Dәuren Quat. «Súr kardinaldyn» suyrtpasynda jatqan tarih
... Aytqany emes, sandyraghy keletin sapastardyng otyryp alyp oiday әngime tartatyn oryny osy kýni ot basy oshaq qasynan úzasa monshanyng bugha pisken sәkileri bolyp aldy ghoy. Bugha kómilip alyp bir buyryl bas aghamyz sayasat turaly soqty-ay kep dersiz. Kezinde әjepteuir qyzmetting shalghayynan ústaghany kórinip túr, sirә, qazir de qarajayau jangha úqsamaydy. Esip sóileydi. Astanadaghy aq jaghaly úlyqtyng kóbin tanidy eken, ony aitasyz, keybirimen dәmdes túzdasta bolghan siyaqty. Kimdi súrasang da «bilmeymin» demeydi. «E-e, ol ma?» dep qoyady da alqymyn qauyp, ainalasynda meldektegen bugha kómile týsip kósile beredi. «Monshagha osy kisining әngimesin tyndau ýshin kelmin» dedi baghanadan terisin dar-dar jyrtyp teris qarap otyrghan tyrjau jigit. Tegin adam «jalanash demokrattardyng jalpy jinalysyna» bas súgha bermesi anyq. Álgi tyrjau jigitte iyek qaghyp әngimege aralasty da:
... Aytqany emes, sandyraghy keletin sapastardyng otyryp alyp oiday әngime tartatyn oryny osy kýni ot basy oshaq qasynan úzasa monshanyng bugha pisken sәkileri bolyp aldy ghoy. Bugha kómilip alyp bir buyryl bas aghamyz sayasat turaly soqty-ay kep dersiz. Kezinde әjepteuir qyzmetting shalghayynan ústaghany kórinip túr, sirә, qazir de qarajayau jangha úqsamaydy. Esip sóileydi. Astanadaghy aq jaghaly úlyqtyng kóbin tanidy eken, ony aitasyz, keybirimen dәmdes túzdasta bolghan siyaqty. Kimdi súrasang da «bilmeymin» demeydi. «E-e, ol ma?» dep qoyady da alqymyn qauyp, ainalasynda meldektegen bugha kómile týsip kósile beredi. «Monshagha osy kisining әngimesin tyndau ýshin kelmin» dedi baghanadan terisin dar-dar jyrtyp teris qarap otyrghan tyrjau jigit. Tegin adam «jalanash demokrattardyng jalpy jinalysyna» bas súgha bermesi anyq. Álgi tyrjau jigitte iyek qaghyp әngimege aralasty da:
- Biluimshe, qazaq dese qany qatqannyng biri - Ábiqaev, - dedi. Ónkey «sauytsyz» batyrlar kimdi ayasyn, sheneunikter «súr kardinal» atap zәre qúty qalmay qorqatyn Núrtay Ábiqaevty «irep soyyp» irgege laqtyra saldy. Buryl bas, biraq, búl әngimening birine aralaspady. Aqtúmannyng ishinen alan-qúlang kórinip qana qoyyp, aiqay sýrenning aqyryn ýnsiz baqty. Sosyn bugha isingeni bar, sózge isingeni bar alqynyp baryp toqtady da janaghy buryl bastyng auzyna antaryldy. Sóitsek, búl kisi ózindegi mol derekti birden aqtarmay, mynau kóp shuyldaqty tyndap baryp tórelik aitady eken.
- Joq, - dedi ol. – Joq, Núrtay Ábiqaev sender oilaghanday qazaqtyqtan ketken jigit emes. Ol naghyz qazaq. Ol ózining últyna degen mahbbatyn ishinde tejep ústaytyn baysaldy sayasatker. Ol tarihty da jaqsy biledi.
... dep, dep kelip buryl bas aghamyz úzaq sonar әngimege kóshti. Býginge deyingi azdy kópti tәjiriybemizden bilemiz, teginde búnday adamdar kópting ortasynda kósemsy beredi. Biylikting bútaghyna minip, búty tolghandardyng bylayghy tirliginen habary shamaly qara halyqqa qaydaghyny kóiitip kósem shyghady. Men әlgi buryl bastyng basqa әngimesin qúlaqqa ilmey jónimdi tauyp jylystay bergenmin. O, toba! «Zonakz.net» saytynynyng seysenbi kýngi jariyalanymyna kóz salyp otyryp myna bir taqyrypqa qadalyppyn da qalyppyn. «Kazahstan: Vchera. Segodnya. Zavtra». Yaghni, «Qazaqstan: Keshe. Býgin. Erten». Birinshi tarau. Avtory – Núrtay Ábiqaev. Esh qatesi joq tap sonyng ózi. Qazaqstanda Núrtay Ábiqaev jalghyz. Esim soyy «Núrtay Ábiqaev» deytinder bir jerde jýrgen de bolar bәlkim, qoyyn qúrttap airanyn úrttap. Biraq, eng әigilisi – osy. Marqúm Altynbek Sәrsenbaev aitpaqshy, kәdimgi «lauazym». Bizge mәlim Núrtay Ábiqaev tәuelsizdikpen birge barlyq memlekettik qyzmetti ata-babasynan qalghan múraday menshiktep alghan dara túlgha. Dúrysy, marqúm Altekenning qisyny: Núrtay Ábiqaev degenimiz - júmyr basty pendening aty-jóni emes, lauazym. Memleketting tútastyghy men ishki túraqtylyghyn shayqap jibere jazdaghan qaydaghy bir kýrdeli isterding basy-qasynan tabyla beretin lauazym. Jurnalister qystaghanda ghana ýzip- júlyp qazaq tilinde birer sóz әreng qystyratyn qasqang mine, endi, qazaq tarihyn týgendep salihaly oy aitugha bekinipti. «Qartayghanda kәribozdan jorgha shyghyptynyn» keri demeske lajymyz kem. Álde, biylikting bel suytyp, bilek taldyrghan «beynetin» jasy qúryghyr jer tayantqan song zeynetke aiyrbastap jazugha otyrghan ba? Qalay desekte, «Qazaqstannan» keyin qos noqatty qadap tastap tarih atty taqyrypqa qalam tartqan avtordyng enbegine әdil bagha beruge tiyispiz. Bizdi qoyshy, kәsiby tarihshylardyng ózi Ábiqaevtyng myna enbegine esh dau aita almasy anyq.
«Qazaq etnosy kóshpeli taypalardyng odaghynan payda bolghan» dep jazady avtor. Taypalardyng ghana emes, yqlym zamandarda dәuirlegen memeleketterding eki tizgin bir shylbyryn qolyna ústaghan úlystardyng birliginen tughan dese naqtytyraq bolar edi. Áytkenmende, Ábiqaevting әlqissasy da aqiqattan aulaq ketpeydi.
«Búrynghy qazaq azamatynyng ýsh júrty bolghan» dep jazady әriqaray tarihshy Ábiqaev. Biz tolyghymen avtor jaghyndamyz.
«Kóshpendi mәdeniyeti údayy qozghalys pen ruhqa qúrylghan» deydi avtorymyz.
«Eki batyr úryssa, jas kishisi jasy ýlkenge kezegin berip, kezengen jauyna qasaqayyp qarap túrghan» dep tolghaydy jәne.
«Ár azamattyng jasaghan erligine, kórsetken ónegesine, aqylyna, jasyna qaray qoghamda layyqty oryny bolghan» degen avtorymyz tarihyshylardyng dymyn taqa tauysady.
«Aqyndar, kýishiler, jyrshylar óz elining sonday iygi jaqsylaryn madaqtap óner sayysyna óris ashqan» dep avtor tarihtan taghy bir tartu úsynady.
«Dala demokratiyasynda ómir sýrgen әr azamattyng han saylau dәstýrinde sheshushi dauysy bolghan. Qazirgidey auyl auyldy aralap jәshik kóterip jýru qayda onda?» dep aldaghy jyly tórine Qazaqstan baryp qonjiyatyn EQYÚ-gha da eskertu jasap qoyady.
«Hannyng mal mýlkin halyq taratyp әketip, sonynan han taqtan týskende on ese etip qaytaryp beretin bolghan. Sonda han qaraqan basynyng qamyn kýittemey halqyn baqqan. Al, halyq onyng malyn baghyp, jayly zaman, jaqsy auqym tudyrghan hanyna syilyq jasaghan» dep kelip tizgin tartqan avtor, songhy eki ghasyrda ezgi kórgen halyqtyng oy sanasyna jaryqshaq týsti, qazaq ózgening aldynda býgejektep ómir sýretin halge jetti, alayda, týbinde últtyq memleketting egesi bolady degenge sendiredi bizderdi.
Avtordyng búlay deytin sebebi, biz, jurnalister, qoghamtanushylar qazaqtyng bolmysy jayynda jaydaq týsinedi ekenbiz. Qazaqty bilmeydi ekenbiz. Osydan on shaqty jyl búryn qazaq sauda dese at tonyn ala qashatyn. Endi qazaq ýshin sauda bedeldi qyzmetke ainalypty. Aldany on jylda tipti ekining biri qol jetkize almaytyn mansapqa ainaluy da mýmkin kórinedi. Ábiqaev osylay deydi.
Hoosh, delik. Tosynan shabuyl bastaghan talapker tarihshynyng biz jogharyda qysqa qayyryp keltirgen derekterining bәri kýn týbine kýnirene jortqan danqty babalaramyzdan qalghan jol eken. Aq basyn asqaraly oilargha sýiegen atalardan qalghan josyq eken. Sol joldy, sol josyqty býgingining bir kәdesine jarata almay otyrghan song ony Ábiqaevtardyng jazuynan oqudyng ózi birtýrli әbestik sekildi kórinedi eken. Tarihty túlghalar jasap keledi. Moyyndaymyz, bizding Ábiqaevta túlgha. Býgingi Qazastandy biylep-tóstep, bilgenin jasap otyrghan da osylar. Qazaqtyng keshegi ótkeni erlik pen eldikting danqyn asyrypty. Al, býgini she? Býgingi zaman turaly avtor ne aita alady? Qyz-qyrqyngha ala qap arqalatyp dýniyening tórt búryshyna tentiretip qoya bergeni turaly aita ma? «Qazaq saudager halyq bolyp aldy» dep bósedi avtorymyz. Shyndyghynda qazaq degen halyq qazir әlemning ýlken bazarynda «bózin satpay kózin satqan» úsaq baqalaqshy, taranshynyng tabanyndaghy joydasyz tobyrgha ainaldy. Biz, mine, osyny jasadyq dep jaza ala ma avtorymyz? Bir kezdegi biyik óreli, kemel parasatty últtyng úrpaghyn qalalardyng manyndaghy gettolargha shoghyrlandyryp, rezarvasiyalargha tastap azdyryp tozdyryp bittik dep aghynan aqtaryla ala ma avtorymyz? En baylyqty keshken eldi túttay jalanash qaldyryp, baryn sypyryp alyp satyp jiberdik dep jazar ma eken avtorymyz? Nemese, býgingi býlik basy bolyp, manayyndaghy elding bәrine qauip tóndirip túrghan Soltýstik Koreyagha oqtúmsyq zymyrandardyng qyryqyn birdey asyryp jibergenin moyynday qoyar ma eken? Jә, bәrin tize beresek tarihty jazugha bel bughan talapkerding kónilin suytyp alarmyz. Beriden qaytsaq ol Ózbekstannyng tergeu izolyatorynan Obama men Medvedevke arasha súrap hat jazghan elimizding azamattarynyng taghdyryna týkirip otyryp «ózderi kinәli» degen sózin býgingi tarihtyng qay betine jazady eken? «Súr kardinaldyn» suyrtpasynda jatqan býgingi zamannyng shejiresi, ertengi tariyhqa ainalar uaqyttyng shyndyghy – osy. Ábiqaevtan bastap bәrimiz babalar ghúmyr keshken dalanyng tarihyn aityp maqtanamyz. Endeshe keler úrpaqqa da sonday maqtanysh sezimin syilaytyn birdene tastap ketuge tiyispiz ghoy. Biraq, bolashaq úrpaqtyng ruhyn asqaqtatyp, alapatyn asyratyn sóilemderdi Ábiqaev jazyp jatqan býgingi tarih betinen tabu qiyn shyghar.
«Abay-inform».