay-ospaq, jónshepkim madaqshyldargha des bere qoyghan joq, әli de «qara ýzip» keledi. Janalyq jaratty desek, artyq, on besinde qalay jyr jolyn bastaghan bolsa, solay. Bayaghy saryn, bayaghy yrghaq.

Uaqyt aghzamnyng әdilettiliginde shәk bar ma?! Boyynda tuabitti jaghympazdyq, jandayshaptyghy bar jandy qanday qoghamgha, qanday dәuirge salsa da, onyng o bastaghy bolmysy әrkez kórinip túrady. Keshe kenesshil bolghan biraz aqsaqaldarymyzdyng býgin beykenesshil bolyp kóringenimen, sýtpen bitken minezderi bәribir ketpeydi eken. Búryn «Kenes halqy jasasyn» dep úran kótergen, «kýn kósemnin» saqalyna «perishteler úyalaghanyn» dәriptep attandaghan qarttarymyzdyng myng jerden qúdayshyl bolyp kóringisi kelse de, darvindik ilimning daghuasyn oilarynan jua almaytynyna talay kuә boldyq. Mәselenki, býkil qazaq aqyndyghyn qúrmettep, aqsaqaldyghyn әspetteumen kele jatqan Túmaghandy - Túmanbay Moldaghaliyevti alayyqshy. Kenes odaghy kezinde sol jýiege qarsy pikir aitpaq týgili, «ynyrshaq shaqqanyn» estisek, qúlaghymyz kereng bolsyn. «Student dәpterinen» bastalghan lirikalyq nәziktikting Ilichti jyrlaugha kelgende talay qatarlastaryn san soqtyrghany jasyryn emes. Áueli, «kýn kósemge» arnap jeke jyr jinaghyn shygharu nauqanynda da elden ozghandardyng biri osy kisi. Arnau óleng jazudyng «has sheberi» sanalatyn Túmaghang Tәuelsizdikten beri «kýn kósemnen» kórgen jaqsylyghyn mýldem úmytty da, preziydentti jyrlaugha baryn saldy. Múnda da onay-ospaq, jónshepkim madaqshyldargha des bere qoyghan joq, әli de «qara ýzip» keledi. Janalyq jaratty desek, artyq, on besinde qalay jyr jolyn bastaghan bolsa, solay. Bayaghy saryn, bayaghy yrghaq. «Kapital» men «Qúrannyn» arasyn bir-aq attaghan» (Túrsynjan Shapay) aghalargha tang qaludyng qajetsizdigi osyndayda oigha oralady.

Osy biluimizshe, Túmaghannyng almaghan biyigi, aspaghan asuy (ataq pen danq túrghysynan) kemde-kem. Marqúm Ábdirashtyng Jarasqany T. Moldaghaliyev turaly әzil óleninde ómir boyy jetimmin dep bәrin aldynyz deushi edi. Kenesting qyzyghyn bir kisidey kórgen qazaq osy Túmaghanday-aq bolar. «Leniyn-komsomoldan» bastalghan marapattar sheruindegi sólkebaylardyng bәrin keudesine qadar bolsaq, aqynymyzdyng óniri «syldyrmaqtardan» kórinbey, onyng syldyryna shomylyp túrmasa, arghy qolynyzdy beri әkeliniz. Leninning «basynan» qanshasyn qadaghanyn bir qúday bilmese, bizding on sausaghymyz jetpeytini belgili. Al tәuelsizdikten keyin de talay «tós belgini» keudesinde «kisinetti». Tipti jastarmen birge talay mýshәiralarda da «top jardy». Qyzghanghan biz joq, qartyn syilaytyn halyqpyz. El bergesin alady da...

Juyrda ghana sonday marapattyng kezekti birin preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng qolynan aldy. «Últaralyq tatulyq pen dostyqqa qosqan airyqsha ýlesi ýshin» I dәrejeli «Dostyq» ordenin iyelendi. Dostyq pen yntymaqqa qanday ýles qosqanyn kim bilsin? Biraq... Astanagha «qúr qol» barmapty qartymyz. Qashanghy ýirenshikti әdeti boyynsha qaltasynan «siyasy keppegen» jyryn Preziydentke oqyp berdi. Qanday deysiz ghoy. Kәdimgidey ólen. Bayaghy Túmaghannyng «kýn kósemge» erterekte jazyp qoyghan «sikldarynyn» orny auysqanymen mәni ózgermeytin saryny. Senbeseniz, qysqasha sózbe-sóz keltirsek, bylay:

«...Men ólmeymin eshqashan, shynym osy,

Kókiregim tolghansha ordenderge!...»

Al aitynyzdarshy, múny ne dep aqtaymyz, ne dep maqtaymyz?

Biz bayaghyda-aq búl kisining kókiregi ordenderden kórinbeytin shyghar dep jýrsek, olay emes eken... Túmaghang osy ólenining týiinin «Núreke, Siz qanday marapat úsynsanyz da ala berem, ala berem» degen synaymen aldaghy uaqytqa da «emeurin» tanytudy úmytpady. Tis qaqqandyq demey kóriniz múny.

Osynday kezde ataq pen danqtyng sonyna sham alyp týsken aghalar turaly amalsyz oigha batasyn; qúday-au, tym qúrysa osynday marapat úsynghan halqym ýshin әli de enbek etip, úzaq jasaghym keledi deuding ornyna qaydaghy bir temir ýshin ómir sýrgim keledi deytindey bastaryna ne kýn tudy eken? Ashtan ólip, kóshten qalyp jatqan әdebiyettegi shal-shauqandy kórmedik. Balasynyn, olar týgil nemeresining qamyn jey me deyin desek, Abay hakim aitpaqshy, oilaryna sәule bermese, atalary alghan marapat pen jighan dәuletten olargha qayyr bolar-bolmasyn kim bilipti? Osy sarpaldang tirlikte ataq pen danqtan da jalyghar kezi bolmaushy ma edi pende balasynyn. Shau tartqan jan «maghan bәrin ber» dep emes, «halqyma ne berdim» dep oilasa kerek-ti. Joq, bizdegi ýlkender odan ada. «Ne berseng de alam, ne úsynsang da maghan layyq, menen keyingiler býl bolmasa kýl bolsynnan» tayynbaydy. Búl - auru. Ádebiyettegi, mәdeniyettegi auru. Endi sol aurudy júqtyrghan jastar ósip keledi. Olar da qazirden dayyndyqty bastap ketti.

Alda qyzyl qyrman, alaman, bәige...

«Abay-aqparat»

R. S.

Osydan tura 16 jyl búryn preziydent týrli dәrejedegi memlekettik ordender turaly qaulygha qol qoyghan.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1479
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5470