Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 5763 0 pikir 8 Qantar, 2018 saghat 13:44

Oliyver Genri. Shatyrdaghy bólme

Aldymen Parker hanym sizge eki qonaq bólmesin kórsetedi. Búlardyng erekshelikteri men 8 jyl boyy osynda túrghan er adamnyng ózine jaqqan qasiyetterin aityp jatqanda, onyng sózin bóluge batylynyz jetpeydi. Qasqyr kórgen qoyanday qobaljyp túryp, dәriger de, tis dәrigeri de emes ekeninizdi aqyrynda әzer aitasyz. Sodan song Parker hanymnyng qonaq bólmelerin jaldau sharttaryna say keletin mamandyqtargha baghyttamaghany ýshin ishtey ata-ananyzgha bir keyip aluynyz mýmkin.

Odan әri baspaldaqpen joghary kóterilip, ekinshi qabattyng artqy jaghyndaghy segiz dollarlyq bólmege barasyz. Qojayyn sizge negizi búl jer aiyna 12 dollar tóleuge layyq ekenin; Floridagha, bauyrynyng Palim jaghalauy manyndaghy apelisin plantasiyasyna iyelik etuge ketken Tuzenberry myrza búghan deyin sonsha aqsha tólep kelgenin jetkizedi. Kórshi bólmede túratyn Makintayr hanymnyng әr qysyn sol ólkede ótkizetinin de aityp ýlgeredi. Siz búdan arzanyraq bólme kerek ekenin mingirleuge mәjbýr bolasyz.

Parker hanymnyng kekesinin elemeuge shamanyz jetse, odan әri ýshinshi qabattaghy Skidder myrza túratyn ýlken bólmeni kóresiz. Ol osynda shylym shegip otyryp, kýni boyy piesa jazady. Búl bólme bos bolmasa da, pәter jaldaghysy kelgen әr adamdy ýy iyesi mindetti týrde ertip әkelip, olardyng sәndi tereze mandayshasyn kórip, sýisingenin tamashalaghandy jany sýiedi. Ekinshi útatyny – Skidder myrza da ýirenisip qalghan baspanasynan airylyp qaludan qauiptenip, pәteraqynyng bir bóligin tóleydi.

Aqyry ýsh dollarynyzdy qysyp ústaghan kýii qaltanyzdyng júqa ekenin kýmiljip aitqan son, Parker hanym ýy bólmelerin aralatyp kórsetudi toqtatady. Qúlaq túndyrar ashy ýnmen «Klara!» dep aiqaylap, qyzmetshini shaqyrady da, búrylyp tómen týsip ketedi. Sodan song qaratory kelinshek – Klara kelip, kilem tóselgen baspaldaq arqyly joghary, tórtinshi bólikke ertip aparyp, shatyrdaghy bólmeni kórsetedi. Ýiding qaq ortasynda ornalasqan bólmening eni 7, úzyndaghy 8 fut. Mýlik ataulydan temir keruet, oryndyq, suyrmaly jihaz jәne qol juatyn oryn bar. Enseni basqan kýngirt tórt qabyrgha tabyt ishinde túrghanday әser qaldyryp, ókpeniz qysylyp, jaysyz kýy keshken son, tamaghynyzdy qyrnap alugha mәjbýr bolasyz. Sonda da dem jetpey qinalghandyqtan, basynyzdy kótergende, tóbedegi tórt búryshty terezeden tanghajayyp kórinis – kógildir aspandy kóresiz. Kóresiz de, janynyz rahat tauyp, tereng bir tynystap alasyz.

– Baghasy eki dollar, – deydi Klara keketken, mensinbegen mәnermen.

Bir kýni jaldamaly pәter izdep jýrgen qolynda mashinkasy bar Lison hanym da osy ýige tap boldy. Kózi tanaday, shashy úzyn bolghanmen, boyy da, denesi de shaghyn arugha Parker hanym aldymen eki qonaq bólmesin kórsetti.

– Medisinalyq zattardy myna jihazgha ornalastyrugha bolady, – dedi ýy iyesi.

Lison hanym:

– Men dәriger de, tis dәrigeri de emespin, – dep jauap berdi qobaljyghan ýnmen.

Parker hanym әdettegidey, búl bólmeni jaldau shartyna say kelmeytin pәter izdeushilerge arnaytyn tabalaghan tәkappar kózqaraspen jas qyzdy ata qarady da, ekinshi qabatqa qaray jol bastady. Múndaghy bólmening jalgha beriletin qúnyn estigen song Lison hanym:

– 8 dollar deysiz be?! Búl tym qymbat! Men kýnin әreng kórip jýrgen adammyn. Maghan joghary qabattardan baghasy arzanyraq bólmeni kórsetiniz, – dedi.

Esik qaghylghanda, Skidder myrza ornynan atyp túryp, jinalyp qalghan temeki túqylyn edenge bayqamay shashyp aldy. Onyng óni búzylyp, týri kýrenitip ketkenin angharghan son:

– Ayyp etpeniz, Skidder myrza, – dedi Parker hanym suyq jymiyp, – sizding ishte ekeninizdi bilgen joqpyn. Hanymgha bólmedegi sәndi tereze mandayshasyn kórsetpek edim.

– Óte әdemi eken! – dedi Lison hanym perishte keyipte kýlimsirep.

Olar shygha salysymen, Skidder myrza jalma-jan әli qoyylmaghan songhy piesasyndaghy qara shashty, úzyn boyly keyipkerdi óshirip, ornyna boyy kishkentay, shashy ashyq týsti arudyng beynesin jaza bastady.

– Anna Hald búl rólge talasatyn bolady, – dedi ózine-ózi kýbirlep. Tereze mandayshasyna qaray ayaghyn kóterip otyrdy da, búltqa engen úshaqtay temeki týtininen kórinbey ketti.

Kenetten shyqqan «Klara!» degen aspan titirerdey ashy ýnnen Lison hanymnyng qansha aqshasy bar ekeni belgili boldy. Áldebir qap-qara eles ony jaryqtyng jyldamdyghymen sýirey jónelip, baspaldaq arqyly ýiding eng jogharghy qabatyndaghy bólmege әkeldi de, «Eki dollar!» dep dýnk etti.

– Alamyn! – dedi de, Lison hanym әbden qúrghaghan temir keruetke shiqyldatyp otyra ketti.

Ol kýn sayyn júmysqa baryp, keshkisin bir buma qoljazba әkelip, mashinkamen terip jýrdi. Al bos bolghan keshterde ýidegi ózge túrghyndarmen birge eng jogharghy baspaldaqtyng basqyshtarynda otyryp, әngime-dýken qúratyn. Negizi, Lison hanymnyng hanshayymday ghajayyp bolmysy qoyma esebindegi bólmede túrugha layyq emes edi. Kýndey jaydary, gýldey nәzik, qiyaly qústay úshqyr aru bolatyn. Birde Skidder myrzanyng әli jariyalanbaghan «Ol sәby emes nemese jerasty jolynyng múrageri» atty úly komediyasynan ýzindini yqylaspen tyndap shyqty.

Lison hanym baspaldaqta otyrugha bir-eki saghat uaqyt tapqanda, ýidegi jigitter qauymy quanyp qalatyn. Ne aitsanyz da, «Qoyshy, ras pa?!» dep qisyq jauap beretin, mektepte júmys isteytin úzyn boyly, sary shashty Longneker hanym eng jogharghy basqyshta otyryp, ýnemi Lison hanymdy keketetin. Jeksenbi sayyn tirdegi qozghalyp bara jatqan ýirek beynesin atugha baratyn, әmbebap dýkende júmys isteytin Dorn hanym bolsa, tómengi basqyshqa jayghasyp, ebin tauyp, Lison hanymdy múqatugha tyrysatyn. Biraq ortadaghy basqyshta otyrghan Lison hanymnyng ainalasyna jigitter balgha ýimelegen araday toptalyp jinalyp qalatyn. Ásirese, ony qiyalyndaghy romantikalyq ómir-dramasynyng bas keyipkeri dep esepteytin Skidder myrza; jasy 45-tegi tolyq, bay, aqymaqtau Huver myrza; Lison hanymnyng «temeki shegudi qoysanyzshy» degen janashyr sózin estigisi kelip, әdeyi ótirik jótkirinetin jas Ivens myrza onyng janynan shyqpaytyn. Er adam atauly әlemdegi eng tartymdy, eng qylyqty aru dep oilaghanmen, jogharghy jәne tómengi basqyshtaghy kekesindi kýlkiler tyiylmaytyn.

***

Sizderden ýidegi «hor» «sahnanyn» jiyegine kelip, Huver myrzanyng semizdigine «qasiret shegip», jas tókkenshe hikaya-qoyylymymyzdy sәl toqtata túrudy súraymyn. Kónil sybyzghysynan tolyqtyq pen artyq salmaqtyng kesapaty, qayghysy jóninde «múnly» әuender aqtarylady. Negizinde, tyryssa, tolyq Falistaf* jiptiktey Romeodan ótken romantik bola alady. Ghashyq jan kýrsinse de, kýder ýzuge qaqysy joq. Degenmen, semiz adamdar ómir saparyn mazaq-poyyzynda qamalyp ótkeru kerek. Sondyqtan qarny 52 duym Huver myrzanyng ghashyq jýregi bosqa ýmittenip, tekke dәmelenedi. Kózindi joghalt, Huver! 45 jastaghy bay әri aqymaq Huver tanghajayyp Elenanyng ózin es-týssiz «asyq» qylady! 45-tegi dәuletti, aqylsyz, semiz Huver armanyna qol jetkize almay, mahabbat órtine janyp ótui tiyis! Oda eshqanday ýmit te, mýmkindik te joq!

Ýy túrghyndary Huver myrzany osylay mazaq qylatyn.

Jazdyng әdemi bir keshinde Parker hanymnyng ýiindegi qauym jinalyp otyrghanda, Lison hanym kókke qaraghan kýii kenet balasha shattanyp, kónildi ýnmen dauystap jiberdi:

– Billy Djekson nege ana tústa túr? Men ony osynnan, tómennen de kóre alady ekenmin.

Júrttyng bәri joghary qarady: keybiri búlttarmen talasqan zәulim ghimarattardyng terezelerine kóz toqtatsa, keybiri aspannan Djekson jýrgizip kele jatqan әue kemesin tabugha tyrysty.

– Áne, ana júldyz, – dep týsindirdi Lison hanym jip-jinishke sausaghymen núsqap, – jarqyrap túrghan ýlkeni emes, sonyng janyndaghy kógildir týstisi. Ony әr týni bólmemning shatyrdaghy terezesinen kóremin. Búl júldyzdy Billy Djekson dep atadym.

– Qoyynyzshy, ras pa?! – dedi Longneker hanym, – sizding astronom ekeninizdi bilmeppin.

– IYә, әriyne, – dedi alapat ýlken aspan әlemining kishkentay zertteushisi, – Men Marsta kóilek jenining qanday týri aldaghy kýzde sәnde bolatynyn eshbir astrologten kem bilmeymin.

– Qoyynyzshy, – dedi Longneker hanym, – siz kórsetken júldyz – Kassiopeya júldyzdar shoghyryndaghy Gamma. Ýlkendigi jaghynan ekinshi, al meridiandy kesip ótu joly ... .

– Oh, – dep sózge aralasty óte jas Ivens myrza, – Meninshe, búl júldyzdy Billy Djekson dep ataghan dúrys.

– Sonday-aq, – dep Huver myrza Longneker hanymmen kelispeytinin bildirip, dausyn kótere sóiledi, – Lison hanym búrynghy astrologter sekildi qay júldyzdy qalay atasa da óz erki dep oilaymyn.

– Qoyynyzshy, ras pa?! – dep múqatty ony Longneker hanym.

– Búl aghyp týsetin júldyz ba eken? – dep qyzyghushylyq tanytty Dorn hanym, – jeksenbi kýni men tirde atqan oq toghyz ýirekke jәne on qoyannyng bireuine dóp tiyip edi.

– Múnnan, tómennen asa әdemi kórinbeydi, – dedi Lison hanym, – Mening bólmemnen qarasanyzdar ghoy. Bilesizder me, qúdyqtyng týbinen júldyzdar kýndiz de kórinedi. Ýy shatyrynyng tóbesindegi tereze shahtanyng oqpany tәrizdi bolghandyqtan, Billy Djekson qara barqyt týn-shekpenining ónirin qystyrghan jarqyraghan almas týireuishtey elesteydi.

Bir uaqyttarda Lison hanym mashinkamen teru ýshin ýige eshqanday qoljazba әkelmeytin boldy. Kýn sayyn tanerteng júmysqa barudyng ornyna әr kensening tabaldyryghyn tozdyrsa da, mәdeniyetsiz qyzmetkerlerding tapsyrys joqtyghyn dóreki týrde jetkizui – jas әri jalyndy jýrekke múzday su qúiyp jibergendey әser etip, kónilin suytatyn. Múnday qiyn kýnder sony kórinbeytin salqar kóshtey bitpey, jalghasa berdi.

Bir kýni keshte Parker hanymnyng ýiindegi baspaldaqpen әbden silesi qatyp sharshaghan, qajyghan kýide joghary kóterildi. Búl әdette meyramhanadan keshki asyn iship keletin uaqyty bolsa da, nәr tatpaghan ol ashqúrsaq edi.

Qonaq bólmesining túsynan óte bergende, aldynan Huver myrza jolyghyp, mýmkindigin qalt jibergen joq. Tolyq adamnyng bar denesimen úmsynyp, ýilenuge úsynys jasauy qyzgha taudan qar kóshkini qúlap kele jatqanday әser qaldyrdy. Sondyqtan tordaghy elikting laghynday qashqaqtap, baspaldaq jaqtauyna tyghyla berdi. Myrza qyzdyng qolynan ústaugha talpynyp edi, ol betinen shapalaqpen jenil tartyp jiberdi. Tyghyryqqa tirep, sonynan qalmay, qamalaghan Huver myrzadan zorgha sytylyp, әr qadamyn әreng basyp, jogharygha әupirimdep kóterilip barady. Skidder myrzanyng bólmesining janynan ótip bara jatqanda, ol qyzyl siyamen komediyasynda Mertl Delormnyng (Lison hanym) sahnada jýru baghytyn jazyp otyr edi. Sahnanyng sol jaq bóliginen graf túrghan túsqa baruy kerek bolatyn. Kilem tóselgen baspaldaqpen jogharghy qabatqa әreng jetip, Lison hanym shatyrdaghy bólmening esigin ashty. Jaryqty jaghugha da, kiyimin sheshuge de shamasy jetpey, temir keruetke qúlay ketken qyzdyng ýzilip keterdey nәzik denesinen temir symdar iyilmegen de siyaqty. Qap-qaranghy týnekte shalqasynan jatqan aru kirpigin zorgha qimyldatyp, kózin ashty da, riyasyz shattyqpen kýlimsiredi. Óitkeni, tóbedegi terezeden ol ýshin Billy Djekson shyraday janyp, jarqyrap túr edi. Ózge әlemning bәri Lison hanymnyng esinen shyghyp ketken. Týnekting týpsiz túnghiyghyna batqan ol tórt búryshty búlynghyr jaryqtyng ortasyndaghy júldyzdy ghana kóredi. Bәlkim, Longneker hanymnyng aitqanynday búl Billy Djekson emes, Kassiopeya júldyzdar shoghyryndaghy Gamma shyghar. Biraq aru ony Gamma retinde qabylday alar emes. Shalqasynan jatqan qalpynda qolyn eki ret kóteruge tyrysty. Tek ýshinshi talpynysynda ghana eki sýiriktey jinishke sausaghyn ernine tiygizip sýidi de, qaranghylyqtyng tereng qoynauynan Billy Djeksongha qaray әue sýiisin joldady. Qoly birden qaytyp syrghyp týsip ketti. «Qosh bol, Billi, – dep kýbirledi aru, – sen menen milliondaghan mili qashyqtasyn. Birde-bir ret til qatqan da joqsyn. Alayda men múndaghy týnekte qinalyp, adasyp jýrgende, sen әrdayym jogharyda jarqyrap, janyp túrdyn. Solay emes pe? Milliondaghan mili... Qosh bol, Billy Djekson».

Qaratory ýy qyzmetshisi Klara kelesi kýni saghat onda kelip, bólmening ishten kiltteuli ekenin bilgen son, esikti búzdyrugha mәjbýr boldy. Es-týssiz jatqan Lison hanymdy túrghyzugha eshqanday amal payda bermegen son, әldekim jedel jәrdem shaqyrdy. Sәlden son, dabyldatyp jedel jәrdem kóligi keldi de, ishinen ózine senimdi, shiraq qimyldaytyn aq halatty jas dәriger shyghyp, janashyr keyipte әri alandauly kýide esikti qaqty.

– 49-shy ýige jedel jәrdem qyzmeti shaqyryldy, – dedi ol qysqa da núsqa sóilep, – ne bolyp qaldy?

– A, iyә, dәriger myrza, – dedi ýy ishindegi jaghday onyng jeke kónil-kýiine de әser etetinin anghartqysy kelgen Parker hanym uayymdauly jýzben, – oghan ne bolghanyn týsine alar emespin. Esin jighyzu ýshin ne istesek te, nәtiyje bolghan joq. Elsy hanym, iә Elsy Lison hanym degen jas qyz ghoy. Mening ýiimde búryn-sondy múnday...

– Qay bólme? – dep yshqyna aiqaylap jiberdi dәriger. Múnday jan shoshytar dauysty Parker hanym búghan deyin estimegen bolatyn.

– Shatyrdaghy bólme. Ol...

Dәriger baspaldaqtyng birden tórt basqyshyn attap, shatyrgha qaray jýgire jóneldi. Parker hanym pang keyipte manghazdana basyp, onyng sonynan ilesti. Shatyrdaghy bólmege jetip ýlgermesten, qolyna astronomdy kóterip, tómen týsip kele jatqan dәriger aldynan shyqty. Ol aitqan pyshaqtay ótkir әldebir sózdi estigen son, Parker hanym qabyrghagha qaghuly shegeden syrghyp týsken oramalday bir uys bolyp, shógip qaldy. Búl oqighadan kóp uaqyt ótkennen keyin de, әlgi sóz jadynan óshpey, jan-jýregin ózin-ózi kinәlau sezimi qinap jýrdi. Keyde ýy túrghyndary qyzyghushylyq tanytyp, dәrigerding ne aitqanyn súraytyn. «Sizder bilmey-aq qoyynyzdar, – deytin ol, – onday sózdi estigenim ýshin keshirilsem ghana janym jay tabady».

Dәrigerding órt sóndirgendey týnergen, eng jaqyn adamynan airylghanday qayghyryp, qasiret shekken beynesin kórip, jinalyp qalghan júrt yghysyp jol berdi. Kólikke otyrghan son, dәrigerding jansyz deneni arnayy oryngha jatqyzbaghanyn bayqady. Tipti, jýrgizushige «Zymyra, Uilson!» degenin de anyq estidi.

Bar bolghany – osy. Búl da hikaya bolyp pa? Kelesi kýni tanerteng gazetten oqyghan qúlaqqaghys aqparat oqighany egjey-tegjeyli týsinuime sebep bolghany siyaqty, sizge de septigi tiui mýmkin. Onda keshe Belivu auruhanasyna Shyghys ... kóshesindegi №49 ýiden úzaq merzimdi ashtyqtan әbden әlsiregen jas qyz әkelingeni habarlanypty. Mәlimet bylay týiindeledi:

«Alghashqy kómek kórsetken dәriger Uiliyam Djekson nauqastyng jazylyp ketetinin aitady».

*Falistaf – Shekspirding dramalyq shygharmasyndaghy tolyq keyipker

Aghylshyn tilinen audarghan Alpamys Fayzolla

Abai.kz      

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3242
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394