Aynúr Nýsipbayqyzy. Bireuler ýshin memlekettik tu meshok
Tәuelsizdikting on toghyz jyldyghyn el bolyp toylaghanymyz keshe ghana edi. Al, býgin sol Tәuelsizdikting eng negizgi әri myzghymas mәngilik belgisi hәm beynesi tәu eter memlekettik Tuymyz jana jyldyq oiynshyqtar salynghan qapqa ainalyp shygha keldi. Býtin bir memleketting tәuelsizdigining aishyqty, airyqsha belgisin әri jeke dara zanmen qorghalghan memlekettik rәmizdi Taldyqorghan qalasyndaghy «Jiguli» jauapkershiligi shekteuli seriktestigi basqa qanar atauly qúryp qalghanday, jasyl shyrshany bezendiruge arnalghan oiynshyqtardy salu ýshin qap etip tigip, әrkimning iyghyndaghy ala dorbagha ainaldyrghan. Qorlaghan. Búl әreket memlekettik rәmizdi qorlau bolyp sanalady. Seriktestikting bezendiru boyynsha sheberi Svetlana Druzina men kógaldandyru boyynsha júmysshysy Galina Kraskovanyng aituynsha, búl esepten shygharylghan Tu eken. «Sondyqtan ony bir iske jaratu kerek boldy», - deydi olar. Al «Jiguli» jauapkershiligi shekteuli seriktestigi diyrektorynyng orynbasary jurnalistterdi kórgen bette Tuymyzdan tigilgen qapty oiynshyqtan bosatyp, tyqtyryp tastady. «Tudan nege qap tiktirgensizder?» degen súraghymyzgha ol: «Búl qap emes», - dep basyn ala qashty.
Tәuelsizdikting on toghyz jyldyghyn el bolyp toylaghanymyz keshe ghana edi. Al, býgin sol Tәuelsizdikting eng negizgi әri myzghymas mәngilik belgisi hәm beynesi tәu eter memlekettik Tuymyz jana jyldyq oiynshyqtar salynghan qapqa ainalyp shygha keldi. Býtin bir memleketting tәuelsizdigining aishyqty, airyqsha belgisin әri jeke dara zanmen qorghalghan memlekettik rәmizdi Taldyqorghan qalasyndaghy «Jiguli» jauapkershiligi shekteuli seriktestigi basqa qanar atauly qúryp qalghanday, jasyl shyrshany bezendiruge arnalghan oiynshyqtardy salu ýshin qap etip tigip, әrkimning iyghyndaghy ala dorbagha ainaldyrghan. Qorlaghan. Búl әreket memlekettik rәmizdi qorlau bolyp sanalady. Seriktestikting bezendiru boyynsha sheberi Svetlana Druzina men kógaldandyru boyynsha júmysshysy Galina Kraskovanyng aituynsha, búl esepten shygharylghan Tu eken. «Sondyqtan ony bir iske jaratu kerek boldy», - deydi olar. Al «Jiguli» jauapkershiligi shekteuli seriktestigi diyrektorynyng orynbasary jurnalistterdi kórgen bette Tuymyzdan tigilgen qapty oiynshyqtan bosatyp, tyqtyryp tastady. «Tudan nege qap tiktirgensizder?» degen súraghymyzgha ol: «Búl qap emes», - dep basyn ala qashty.
Mine, alaqangha salyp ayalap, últaralyq tatulyqty qyzghyshtay qoryp, basynan qús úshyrmay otyrghan bizding otandastarymyzdyng memleketke jәne onyng tәuelsizdigine degen qúrmeti. Isteri ishki pighyldaryn aighaqtap túrghan siyaqty. Yaghny búl adamdargha Qazaqstannyng tәuelsizdigi, memlekettiligi kók tiyn degen sóz. Memleketting basty nyshanyn qorlaghan adamdardyng oghan degen kózqarasyn anyqtap jatudyng ózi artyq.
Al, bayraq bolsa, arnayy zanmen qorghalghan. Tudy qorlaghandar zangha da pishtu deytini ras. Zanda memlekettik tu turaly bylay delinedi:
|
«Qazaqstan Respublikasynyn memlekettik tuy |
|
|
Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tuy - Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik negizgi rәmizderining biri. QR Preziydentining "Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik rәmizderi turaly" konstitusiyalyq zang kýshi bar Jarlyghymen (24.1.1996) belgilengen. Memlekettik tu kógildir týsti tik búryshty kezdeme. Onyng ortasynda arayly kýn, kýnning astynda qalyqtaghan qyran beynelengen. Aghash sabyna bekitilgen tústa - últtyq oylarmen kestelengen tik jolaq órnektelgen. Kýn, aray, qyran jәne oy-órnek - altyn týsti. Tudyng eni úzyndyghynyng jartysyna ten. QR memlekettik tuynyng avtory - suretshi Shәken Niyazbekov. Birynghay kók-kógildir týs tóbedegi búltsyz ashyq aspannyng biyik kýmbezin elestetedi jәne Qazaqstan halqynyng birlik, yntymaq jolyna adaldyghyn anghartady. Búltsyz kók aspan barlyq halyqtarda әrqashan da beybitshiliktin, tynyshtyq pen jaqsylyqtyng nyshany bolghan. Geralidika (gerbtanu) tilinde - kók týs jәne onyng týrli renki adaldyq, senimdilik, ýmit siyaqty adamgershilik qasiyetterge say keledi. Ejelgi týrki tilinde "kók" sózi aspan degen úghymdy bildiredi. Kók týs týrki halyqtary ýshin qasiyetti úghym. Týrki jәne әlemning ózge de halyqtaryndaghy kók týsting mәdeniy-semiotikalyq tarihyna sýiene otyryp, memlekettik tudaghy kógildir týs Qazaqstan halqynyng jana memlekettilikke úmtylghan niyet-tilegining tazalyghyn, asqaqtyghyn kórsetedi dep qorytugha bolady. Núrgha malynghan altyn kýn tynyshtyq pen baylyqty beyneleydi. Kýn - qozghalys, damu, ósip-órkendeuding jәne ómirding belgisi. Kýn - uaqyt, zamana beynesi. Qanatyn jayghan qyran qús - bar nәrsening bastauynday, biylik, aibyndylyq beynesi. Úlan-baytaq kenistikte qalyqtaghan qyran QR-nyng erkindik sýigish asqaq ruhyn, qazaq halqynyng jan-dýniyesining kendigin pash etedi». |
Osy zannyng 15-nshi babynda taygha tanba basqanday memlekettik rәmizderdi qorlaghandar zandyq jauapkershilikke tartylady dep jazylghan.
«Osy Konstitusiyalyq zannyng talaptaryn búza otyryp, Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik Tuyn, Memlekettik Eltanbasyn jәne olardyng beynelerin paydalanu, sonday-aq Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik Gimnin oryndau jәne onyng mәtinin paydalanu ne Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik rәmizderin qorlau Qazaqstan Respublikasynyng zandarynda belgilengen tәrtippen jauaptylyqqa әkep soghady»
Zang ataulynyng ýtir, nýktesine deyin naqty oryndaluyn qadaghalaytyn Bas prokuratura múnday bassyzdyqtyng jolyn kesuge mindetti.
IYegining astynda memlekettik bayraqty ala dorbagha ainaldyryp alghandardy kórmey otyrghan oblystyq, qalalyq әkimshilikter shyntuaytynda zang boyynsha, aimaq aumaghynda memlekettik rәmizderding qoldanyluyn baqylauy tiyis. Bәlkim, oblystyq, aimaqtyq әkimshilik múny әli estimegen bolar. Estimese esin jisyn!
«Jergilikti atqarushy organ Qazaqstan Respublikasy memlekettik rәmizderining tiyisti әkimshilik-aumaqtyq birlikting aumaghynda paydalanyluyn (tigiluin, ornalastyryluyn) baqylaudy jýzege asyrady».
Endi, tudy tuyrlyq etkisi kelgen әreketting astaryna, ar jaghyna ýnileyikshi. Birinshiden, «Jiguli» jauapkershiligi shekteuli seriktestik. Demek, belgili dәrejede jergilikti memlekettik biylikke baghynyshty degen sóz. Búdan kelip, bayraq qorlaghan memlekettik mekeme bolyp shyghady. Yaghny memleket qarapayym azamattardy bylay qoyghanda, memlekettik rәmizderdi óz qyzmetkerlerining qorlauynan qútqara almaytyn, qorghaugha qauqarsyz. Osylay demeske laj joq. Zanmen qorghalghan memleketting basty nyshanyna qorghan bola almay otyrghan biylikten ne kýtuge bolady?! Basqa, basqa tudy qorghaugha bolady ghoy. Tudy qorghau - memleketti, tәuelsizdikti qorghau. Endeshe, biylik (ortalyq, aimaqtyq, jergilikti biyligi bar) júldyz sanap, ay qarap otyr ma?!
Bekerde qit etkenge deputattyq saual joldaghysh halyq qalaulylary qayda? Tudy - memleketti qorlaghan adamdargha layyqty jazasyn berudi nege súramaydy? El ishinde memleketke jәne onyng basty nyshandaryna degen azamattardyng qúrmetin arttyru baghytynda belsendi әri tabandy júmys jýrgizudi ýkimetten nege talap etpeydi? Joq әlde halyqtyng qalaulysy emes, basqanyng qalap alghany ma?
Jәne búl óreskel oqighagha qoghamda kinәli. Ánsheyinde týkke túrmas әri dәlelsiz, dәieksiz «iship ketti, jep ketti, satyp jatyr, qúrityn boldyq» dep baybalam salyp oigha, qyrgha shapqylaytyn qoghamdyq úiymdar qayda? Álde olargha Tәuelsizdik, memleket onyng qasterli beyneleri órtelip, ayaqqa taptalyp, ala dorbagha ainalyp jatsa da bәribir me? Mýmkin olar múnday is úpay bermeydi dep oilaytyn shyghar. Sonday-aq, «Qazaqstanym, Otanym, Tәuelsizdigim» dep maqtanyshpen jýretin kez kelgen azamat memleketting namysy qorlanyp, tuy tuyrlyq bolyp jatqanda qalay ghana jaybyraqat «aa, solay ma?! Mynau súmdyq bolghan eken» deumen ghana shektelip shay iship otyra ma?! Osy elding әrbir azamatynyng memlekettik tudy qorghau mәngilik mindeti. Beybit kýnde tuyn qorghay almaghan el ertenine ne betin aitpaq?!
«Abay-aqparat»
