Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3818 0 pikir 9 Mausym, 2009 saghat 17:23

Toqtar Áubәkirov: «QazSatqa» júmsalghan qarajat bizding sheneunikterding bir kýnde jasaghan úrlyghyna tatymaydy

Qazaqtan shyqqan túnghysh gharyshker Astananyng janyndaghy qystaqtardyng birinde jylqy baghyp, auylgha baryp egin oryp jýr.  Oghan deputattyq mandatyn ótkizip bergennen keyin birde-bir qúzyretti oryn qyzmetke shaqyryp, úsynys jasaghan emes. Alayda ol eshkimge ókpesi joq ekenin aitady. Batyrdyng «Qazaq alimanaghyna» bergen súhbatynda jariya bolghan taghy bir shyndyq Qazaqstan úshyrghan alghashqy Jer serigi men Bayqonyr gharysh ailaghyna qatysty әngimeden órbidi.
- «Jaqsydan jaman tusa da tartpay qoymas negizge» deydi Búqar jyrau babamyz. Jalpy qazaq tekke erekshe qaraghan ghoy. Mýmkin siz de tektining túyaghy bolarsyz. Ata-babalarynyzdyng ishinde batyr, dana adamdar bolghan ba?

- Býgin kóptegen azamattar ata-babalary arasynan kileng batyr izdeytin bolyp aldy. Qay jerge barmanyz, sol ónirdegi jigitterding atalary batyr bolyp jatady. Keyingi kezderi batyrlar kóbeyip ketti. Biz biletin de – batyr, bilmeytin de – batyr. Qara taban malay bolyp jýrgender de batyr bolyp ketti. Qoyshy, bәri batyr. Al men bәlen batyrdyn, týgen batyrdyng úrpaghymyn dey almaymyn. Tek qaz dauysty Qazbek by babamnyng úrpaghy ekenimdi aitamyn.
- Tekten keyin qazaq tәrbiyege erekshe kónil bóledi ghoy. Bolashaq gharyshkerge ata-ana bergen tәrbie turaly da bile otyrsaq.

Qazaqtan shyqqan túnghysh gharyshker Astananyng janyndaghy qystaqtardyng birinde jylqy baghyp, auylgha baryp egin oryp jýr.  Oghan deputattyq mandatyn ótkizip bergennen keyin birde-bir qúzyretti oryn qyzmetke shaqyryp, úsynys jasaghan emes. Alayda ol eshkimge ókpesi joq ekenin aitady. Batyrdyng «Qazaq alimanaghyna» bergen súhbatynda jariya bolghan taghy bir shyndyq Qazaqstan úshyrghan alghashqy Jer serigi men Bayqonyr gharysh ailaghyna qatysty әngimeden órbidi.
- «Jaqsydan jaman tusa da tartpay qoymas negizge» deydi Búqar jyrau babamyz. Jalpy qazaq tekke erekshe qaraghan ghoy. Mýmkin siz de tektining túyaghy bolarsyz. Ata-babalarynyzdyng ishinde batyr, dana adamdar bolghan ba?

- Býgin kóptegen azamattar ata-babalary arasynan kileng batyr izdeytin bolyp aldy. Qay jerge barmanyz, sol ónirdegi jigitterding atalary batyr bolyp jatady. Keyingi kezderi batyrlar kóbeyip ketti. Biz biletin de – batyr, bilmeytin de – batyr. Qara taban malay bolyp jýrgender de batyr bolyp ketti. Qoyshy, bәri batyr. Al men bәlen batyrdyn, týgen batyrdyng úrpaghymyn dey almaymyn. Tek qaz dauysty Qazbek by babamnyng úrpaghy ekenimdi aitamyn.
- Tekten keyin qazaq tәrbiyege erekshe kónil bóledi ghoy. Bolashaq gharyshkerge ata-ana bergen tәrbie turaly da bile otyrsaq.
- Men әkemnen erte jetim qaldym. Jeti aigha tolar tolmas shaghymda әkey dýniyeden ótip ketipti. Sóitip sheshemizding qolynda eki-aq bala qaldyq. Jalghyz әpkem menen 20 jas ýlken, az uaqyttan keyin ol túrmysqa shyghyp ketti. Ákey dýnie salghan song eki jyl ótpey jalghyz jezdem sheshem ekeumizdi qolyna aldy. Ol kezde jezdem Temirtau qalasynda túratyn. Qazaq «әkening jaqsylyghy jezdedey bolady» deydi ghoy, rasymen men jaqsylyqty jezdemnen kórdim. Al tәrbiyeni maghan óz sheshem men әpkem berdi. Jaryqtyqtar ekeui de qaytys bolyp ketti, jatqan jerleri jaryq bolsyn. Sheshem 1968 jyly qaytsa, tәtem men elge kelgen song 69 jasynda dýniyeden ótti. Osy eki kisining tәrbiyesin aldym. Bir uaqyttary ýsh jarym jylday sheshey ekeumiz auylda jeke túrdyq. Óitkeni Temirtaugha kóship kelgen son, ol kisige su jaqpay qatty auyrdy. Aqyry auylgha kóshuge tura keldi. Qazir oilaymyn, ol kisi auylgha erekshe tartyp túratyn. Auyl dese ózegin júlyp beretin. Tipti auyldy oilap qatty sarghayyp ketipti. Sol jyldary auylda túrghan kýnderim әli kóz aldymda. Býgin ata bolyp otyrghan kýnde sheshemning bergen aqyly, kórsetken ýlgisi, tәrbiyesin ýnemi esime alyp jýremin. Sonda sheshem maghan ómiri úryspaytyn. Aqyryn ghana «balam, eshkimdi renjitpe, eshkimning ala jibin attama» deytin, jaryqtyq. «Týzu jýrsen, ashyghyn aitsan, erteng osy minez saghan jaqsylyq әkeledi» deushi edi ýnemi. «Taza bol» degen sheshemning sózin men býgin kim-kimge de aitamyn. Osy sózderdi men ómir boyy úmytqan emespin. Sol tazalyqpen, Qúdaygha shýkir, jaqsy ómir keship kele jatyrmyn.
- Eger әkeniz dýniyeden erte ketpegende jәne ol kisi ýlken qyzmette bolyp asyghan-tasyghan otbasydan shyqqan bolsanyz, gharyshker bolar ma ediniz?
- Tabighattyng zany bar. Bolar bala boghynan dep jatamyz. Men kishkentay kýnimnen bastap aldyma maqsat qoyghanmyn. Ol maqsatym armangha ainaldy. Arman men maqsat úshtasyp mine, men óz degenime jettim. 3-4 jasymda úshqysh bolamyn dep armandaghan edim. Aldyma maqsat qoydym. Endi, tәuba degennen basqa ne aitamyn.
- Siz jasynyzdan Temirtauda óstiniz. Ol kezde búl qalada qazaq sausaqpen sanarlyq boldy. Odan keyin kisi eli, kisi jeri – Reseyge kettiniz. Kóp jyldarynyzdy sonda ótkizdiniz. Ómir-boyy qalyng orystyng ishinde jýrip qazaqy qalpynyzdy qalay saqtay aldynyz?
- Ras aitasyn, Temirtau qazaqtyng qalasy bolsa da, sol kezde onda túratyn halyqtyng 94-96 payyzy orystar boldy. Kishkentay kýnimnen bastap qazaqtyng sózin, qazaqtyng minezin az estip, az kórip óstim. Júmys barysynda, kóshe boyynda jii tóbeles bolatyn. Sonyng bel ortasynda qazaqtyng namysyn qorghap men az jýrgen joqpyn. Oquda da «sender qandaysyndar, men mynandaymyn» degen namys boldy mende. Boydan jaryp shyqqan namysty tejeuge bolmaydy eken. Áriyne, ol alapat kýsh-jigerdi aiqay men tóbeleske emes, iske, bilimge salghan dúrys bolaryn erte sezindim. Namyspen oqydym. Jaqsy oqydym. Júmysty da namyspen istedim. Jaqsy enbek ettim. Temirtauda býkil zauytta eki-aq qazaqtyng balasy boldyq. Ana balanyng talpynysy bolghanymen júmysqa qabileti jetpedi. Mýmkin maghan birdene qonghan shyghar. Bәlkim әkemnen júqty ma... Ákem keremet ústa bolypty. Qolynan kelmeytini joq dep otyratyn әkemning kózin kórgender. Aghashtan da, temirden de týiin týiipti. Qysqasy maghan temir qay jaghynan da jaqyn boldy. Tórt jyldyng ishinde keshkilik 8-shi, 9-shy, 10-shy, 11-shi klasty bitirdim. Tanertennen keshke deyin zauytta júmys isteymin, keshkisin mektepke jýgirip sabaq oqimyn. Ýsh jarym jylday tokari bolyp júmys istedim. Osy uaqyt ishinde mening foto-suretim zauyttaghy ozat júmysshylardyng qúrmet taqtasynan týspey túrdy. Bir uaqyttary keybir adamdardyng suretteri týsip qalady. Qúrmet taqtasy týrli adamdardyng suretimen tolyghyp otyratyn. Al mening foto-suretim ómiri taqtadan týsken emes. Ýshinshi jyly mening suretim oblystyq qúrmet taqtasyna qoyyldy. Mәskeuge oqugha keter aldynda joghary jaqtan mynaday búiryq keldi. Maghynasy mynaday: Zauyttyng ozat júmysshysy, mol tәjiriybe  jinaqtaghan Toqtar Áubәkirovting aty-jóni altyn әriptermen oblystyng qúrmet taqtasyna mәngilikke jazylsyn.
Osyndaygha jetken 18 jastaghy balany qazir siz tauyp bere alasyz ba?! Jalpy qazaqtan emes, basqa últyng ishinen? Búl ne? Búl bir jaghynan ózimdi kórsetkim keldi. Ekinshiden, anamnyng aq sýtin aqtaymyn degen maqsatym boldy. Anama bittey kir júqpasyn dep jantalastym. Ol kisi men ýshin múnaymasyn dedim. Ózining jalghyz úlyna bergen tәrbiyesining jemisin kórsin degen mende asqaq oy boldy. Kishkentayymnan ýide әkesiz óstim, agham da bolghan joq. Sondyqtan anamnyng aldynda ózimning er jigit ekenimdi kórsetkim keldi. Búl ber jaghy. Al arjaghyn aitar bolsam, ol – qazaqtyng namysy. Biz de júmys istey alamyz! Isimiz eshkimnen kem bolmaydy degen namys boldy. Basshylar mening júmysym ýshin esh alandaghan emes. «Áubәkirovti tekseruding qajeti joq» deytin. Osy ótken joldarymnyng barlyghynda abyroyly júmys istedim. Biraq qazir eshkimge kerek joq siyaqty bolyp qaldy. Reseyding manday aldy әskery mektebinde oqydym. Maghan Resey «Qiyr Shyghystyng eng myqty úshqyshy» degen bagha da berdi. Múnyng týbinde qazaqtyng namysy jatty. Menen basqa ol ónirde bir qarakóz joq. Kezinde bizdi olar qalay mazaq qylghanyn sizder jaqsy bilesizder. Sol sózder maghan qatty batatyn. Ýnemi osyny oilap namystanyp jýrdim. Tipti kóbisi gharyshqa úshqanymdy kóre almay jatty. «Ol qalay bizden artyq úshady» dep kýnkil sózderdi de aitumen boldy.  Allagha tәuba! Qazaqtan túnghysh shyqqan synaqshy-úshqysh bolghanyma maqtanamyn. Endi múnday, yaghny ekinshi qazaqtyng synaqshy-úshqyshy boluyna qansha jyl keterin bir Alla biledi. Biz osy kýnge deyin úshaq týgili velosiyped te istegen joqpyz ghoy. Asylyq aitqanym bolmas, endi ol jaqta qazaqtyng balasy Reseyding әskery kemesin jasaugha qatysa almas. Olardyng da namysy oyandy qazir, tipti kózin júmyp túryp, alghashqy әskery úshaqty baghyndyrghan orys emes, qazaq bolghanyna әli kýnge deyin ókinedi olar.
- Kenes ókimeti qúlaghannan keyin bizding kóptegen aghalarymyz sol dәuirde ataq-danqqa jetuge ormanday orystyng kóp kedergi jasaghanyn aituda. Osynday qaghajaudy siz qanshalyqty kórdiniz?
- Orysty jamanday beruge bolmaydy. Jalpy orys – dúrysty dúrys dey biletin halyq. Áriyne, ishnara keritartpalar bar ghoy. Etekten tartu sayasatyn da men kórdim. KSRO Batyry ataghyn maghan eki jyl keshiktirip berdi. Ne ýshin? 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasy ýshin. Onbaghan Gorbachev qazaq bolghanym ýshin maghan ataqty der kezinde qighysy kelmedi. Qol qoymay búltalaqtap jýrip aldy. Al mening jeke orys bastyghym «Áubәkirovke KSRO Batyry ataghyn bermey, men eshkimdi marapattamaymyn» dep qasarysyp jatyp aldy. Mine, azamattyq! Qanday tazalyq! Qanday әdilettik! Osynday taza jandardy ómirimde kóp kezdestirdim. Sondyqtan bet aldy bireulerdi jamanday bermey, әueli ózimizge ózimiz jaqsylap ýnilip qarap alayyq. Meni sóitti, meni býitti deushiler qazir óte kóp ekenin men jaqsy bilemin. Myqty jazushy bolu ýshin joq degende Nýrpeyisov bolu kerek. Sodan keyin ghana jazushy bol. Bireuler bar shimay shatpaq birdene jazady da men jazushymyn dep jalaulatady. Osyndaylardyng talayyn kórdik. Egemendikti aldyq, bostandyqqa jettik, súmdyqpyz. Endi ózimizdi jóndep alayyq. Bizde tәrtip pen mәdeniyet kemshindeu әli de.
- Gharyshqa úshyp bara jatqan kezde qanday sezimde boldynyz? Oiynyzda ne boldy? «Qazaqtyng túnghysh gharyshkeri men» degen jeke bas maqtanyshy men jalpy qazaqtyng namysy degen biyik sananyng qaysysy basym boldy? Turasyn aitynyzshy?
- Múnday saualdy osyghan deyin kóp adam qoydy. Al jeke bas pen qazaq namysyn salystyryp súraq qoyghan siz birinshi bolyp túrsyz. Oghan endi tәuba, rahmet! Gharyshqa úshqan kezimnen erterekte Dinmúhammed Qonaev babamyz meni shaqyryp alyp gharyshqa úshu turaly úsynys aitty. Eger mende jeke bastyng maqtanyshy kýshti bolsa, qazaqtan shyqqan túnghysh gharyshker bolayyn degen oy bolsa, sol kezde úshyp keter edim. Biraq men birinshi basshynyng úsynysyn qúp alghan joqpyn. Men sol kezde ýlken júmysta jýrdim. Tipti ózimdi qazaqtan shyqqan birinshi synaqshy-úshqyshpyn dep oilaghan da joqpyn. Eng qiyn júmysty atqaryp jýrdim. Osyghan deyin eshbir qarakóz múnday júmysty atqarmaghany maghan әuelden ayan edi. Sondyqtan jan-tәnimmen osy júmysty atqardym. Al birinshi basshy aitty eken dep júmysymdy ysyryp qoyyp gharyshqa úshyp ketsem, ol da, myna júmys ta qalyp qoyar ma edi, kim bilsin. Sondyqtan dúrys sheshim qabyldadym dep oilaymyn osy kýni. Kóp keshikpey Qonaevty alyp tastady, kóp úzatpay gharyshqa úshqaly jýrgen mening de sharuamdy bitirer edi. Taghy bir aitar mәsele, odan keyin dәl osynday úsynyspen Núrsúltan Nazarbaev ta bir emes, eki ret tamyrymdy basyp kórgen. Ol kezde búl kisi Qazaqstan Kompartiyasynyng birinshi hatshysy bolatyn. Oghan da kelisim bergen joqpyn.
- Nege?
- Men qyzmet etip jýrgen Mikoyan burosynda birneshe әriptesterimiz qaza bolyp ketti. Asa qiyn júmystargha qabileti jetetin eki-aq adam qaldyq. Ózgeleri jas. Oghan olardyng qarym-qabileti jete qoymaytyn. Sondyqtan jastardy ýiretu ýshin uaqyt kerek boldy. Osy sebepti men Nazarbaevtyng ótinishin orynday almaytynymdy aittym. Biraq Núrekeng ýshinshi ret shaqyryp alyp «Búl maghan da, saghan kerek joq, sening keudeng ordenge toly. Zar jylap jýrgen qazaq. 30 jyl bizding jerimizden gharyshqa basqalar úshyp jatyr, әli kýnge deyin bir qazaq joq...» dedi. Kóp oilanyp jatpay kelisimdi sol kýni berdim. «Qoyandy qamys óltiredi, jigitti namys óltiredi» deydi ghoy, ólsem óleyin dedim de gharyshqa úshugha kelisimimdi berdim.

<!--pagebreak-->

 

- Gharyshqa úshpay jýrgeninizding bir sebebi, ólip qalamyn dep qorqyp jýrdiniz be?
- Men sizge jana ne dedim?! Ólimdi oilaghan da joqpyn. Osy kýnge deyin qaza bolghan gharyshkerlerding úzyn sany ýsh-tórt-aq. Al synaqshy-úshqyshtardyng jylyna onshaqtysy mert bolady. Týsindiniz be?
- Týsindim.
- Onda múnday súraq qoymanyz.
- Namys turaly jaqsy sózder aityp otyrsyz. Qazir qazaqtyng namysy turaly qym-qighash pikir aityluda. Tipti keybir shendi qazaqtar óz tilinde sóileuge namystanatyn boldy. Al siz kerisinshe namysynyzdy óz ana tilinizdi iygeruge júmsadynyz emes pe? Qazir qazaqtyng namysy qanday bolu kerek?
- Eger mende namys bolmasa óz ana tilim – qazaq tilin ýirenbes edim. Ýirenemin dep óz-ózime sert berdim. Men qazaqpyn! Óz ana tilimde oilanbasam menin  kim bolghanym?! Búrynghyday basqa tilde sóilep, sol tilde oilanyp jýre berudi ózime ar sanadym. Bireu mening jeke basymnan sóz asyrsa, oghan namystanbaymyn. Mening namysym basqa. Ana tilimde sóilemegenime namystandym! Qazaq ta ózgeler siyaqty әskery úshaqty, gharyshty iygere alatynyna namyspen kóz jetkizdim. Qazir qazaqtyng namysy osynday bolu kerek. Bireu meni bir úrdy, oghan namystanyp ony eki ret úrdym degen namys emes. Adam aldyna maqsat qoysa, oghan jetuge bolady. Elge kelgen song qazaqsha bilmeytinime qatty namystandym. Kýnde óz-ózimdi tәrbiyeledim. Qúpiyamdy aitayyn, men qazaq tilin óleng arqyly ýirendim. Keyingi jastargha aitarym, oryssha da, aghylshyn tilin de ýirensin, biraq eng birinshi qazaq tilin – óz ana tilindi bil. Qazaqsha ýirengisi kelmeytin qazaqtardy óz-ózderine qarsy adamdar dep sanaymyn. «Oybay, maghan qazaq tili kerek joq, oryssha sóiley beremin» degen adamdardy kóptep kezdestirdim. Jaraydy, ózderi solay istesin. Biraq olar ata-babalaryn ózgerte almaydy ghoy. Aynalayyn, sender ata-babalaryndy, analaryndy ózgerte almaysyndar. Al anasynan qashqan adamnan qanday jaqsylyq kýtuge bolady?! Óz tilinen bezgen jandy men adam retinde sanay almaymyn. Evrey men tatar nege anasynan shejire taratady? Eger sheshesi tatar bolsa, ol qazaq dep jazylmaydy, tatar dep jazylady. Nege? Seni ana tudy. Búl ómirge ana әkeldi seni! Ananyng ishinde toghyz ay sen jattyn. Namysty oyatyndar!
- Namyssyzdyqty parlamentten de kórgen bolarsyz?
- Ýlken kisiler sonday eken. Kóbisi qyzghanshaqtyqty namyspen salystyryp jýr. Búghan qatty nalydym. Basty ie beruge bolmaydy. Qazaq erteden baydyng malyn baghyp jýrip baymen birge dastarhanda qatar otyrghan. Malshy bolsa da basyn baydyng aldynda ómiri iymegen. Mine, naghyz demokratiya! Al býgin qanday masqarany kórip jýrmiz? Jap-jas jigitting aldynda aqsaqaldar qúraq úshyp jýgirip jýr. Sýrine jýgirip jýr. Nege? Onyng aqshasy bar, tirep túrghan kókesi kýshti, ýlken qyzmeti bar.
- Qazaqstandyq últ bolghynyz kele me?
- Búl turaly men kóp oilandym. Nege amerikandyq últ payda boldy? Múnyng sebebi ne? Múnday «últtyn» payda boluyna ýndister әser etti. Ýndis bolmasa, amerikandyq últ bolmas edi. Amerikada jan-jaqtan aghylyp jetken adamdardyng arasynda birneshe irili-úsaqty qaqtyghys oryn aldy. Tipti keybiri soghysqa bergisiz boldy. Sodan keyin olar bir mәmilege keldi. Biri ispandyq bolmayyn, ekinshisi aghylshyndyq bolmayyn, gollandiyalyq bolmayyn desti. Sebebi men Gollandiyany jek kóremin, sol ýshin osynda keldim. Al men Ispaniyany kórgim kelmeydi. Ispan bolsam da, meni týrmeden kóz ashtyrmady. Osynday әngimeden keyin jan-jaqtan kelgender onda amerikandyq bolayyq dep ózara kelisti. Al bizge ne isteu kerek? Jalpy qazaqtar men qazaqstandyqtar boldy. Qazaqtyng arasynda 100-den astam últtyng ókilderi ómir sýrip jatyr. Ne kórse de olar qazaqqa rahmetin aityp jýrdi.  Endi olar qazaq bolsyn! Qazir estip jatqan bolarsyndar, orystar da qazaqsha óleng aitatyn boldy. Qalyng orystyng bel ortasynda jýrip men de kezinde oryssha óleng aittym. Orysshany orystan artyq bilmesem, kem bilmeytinmin. Endi olar da sóitsin. Dýnie kezek, endigi kezek solardiki. Osylay bolu kerek. Bir kezde biz basty iydik. Endi olar bastaryn malay siyaqty emes, «mine, qazaq, qanday qiyndyqty jenip el boldy, búlardyng tegi myqty eken» dep iii kerek.
- Qazaqtyng ishinde ómir sýrip jatqan ózge diasporalardyng qazaqpen qaqtyghysuy jiyilep barady. Mәselen, qazaq pen sheshen, qazaq pen úighyr, qazaq pen kýrd degen siyaqty. Kóp jaghdayda ózge diasporalar jaghynan bolsa da, qúqyq qorghau oryndary tarapynan bolsa da qazaqtyng ary men qúqy ayaqqa taptalyp jatyr. Osynday jayttargha siz namystanasyz ba?
- Tәrtipke shaqyratyn qúqyq oryndarynda otyrghandar kimder?
- Áriyne, qazaqtar.
- Onda nege jenilip qalamyz?
- Sony sizden súrap bileyin dep otyrmyn.
- Bir sóz – paraqorlyq. Beyshara bayqús qazaqta sotqa beretin eshtenesi joq. Kim beredi, sol sotta jenedi. Meni sot keshirsin, biraq aqiqaty osy. Kimde bar, sol jenedi, kim búiryq bere alady, sol jenedi. Men osyghan sengim kelmeydi, biraq solay bolyp túr. Sot salasynda júmys istep jýrgen myqty-myqty dostarym bar. Biraq ary taza adamdar búl salada tym az. Úyatsyz myrqymbaylar aqsha ýshin aryn satyp jýr. Olar aqsha ýshin anasyn da sata salady. Olarda namys joq. Býgingi bizding sayasattyng eng negizgi qúraly aqsha bolyp túr. Sende aqsha kóp bolsa, senen artyq syily adam joq. Saghan elding bәri basyn iyedi. Al sende aqsha joq pa, sen adam emessin. Kim bolsang da seni eshkim qadirlemeydi.
- Jaqynda Asqar Júmadildaevtyng bir súhbatyn oqydym. Sonda Asekeng «Qazaqtyng mandayyna bitken eki-aq gharyshkeri bar. Sonyng bireui auylda jylqy baghyp jýr...» depti. Bayaghyda bir jetim bala «men qarnymnyng ashqanynan emes, qadirimning qashqanyna jylaymyn» degen eken. Jetim balanyng kýiin keship jýrgen siyaqtysyz?
- Biyliktegi kóp adam mening qadirimning ketkenin qalap jýr. Tәuba, halqyma myng rahmet! Qay jerge barayyn, qúraq úshyp qarsy alghan halyq. Ay dalada túrsam da maghan as әkelip beredi. «Bir auylgha barsam, barlyq ýige kirip shyghuym kerek» dep janymdaghylardy asyqtyryp jýremin. Múnday qúrmetke jetkender az da, jetpegender million. Tek tәuba deymin. Halqym aman bolsa, mening qadirim ómir boyy joyylmaydy.
- Áriyne, halyqtyng sizdi qadirleytini ras. Siz el ishinde kóp jýresiz. Ásirese auylda jii bolasyz. Auyl qazaghy ózderin Qazaqstannyng qojasy ekenin sezine me? Olardyng boyynan memlekettik sanany bayqay alasyz ba?
- Aynalayyn, Astanadan eki shaqyrym úzap shyq, onday sezim eshkimde joq. Mýsәpir bolyp otyr. Auylgha baryp kórinder. Soghys uaqytynda da dәl osynday qiynshylyq bolghan emes. Kezinde 300 otbasy bar auyldarda qazir 4-5-aq týtin qalghan. Ne bolyp bara jatyr? Solar ózderin memleketting iyesi ekenin sezine me? Qaydan sezinedi. Senbeydi. Óitkeni ony ókimet dalagha qaldyrdy. Jay qaldyrmay ashtan qaldyryp otyr. Eger olardyng aldynda maly bolmasa, aghy bolmasa óler edi. Baratyn jeri, panalaytyn yghy joq. Ýkimet óte ýlken qatelik jasady. Myndaghan adamdar janyn baghyp otyrghan auyl oshaqtaryn qiratyp tastady. Auyl adamdarynyng ýmiti kýl bolyp kókke úshty. Múnday adamdarda qanday memlekettik sana bolady?! Jýieli sayasattyng bolmaghanynan kóp qazaqtyng toz-tozy shyqty. Qazir aspangha bórkimizdi ata aiqaylap quanyp jatyrmyz: oibay, on jylda Astanamyz ýsh ese ósti deymiz. Astananyng gýldengeni – Qazaqstannyng gýldengeni dep jalaulatyp jatyrmyz. Aynalayyn, búghan quanghannan búryn jylau kerek. Jylauymyz kerek. Júmyssyz qalghan jandardyng sany ýsh ese kóbeydi. Áriyne, Astanadaghy ghimarattar әdemi, súmdyq, bireuge úyalmay kórsete alamyz. Biraq júmys joq. Qanyrap bәri bos qaldy. Auyldan Astanagha kelip nan tauyp jýrgen júmysshylar qayda ketti? Polisiyagha baryp súranyz, songhy kýnderi ólim men úrlyqtyn, qylmystyng qansha payyzgha óskenin. Júmyssyzdardyng qazir nemen ainalysyp jýrgenin sonda týsinesiz. Sonda bilesiz bizding qanday aqymaqtyq jasaghanymyzdy. Búghan әzirshe qúzyrly oryndardan eshkim mәn bermey jatyr. Mening oiymsha, birinshi, auyldan ketip jatqan adamdargha toqtam kerek. Auyldan qalagha kelip olar qayyrshy bolyp jýr. Auyldan әiteuir tamaq tauyp jey alady. Mal baghar, egin salar.
- Qazaqty túmshalap qashanghy auylgha qamay beremiz? Qalagha kóshirip jaghday jasau kerek shyghar.
- Ondaydy jasamay otyr ghoy. Eger qalagha kóshetin qazaqqa jaghday jasasa, әriyne kóshkeni dúrys bolar edi. Ókinishke qaray siz oilaghanday bolmay túr emes pe. Auylda qazir qazaqtan basqa eshkim qalmady. Birer araqkesh orystar qalghan shyghar.
- Qatarynan ýsh jyl auyl jyly bolyp jariyalanyp, qyruar aqsha bólindi. Sonda da auyl kóterilmedi. Endi qazaqty qalagha kóshiru kerek dep oilaymyn men.
- Auylgha aqsha qúiylghanyn men kórgen joqpyn. Búiryghy barlar ózderining auyly men qaltasyna qúighan bolar. Osynsha qatty sózder aityp otyrghanymnyng sebebi bar. Men keshe ghana Torghay ónirinen keldim. Bir ay sol jaqta jýrdim. Masqara! Masqara!.. Ashtan ólgeli jatqandardy kórdim.
- Osynday mәselelerdi jogharygha jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey deputattar aityp otyruy kerek qoy.
- Joq. Aytugha bolmaydy. Ondaydy ýlken bastyghymyz únatpaydy.

- Deputat bolghangha deyingi elge qylghan qyzmetin aitpaghanda, parlamentting tórinde otyryp halyqtyng sózin sóilegen, batyl, batyr Toqtar Áubәkirov endi auylda eleusiz jata bere me?

- Jata beretin shyghar... Eshkim kerek qylmasa, jatpaghanda ne isteymin? Zang boyynsha bosatylghan deputattargha belgili bir uaqyt kóleminde júmys tauyp berui tiyis-tin. Ólip ketkende «sen myna júmysqa barasyng ba, joq pa?» dep súrauy kerek. Eger men «joq, barmaymyn» desem, boldy, ol da paryzynan qútylady, men de ókpelemeymin. Ókinishke qaray maghan tiri pende әlgindey úsynys aitqan emes. Osylay kereksiz dalada qalatynymdy men keter aldynda jaqsy týsingenmin. Maghan olar júmys beredi degen jylt etken ýmit te bolghan joq. Qoldaryn jyly sugha malyp jýrgen jas biznesmender men deputat bolyp jýrgen kezimde jii júmysqa shaqyratyn. Qalay depuatattyq mandatty tabys ettim, solay jan-jaqqa tym-tyraqay qashty olar.
- Aqyndar jetistikke jetken song aqyndar mektebin, әnshiler óner mektebin ashyp jatady. Al sizding gharyshker dayyndaytyn ortalyq ashugha nemese osy ispetti ýiirme ashu syndy oiynyz joq pa? Áyteuir qolynyz bos, ortalyqtan tys jerde jatyrsyz ghoy?
- Men synaqshy-úshqysh bolyp júmys istep jýrgen kezimde Almaty qalasynda dәl osynday mektep ashqanbyz. Oghan bilikti mamandar tartylyp balalargha ýiretip jatyr. Sol mektepting oqushylary әlemdik dengeydegi kóptegen olimpiadalargha baryp ýlken nәtiyjege qol jetkizip kelip jatyr. Áriyne, men oinap jýrgen joqpyn. Mektep tek bir ghana Áubәkirovtiki bolmauy kerek. Osy iske, osy bastamagha ýkimet erekshe yqylas tanytyp, ózining negizgi basym baghyttary retinde әreket etui kerek dep sanaymyn. Jalpy qazaq ókimeti gharyshke qatty kónil bólgeni abzal. Álbette qazaq aman bolsa, aqyn da, әnshi de shygha beredi. Qazaq tabighatynan aqyn әri әnshi halyq qoy. Sondyqtan býgingi kýni bizge gharyshqa kóbirek ýiir bolghanymyz dúrys. Endi bizding Últtyq gharysh agenttigi әlgi mektepti qolgha alatyn shyghar dep ýmittenemin.
- Jalpy gharysh qazaqqa ne berdi? IYdeologiyalyq túrghydan?
- Mening úsynysymmen Qazaqstan gharyshtyq memleketter sanatyna kirdi. Osy arqyly bizding eldi halyqaralyq qauymdastyq tehnologiyalyq el retinde qabyldady. Amerika men Europanyng Qazaqstangha degen eski, túrpayy kózqarasy ózgerdi. Ekinshiden, ózimiz óz betimizben gharyshty zerttey bastadyq.
- Búl talpynysymyz sәtsiz boldy ghoy. «QazSat» joghalyp ketti.
- Joghalyp ketken joq. Synyp qaldy. Sol ornynda túr. Júmys ta isteydi. Biraq mýmkinshiligi shekteuli. Yaghni, birese júmys isteydi, birese istemey qalady. Sodan keyin «joghalyp ketti» dep aityp otyr ghoy. Oibay qyruar aqsha tekke ketti dep jylay beruge bolmaydy. Gharysh salasynda múnday shyghyndar bola beredi. Búl shyghyn bizding sheneunikterding bir kýnde jasaghan úrlyghyna tatymaydy. Endi «QazSatqa» taghy sonday 80 mln. dollar júmsau kerek. Qashan gharyshta Qazaqstannyng jaqsy jer serigi bolady, sol kezde bizding el biyik tehnologiyagha qol jetkize alady. Qazaq qashanghy qoy baghyp dalada jýre beredi. Oy enbegin úrshyqsha iyiretin qazaqta qabilet jetedi. Salpandap mal sonynda jýre berse ashtan ólmes, biraq kóshten qalyp qoyatyny anyq. Endi qazaq namysyn osy jolgha arnasyn. Bazarda arba aidaghannan góri zauytta gayka búraghan tiyimdi. Gayka búraghan adamnyng basyna oy keledi. Ol oy ony, tipti, ónertapqysh qabiletke jetkizui mýmkin.
- Qazaq qashan Bayqonyrdy ózi iygeretin kýnge jetedi?
- IYgeruge bolady. Alayda oghan bizding basshylardyng namysy men jigeri jetispey túr. Týbi Bayqonyrdan orystar óz eline ketedi. Jay ketpeydi, olar bәrin býldirip ketedi. Qazir mýmkindik bar kezde ózge elderden bilikti mamandar shaqyra otyryp birden óz qolymyzgha aluymyz kerek. Sonda ghana Bayqonyr qazaqqa mәngilikke qalady.
- Reseyding Bayqonyrdy jalgha alghany ýshin tólenetin jyldyq qarjysy – 115 mln. dollar turaly gu-gu әngime kóp aitylady. Qarjynyng tolyqtay Qazaqstan qorjynyna týsetinine siz senesiz be?
- Ony ýkimet biledi. Biz ony qaydan bilemiz. Jalpy 80 mln.-y aqshalay beriledi. Qalghany tauarlarmen óteledi. 115 mln. degen aqsha emes. Qazir Últtyq gharysh agenttiginen biyl Resey Bayqonyrdan neshe proton úshyrghaly jatqanyn súra. Tóbe shashyng tik túrady.
- Qarapayym esebin aitasyz, mәselen, Resey Bayqonyr ýshin Qazaqtangha jylyna 115 mln. dollar tóleydi. Bayqonyrdan Resey jylyna qansha payda tabady? Al qazaq jeri protonnan qanshalyqty zardap shegip jatyr?
- Ayttym ghoy saghan, qay jerden súrau kerektigin. Sol jerge baryp súra.
-Kimdi pir tútasyz?
- Ózimning Qazbek babamdy pir tútamyn.
- Bos uaqytynyzda angha shyghatynynyzdy bilemiz. Jylqyny janynyzday jaqsy kóresiz. Qolynyz qalt etkende basqa nemen ainalysasyz?
- Qolym bosasa tehnikamen ainalysamyn. Ózimning jasaghan kóptegen ýlkendi-kishili tehnikalarym bar. Auylda balamnyng sharuashylyghy bar. Sonda baryp egin oramyn. Jalpy qol bos bolmaydy. Ózime ózim júmys tauyp alamyn. Tehnika, injenerlik qabilet mening boyymda joghary dengeyde dep aita alamyn, sondyqtan osy salamen shúghyldanghandy janym qalaydy. Lәzzatty osy isten alamyn.
- Dengeyi asa joghary injenerdin, synaqshy-úshqyshtyn, gharyshkerding jylqygha, auylgha әues boluy qalay?..
- Áu basta adamzat jylqygha qúmar bolghan. Onyng ishinde qazaq jylqymen bite qaynasqan. Jas kýnimde bizding ýide jylqy bolmady. Kórshi-qolannyng biyesin ýiine jetkizip bergenimizge mәz bolatynbyz. Shalqamnan jatyp alyp, «әkem bolsa, bizding ýide jylqy bolar edi, basqasy da bolar edi...» dep armandaytynmyn. Joqshylyq batqan bolar «óskende mende mindetti týrde jylqy bolady» dep qiyaldadym. Áriyne, Mәskeude jýrgende ol oy qaydan jýzege assyn. Tek qaladaghy ippodromdardyng esigin tozdyryp jýrdim. Elge kelgen song Astananyng irgesinen oryn-jay satyp alyp, jylqy asyrap otyrmyn. Jylqygha barlyq jaghday jasalghan. Ony baghugha da uaqyt tabamyn. Januarlargha erekshe kýtim kerek. Mening jylqylarym óte әdemi, shetinen súlu. Minezderi de kelisti. Osy jylqylarym ýshin janymdy beruge dayynmyn.
-  Gharyshkerding ómirde ókinishi bar ma?
- Bir ghana jaghdaygha ókinemin. Kóp jasqa kelsem de jana ghana nemere sýiip otyrmyn. Kesh ata boldym. Mening jasyma kelgen kisiler býginde nemerelerin úzatyp nemese ýilendirip, shóbere sýiip jatyr.

 


Súhbattasqan Erenghayyp Quatayúly,
«Qazaq alimanaghy» №1.
Mamyr-mausym 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5562