Jadyra Júmakýlbay. Batyr Mәdy
Qazaqtyng últtyq muzyka tarihynda esimi altyn әrippen jazylghan túlghanyng biri - nebәri 14 jasynda Qyzyljardaghy Tayynsha jәrmenkesinde Birjan sal men Aqan serining aldynda әn salghan, Qarqaralydaghy Qoyandy jәrmenkesinde talay óner sanlaqtarymen tabysqan birtuar әnshi, sazger Mәdy Bәpiyúly. Halyq qazynasyna «Qarakesek», «Qarqaraly», «Ýshqara», «Shirkin-ay» syndy qaytalanbas inju-marjan әnderin qosqan Alashtyng arda tughan asylyna biyl - 130 jyl. Bir qyzyghy, osy kýnge deyin kóbimiz tek әnshi, sazger dep tanyp kelgen Mәdy Bәpiyúlynyng biz bilmeytin «segiz qyry, bir syry» bar bolsa kerek.
Mәdy aqyn, sazgerliginen bólek, erjýrek batyr bolypty. Jurnalist Ermek Baltashúly ózining Mәdy jayyndaghy zertteuinde onyng júldyzday aghyp shauyp kele jatqan at ýstinen sekirip týsip, qayta qarghyp minetindigi, sonyndaghy qughynshylardy jerden tas alyp 30-40 qadam jerden tizeden úryp qúlatyp jýre beretindigi, bes-alty jigitke jalghyz ózi des bermeytindey erjýrek bolghany turaly әngimege bala kýninen qanyq bolghandyghyn jazghan eken.
«Atynnan ainalayyn, Qarqaraly,
Senen búlt, menen qayghy tarqamady.
Sayynnan sayghaq qúrly saya tappay,
Men bir jan qughyn kórgen Arqadaghy»,
Qazaqtyng últtyq muzyka tarihynda esimi altyn әrippen jazylghan túlghanyng biri - nebәri 14 jasynda Qyzyljardaghy Tayynsha jәrmenkesinde Birjan sal men Aqan serining aldynda әn salghan, Qarqaralydaghy Qoyandy jәrmenkesinde talay óner sanlaqtarymen tabysqan birtuar әnshi, sazger Mәdy Bәpiyúly. Halyq qazynasyna «Qarakesek», «Qarqaraly», «Ýshqara», «Shirkin-ay» syndy qaytalanbas inju-marjan әnderin qosqan Alashtyng arda tughan asylyna biyl - 130 jyl. Bir qyzyghy, osy kýnge deyin kóbimiz tek әnshi, sazger dep tanyp kelgen Mәdy Bәpiyúlynyng biz bilmeytin «segiz qyry, bir syry» bar bolsa kerek.
Mәdy aqyn, sazgerliginen bólek, erjýrek batyr bolypty. Jurnalist Ermek Baltashúly ózining Mәdy jayyndaghy zertteuinde onyng júldyzday aghyp shauyp kele jatqan at ýstinen sekirip týsip, qayta qarghyp minetindigi, sonyndaghy qughynshylardy jerden tas alyp 30-40 qadam jerden tizeden úryp qúlatyp jýre beretindigi, bes-alty jigitke jalghyz ózi des bermeytindey erjýrek bolghany turaly әngimege bala kýninen qanyq bolghandyghyn jazghan eken.
«Atynnan ainalayyn, Qarqaraly,
Senen búlt, menen qayghy tarqamady.
Sayynnan sayghaq qúrly saya tappay,
Men bir jan qughyn kórgen Arqadaghy»,
- dep kindik qany tamghan Qarqaralygha múnyn shaqqan Mәdiyding batyr boluy, bir jaghynan, kishkentayynan taghdyr tauqymetin kóp kórgendiginen bolsa kerek. Ákesi Bәpiymen birge tughan aghasy Qaqabaydan kórgen qorlyghy bir jaghynan, ekinshi jaghynan, otarshyl ozbyrlardyng erkindikti, shyndyqty jyrlaghan Mәdiydi qudalap, jala jauyp, isti qyluy ony «qashqyn» atandyryp, abaqtygha qamady. Ózining abaqtydaghy halin ol «tesikten alaqanday til qatamyz» dep «Qarqaraly» әnine arqau etken.
Ekinshi jaghynan, Mәdiyding shyqqan tegi de osal bolmaghan. Talay daudyng basyn ashyp, el-eldi bitistirgen danagóy abyz - qaz dauysty Qazybek biyding úrpaghy bolyp keledi. Aqyn «Ýshqara» atty óleninde «Arghy atam - әulie ótken er Qazybek» dey kele, «Atamyz odan keyin Alshynbaydy, Kemenger, aqyl-oyly, tereng saydy» dep babalarynyng ataq-danqyn jyrgha qosady.
Býgingining «Qoyandy jәrmenkesi» - Mәdy bayqauy
Bir quanarlyghy, Mәdy atamyzdyng tughan jeri - Qaraghandy óniri qazaqtyng mandayyna bitken jaryq júldyzyn úmytqan emes. Oblystyq mәdeniyet basqarmasy osydan bes jyl búryn Mәdy atyndaghy I respublikalyq әnshiler bayqauyn úiymdastyrsa, biyl 130 jyldyghyna oray ekinshi sayysty ótkizip otyr.
Rymbala OMARBEKOVA, Qaraghandy oblystyq mәdeniyet basqarmasynyng bastyghy:
- Qaraghandyda dәstýrli әnge degen erekshe kózqaras, sýiispenshilik bar. Jýsipbek Elebekov atyndaghy bayqaulardy birneshe dýrkin Qayrekeng (Qayrat Baybosynov - avtor), Bekbolat Tileuhannyng qoldauymen jәne bizding jigitterding bastamasymen ótkizgen bolatynbyz. Jenimpazdary býginde respublika sahnalarynda talanttaryn úshtap, әnderin halyqqa jetkizude. Tәttimbet atyndaghy respublikalyq dombyrashylar men qobyzshylar bayqauyn da ótkizip jýrgen jayymyz bar. Biyl Mәdy atyndaghy bayqaudy babamyzdyng 130 jyldyghyna arnap otyrmyz. Qystyng suyghyna qaramastan, elimizding әr aimaghynan 36 qatysushy kelip otyr.
II respublikalyq Mәdy Bәpiyúly atyndaghy bayqaugha Qazaqstannyng Halyq әrtisi, Memlekettik syilyqtyng laureaty Qayrat Baybosynov, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkerleri Qatimolla Berdighaliyev, Meyirhan Adambekov, Qazaqstannyng enbek sinirgen әrtisteri Qapash Qúlysheva, Ghalym Múhamediyn, Qazaqstan Jastar odaghy syilyghynyng laureaty Jaqsykeldi Kemalov jәne I respublikalyq Mәdy Bәpiyúly atyndaghy bayqaudyng bas jýldegeri Serjan Músayyndar qazylyq etti.
Ýsh kýnge sozylghan bayqauda oza shauyp, halyqtyng qoshemetine bólengen jenimpazdar: bas jýlde - Merey Kәrimov (Astana); 1-oryn - Jasúlan Bazarbekov (Almaty); 2-oryn - Miras Baqtyghúlov (Oral), Birjan Esjanov (Astana); 3-oryn - Qayyrgeldi Omarbekov (Astana), Baldyrghan Tólegenova (Qarqaraly), Medet Osataev (Astana); diplomant ataghy Jaqsykeldi Mayasarov (Almaty), Oljas Súraghanov (Qyzyljar) t.b. búiyrdy. J.Kәrmenov atyndaghy arnayy syilyqtar da óz iyelerin tapty.
Jansaya JARYLGhAP, kórermen, Qaraghandy túrghyny:
- Mәdiyding respublikalyq konkursy - bólek dýniye: elding yqylasy da zor, әnshiler de ýlken talghammen keledi. Jana gala-konsertte óner kórsetip jatqan Serjan Músayyn, Erlan Rysqalilar - I respublikalyq Mәdy bayqauynda airyqsha qyrynan tanylyp, jenimpaz bolghandar, sodan beri qansha óskendigin kórsetti. Dәstýrli әn ónerindegi jastardyng ýlken legi «Qúr aighay әn be eken?» dep Abay aitpaqshy, aiqaygha salmay, keshegi Aqseleu aghamyz aitqanday, «әnning keyipkerine ainalyp» aityp ýirengen.
Erlan RYSQALI, әnshi, I respublikalyq Mәdy Bәpiyúly atyndaghy bayqaudyng laureaty:
- Student shaghymda da, keyin de elimizding әr ónirinde talay bayqaugha qatystym. 2005 jyly Qaraghandyda ótken I respublikalyq Mәdy Bәpiyúly atyndaghy dodagha qatysushy retinde kelsem, búl joly «Shalqar» radiosynyng atynan jurnalist bolyp kelip otyrmyn. Sol bayqaulardyng barlyghyn salystyrsam, úiymdastyrushylyq jaghynan Qaraghandy kósh ilgeri. Bayqaugha qatysushylargha qoyylatyn talaptardy oqu ornyna bir-eki ay búryn jiberedi. Qatysushylardyng jatyn orny men tamaghyn óz moyyndaryna alyp, jaqsy kýtedi. Key ónirde issapar qaghazymen, qújattardy rәsimdeude bir-birine siltep, әure-sarsangha týsip jýrip qalatyn kezderimiz bolghan. Múnda ýmitker eshtenege bas qatyrmaydy, basty mindeti - tek әnin oidaghyday aitu ghana. Elimizding basqa ónirleri Qaraghandy әkimdigi men mәdeniyet basqarmasynan ýlgi alsa deymin.
Mәdiyding jana eki әni tabyldy
Búl bayqaudyng janalyghy - dәstýrli әn ónerining býgingi aqsaqaly, qazylar alqasynyng tóraghasy Qayrat Áukenúlynyng Mәdiyding eshkim estimegen әni - «Ýshqaranyn» bir núsqasy men shәkirti Qayyrgeldi Omarbekovting «Qosh, elim» әnderining túsauyn kesui boldy. Qayrekeng «Múqan Tólebaevtyng jeke múraghatynan tapqan osy әnderdi aityp jýrgenime qaray, qarakesekter jinalyp maghan eskertkish qoyatyn shyghar» degen qaljynymen qalyng kópshilikti qyran-topan kýlkige batyrdy.
Qayrat BAYBOSYNOV, Qazaqstannyng Halyq әrtisi:
- Ústazym Jýsipbek Elebekov bes-alty jas shamasynda aghasy Jaqypbekke erip, Qoyandy jәrmenkesine barghanynda Mәdiyding aldynda әn salghan eken. «Sonda riza bolghan Mәdy qaltasynan bes tenge alyp berip, mandayymnan sýiip, batasyn bergen» dep aitushy edi ústazym. Sol Mәdiyden bata alghan Jýsekenning shәkirti - men býgin aldarynyzgha agha bolyp, batamdy beruge kelip túrmyn. Qaraghandy óniri, Ortalyq Qazaqstan - әnning tuyn tikken jer. Mәdy bayqauy tek jarys emes, әnshilerding birimen-biri qauyshyp, әnning qyr-syryn toqyp, ýirenetin Qoyandy jәrmenkesi sekildi.
TÝIIN
Dәstýrli әn ónerine qadam basqan әnshiler kәsiby dengeyge jetu ýshin bәigege jii týsui kerek. Osy orayda halyqaralyq, respublikalyq dengeyde ótetin syndar sausaqpen sanarlyqtay ghana: Ámire, Mәdi, Mayra, Jýsipbek, Gharifolla atyndaghy әn bayqaulary, Abay-Shәkәrim oqulary, «Shabyt», «Shyrqa, dauysym». Tarihta bolghan-bolmaghany әli kýnge dýdәmal kýy keship, dau tudyryp, әnderi «halyqtiki» degen atpen shyrqalyp jýrgen Segiz seri men Niyaz seri babalarymyz turasyndaghy әngimelerding shekarasy әli jabyq. Al qazaq әnining atasy atanghan Birjan, Aqan, Ýkili Ybyray, Jayau Músalardyng atyndaghy bayqaular dәstýrli týrde әr dýldýlding óz tughan jerinde ótetin kýn bar ma eken? Ókinishke qaray, atalghan túlghalardyng atyndaghy bayqau údayy ótpey, tek mereytoy ayasynda ghana jarq etip ótip, jalp etip sónip jatyr. Ábilahat Espaev, Shәmshi Qaldayaqov aghalarymyzdyng әnderine arnalghan әn keshteri men bayqaular, «Jas qanat» jyl sayyn ótpese, kónilimiz kónshimeydi. Al qazaqtyng ózi de, kózi de bolghan dәstýrli әn men kýii múraghattar men «Altyn qor» ýshin ghana jaralghanday kýy keshude. Sal-serilerding ózderi kózden ketkenimen, múrasy kónilden óshpeui ýshin jan-jaqty qam jasamasaq bolmas!
«Alash ainasy» gazeti