Senbi, 23 Qarasha 2024
Dep jatyr 8073 14 pikir 8 Qantar, 2018 saghat 10:29

Kópen Ámirbek. Shyn ónerdi qorlaghan serialdy qorghaugha bola ma?   

«Bayan Súlu" serialy - senimsiz, jasandy, halyqqa kórsetetindey dengeyde emes»

Qazaqtyng kórnekti satira sardary, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri Kópen Ámirbek Últtyq arnadan kórsetilip, ýlken daugha ainalghan "Qozy Kórpesh - Bayan Súlu" serialyna qatysty óz pikirin osylay jetkizdi, - dep habarlaydy "Qazaq ýni" últtyq portalynyng tilshisi.

- Bizding qazaq kinosy tarihynda dәl osy "Bayan Súlu" serialynday dau-damay tughyzghan serial bolghan joq. Nege? Búl janjal qaydan shyqty? Negizgi synshy halyq emes pe? Halyq - elek. Ónerdi - bir qap ún dep qaraytyn bolsaq, únyndy iylegende keregi bir jaqta, kebegi bir jaqta qalmay ma? Osy serialdy elekten ótkizsek, búnyng keregi shamaly, kebegi kóp dýniye. Sondyqtan da, kópshilik kónilinen shyqpaghannan keyin narazy.

"Halyq úigharsa, han týiesin soyady" degen ataly sóz bar. Osy serialdyng ainalasynda ter tókpese de, enbektengenderge, olardyng shashbauyn kótergenderge aitarym - shyn ónerdi qorlaugha bolmaydy!

Qazaq halqy baghzydan beri ózining salt-sanasyn, әdet-ghúrpyn saqtap kelu arqyly qazaq bolyp kele jatqan joq pa? Serialdy týsirushiler әdebiyetimizding altyn qoryna ainalghan úly dastanymyzdy alyp shygha almaghan. Jibektey dýniyemizdi júlmalap jýn-jyrghasyn shygharghan. Árqaysysynyng róline jeke-jeke toqtalugha bolar edi, ony artyq sanap otyrmyn. Sebebi, jalpy alghanda serial jasandy, senimsiz, halyqqa kórsetetindey dengeyde emes.

Al, endi bireuler shyghyp "oybay, ol jyrdyng bәlenbay núsqasy bar" dep jatyr.  Meyli, qansha núsqasy bolsa da, halyqtyng jýreginde, kókireginde "Qozy-Kórpesh - Bayan-Súlu" jyry sholpan júldyzday bir ghana núsqada jarqyrap túr. Búlar sony jarqyrata almady. Onyng nesin qorghaydy? Ómirde eki nәrse bar: biri - qorghau, ekinshisi - qorlau. Jarty ghasyr búryn týsirilgen "Taqiyaly perishte" men "Qyz Jibekti" qaranyzshy. Qanday kórkem dýniye! Al, Bayan Esentaevanyng myna serialyn ózining jaqtastary men jaqyndarynan basqa jaqtap, qolpashtap otyrghan adamdy kórmedim.

Biz produserding mýddesin emes, eldin, kózi ashyq kórermenning mýddesin oilauymyz kerek. Elding mýddesi - memleketting mýddesi. Memleket mýddesi men Menmendik mýdde degen ekeui eki týrli. Bizdi qúrtatyn osy menmendik mýdde. Atym shyqqan dep, osylay jasaugha bola ma?

El auzynda mynanday әfsana bar: "Qotyr eshki aitqan eken: "Meni kim soysa da, qasapshy soysa eken" degen. Búlar qazaq kinosynyng qasapshysy da bola almady.

Qazaqta "túshymdy" degen úghym bar. Shegen qúdyqtyng suynan artyq su joq. Al, qazir "Koka-kola" sekildi ber jaghy jyltyrap túrghan, ar jaghy meyirindi qandyrmaytyn qúr tәtti su kóp. Onymen halyqtyng meyirin qandyra almaysyn. Búlar sol "Koka-kola" sekildiler ghoy.

Abai.kz

 

14 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5404