Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2969 0 pikir 23 Jeltoqsan, 2010 saghat 09:22

Núra Matay. Sharshatpaymyz dep, zoryqtyrmasanyzdar boldy...

Preziydentting ókilettiligin úzartu turaly úsynystardyng biylghy jylghy jankeshti jarysyna jana esimder qosyldy. Semeydegi Shәkәrim atyndaghy memlekettik uniyversiytetining rektory Erlan Sydyqov elbasynyng ókilettiligin 2020-nshy (!) jylgha deyin úzartu kerek degen bastama kóterip otyr. Erekenning óz oiyna ózi senip ketkeni sonshalyq, Óskemen qalasy әkimdigine jeltoqsannyng ony kýni  «erekshe» bastamany qoldaushy yntaly top qúru jóninde ótinish týsirip, dәl qazir elimizding әr ónirinen qaqaghan qysqa, jaqyndaghan Jana jylgha qaramay, biylikke degen sheksiz mahabbattaryna adal 850 (!) adam preziydentting ókilettiligin úzartu ýshin respublikalyq referendum ótkizu mәselesi boyynsha, belsendi topty shúghyl týrde qúryp, onyng alghashqy otyrysyn ótkizip te jiberipti.

Jiyngha sonau Europadan at aryltyp elgezek elshi Oljas Sýleymenov te eki ókpesin qolyna alyp jetipti. Oljekeng saylau siyaqty sharalargha memleketting qarjysyn saylaugha shashugha qarsy eken. Preziydentimizding odan da manyzdy júmystary bar, solardy jasauyna bóget bolmayyq dep sayrap otyr. «Tipti, saylau ótken kýnning ózinde  onyng qortyndysy belgili. Sondyqtanda da saylaugha aqsha ysyrap etu jón emes», depti. Búl sóz belsendilerding janyna jaghyp ketkeni sonshalyqty dýrkiretip qol shapalaqtap jiberipti.

Preziydentting ókilettiligin úzartu turaly úsynystardyng biylghy jylghy jankeshti jarysyna jana esimder qosyldy. Semeydegi Shәkәrim atyndaghy memlekettik uniyversiytetining rektory Erlan Sydyqov elbasynyng ókilettiligin 2020-nshy (!) jylgha deyin úzartu kerek degen bastama kóterip otyr. Erekenning óz oiyna ózi senip ketkeni sonshalyq, Óskemen qalasy әkimdigine jeltoqsannyng ony kýni  «erekshe» bastamany qoldaushy yntaly top qúru jóninde ótinish týsirip, dәl qazir elimizding әr ónirinen qaqaghan qysqa, jaqyndaghan Jana jylgha qaramay, biylikke degen sheksiz mahabbattaryna adal 850 (!) adam preziydentting ókilettiligin úzartu ýshin respublikalyq referendum ótkizu mәselesi boyynsha, belsendi topty shúghyl týrde qúryp, onyng alghashqy otyrysyn ótkizip te jiberipti.

Jiyngha sonau Europadan at aryltyp elgezek elshi Oljas Sýleymenov te eki ókpesin qolyna alyp jetipti. Oljekeng saylau siyaqty sharalargha memleketting qarjysyn saylaugha shashugha qarsy eken. Preziydentimizding odan da manyzdy júmystary bar, solardy jasauyna bóget bolmayyq dep sayrap otyr. «Tipti, saylau ótken kýnning ózinde  onyng qortyndysy belgili. Sondyqtanda da saylaugha aqsha ysyrap etu jón emes», depti. Búl sóz belsendilerding janyna jaghyp ketkeni sonshalyqty dýrkiretip qol shapalaqtap jiberipti.

Shyghysta Nazarbaevty saylaugha týsirmeuding sharuasyn shyr-pyr bolyp qorghashtap jatqanda búghan parlamentting qabyrghasynan Zaghipa Baliyeva da ýn qatty. Deputat hanym preziydentting ókilettiligin 2020 jylgha deyin emes, 2030 jylgha deyin bir-aq úzartu kerek dep saldy. Zaghipa hanym saylau ótkizuden әbden zәrezap bolsa kerek.

Jiyn әli jalghasyp jatyr. Jarysa berse, 2040-shy, 2050-shi degenderding de sheti kórinip qalar. Qazaq degen keng halyqpyz ghoy...

Jalpy alghanda, biylghy jyl preziydent Nazarbaevtyng ókilettigin úzartu úsynystarynyng jyly boldy. Baydosov dege aqtóbelik aqsaqal bayqausyz da emes, baghyttap túryp jarysty bastap kep jibergen. Sodan jyl boyy arakidik «bәlen jylgha deyin otyra bersin», «ómir-baqy otyrsyn» degen jalyndy bastamalardan qúlaq túndy. Bir qyzyghy bәri - halyqtyng qalauy osy deydi.

Aqyry, auyzdary aq kóbiktenip Núrsúltan Ábishúlynyng el basqaru merzimin sozayyq degenderding «dúghasy» jerdegi «qúdaydyn» qúlaghyna jetip, Elbasy turaly arnayy zang qabyldanyp tynyp edi. Endi mine, 2011-nshi saylau jyly jaqyndaghan kezde búl taqyryp jandanyp, jalaulanyp taghy shyqty.

Bizding biluimizshe, Elbasymyzdy saylaugha týsirmeuding eki birdey jospary jasalyp jatyr-mys. Birinshisi, preziydentting ókilettigin 2020-nshy bolmasa 2030-nshy jylgha deyin úzartatyn, ony halyqtyq saylaugha týsirtpeytin referendum ótkizu. Ekinshisi - Konstitusiyany ózgertu arqyly preziydent saylauyn parlamentke tapsyru. Yaghny parlamentting rólin kýsheytip, demokratiyalyq biylikting bar ekenin pash etu. Osy eki joldyng qaysysynyng iske asatynyn aldaghy qantardaghy «Núr-Otan» partiyasynyng qúryltayynda ne bolmasa odan keyingi preziydentting joldauynan biletin bolarmyz. Osy eki joldy qoldap otyrghan yqpaldy sayasy kýshter de joq emes.

Sonymen, ne kerek, 2011-nshi jyldyng basty janalyghy Aziada emes, preziydentting ókilettiligin úzartu jónindegi jarystyng nәtiyjesi bolatyn týri bar. «Jel soqpasa shópting basy qimyldamaytyny» ras bolsa, Aqorda iske әlden kirisip ketken sekildi...

Preziydent qay joldy tandasa da, Sydyqov pen Baliyevanyng esepteri týgel bolar. Mysaly, Erekenning týsine keyingi kezde Esilding sol jaghalauy jii kirip jýrse tang qalmaymyz. Ertenderi biyliktegi auys-týiis kezinde Erekeng Júmaghúlovtyn  janyna jayghasa qala ma?! Bolmasa Almaty ne Astanadaghy iri últtyq uniyversiytetting birine baryp otyra ma, kim bilsin...

Baliyeva demekshi, songhy birer aptada «Vremya» gazetinde «bú kisi ministr kezinde memleket qarjysyn dúrys paydalanbady» degen әngime kóp aitylyp jýr. Budjetting aqshasyn asaghandardyng ayaqtary kókten kelip jatqanyn kórip otyrghan Zaghipa Baliyeva belsendilik tanytyp, ornynan atyp túrmaghanda qaytedi endi?! Deputatqa da jan kerek bolar, sirә...

Bir soqyr aitypty ghoy kóremiz dep...

«Abay-aqparat»

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379