Preziydentting últtyq biregeylikke baylanysty ústanymy búrynnan belgili. Memleket basshysy qazaqstandyqtardyng birneshe tildi mengergen, tolerantty, bilimdi, zayyrly halyq bolghanyn qalaydy. Búl ústanym Qazaqstannyng 1995 jyly qabyldanghan Konstitusiyasynda da, odan keyingi týrli baghdarlamalar men qújattarda da kórinis tapqan. «Ýshtúghyrly til» baghdarlamasy da sol últtyq biregeylikti qalyptastyrudaghy bir qadam ekeni belgili.

Álbette múnda qazaq tiline, dәstýr-salty men tarihyna erekshe oryn beriledi jәne Qazaqstannyng memlekettik iydeologiyasy sony negizge ala otyryp qalyptasady. Týrli sayasy koniunkturany eskere otyryp, el aldynda sóilegen sózderinde, baghdarlamalyq qújattarda preziydent últtyq mәselege baylanysty tengerimdi sayasattyng belgili bir baghytyna aksent jasap otyrady.

Sonyng ishinde memlekettik tildi biluding manyzdylyghyn jii qaytalaydy. Búl joly orys tilining qoghamdaghy ornyn saqtap qalugha nege basa mәn berdi? Múnda syrtqy jәne ishki faktorlardy atap ótu kerek.

Syrtqy faktor - Resey. Jer betindegi eng úzyn әri layyqty týrde qorghalmaghan shekara - Resey men Qazaqstan arasyndaghy shekara ekenin eske ústau kerek. Qyrymdaghy, Shyghys Ukrainadaghy jaghdaydan song Reseyding syrtqy sayasaty boljap bile almaytynday, agressivti bola bastady. Kremli «otandastarynyn» qúqyqtaryn qorghauda barlyq әreketterge barudan tayynbaytynyn dәleldedi. Onyng ýstine AQSh bastaghan elder populistik proteksionizm men últshyldyqtyng jeteginde ketip, Qazaqstan siyaqty shaghyn elder ýmit artyp otyrghan liyberaldy әlemdik tәrtip qojyray bastady. Osynday jaghdayda kórshining qabaghyn andyp, onyng kókeyindegisin dóp basyp otyru asa manyzdy.

Ishki faktorgha kelsek, sheteldik sarapshylardyng kóbi Qazaqstanda qazaq últynyng biregeyligine negizdelgen mәdeny últ qalyptasyp jatyr degen tújyrymgha kelip otyr. Orystildilerding elden ketui, qazaq últynyng tabighy ósimining jedeldeui «qazaqtandyru» sayasatyn jyldamdatyp, orystildilerdi azshylyqqa ainaldyryp jatyr. Al búl búrynnan qalyptasqan tepe-tendikti ózgertip, orystildilerding arasynda týsinispeushilik tughyzuy mýmkin. Sondyqtan, búl - orystildilerding qúqyqtarynyng qorghalatynyna memleketting berip otyrghan kepildigi desek bolady. Búl ózge últ ókilderining jappay kóshuine, «Qazaqstanda últtyq memleket qalyptasyp jatyr» degen sózdi joqqa shygharugha baghyttalghan әreketterding biri.

Sózding shyny kerek, bizde әli birynghay últ qalyptasqan joq. Ártýrli әlemde ómir sýrip jatqan eki halyq bar, olardyng arasynda mәdeni, aqparattyq, ruhany baylanys әlsiz. Sondyqtan, ýkimet halyqty ózara integrasiyalaudyng bir joly - ýsh tildi qatar mengeru dep sanaydy. «Ózge últ ókilining saylanuyna mýmkindik bar» degen sóz de Qazaqstannyng azamaty sanaytyn әr adamdy taghdyryn osy elmen baylanystyrugha shaqyratyn әreket. Shynymen, lauazymdy qyzmetterge taghayyndauda últyna, jynysyna, tegine jәne basqa erekshelikterine qarap alalaugha bolmaydy.

Termin jasau mәselesin jalpy qazaq tilining mәselesi auqymynda qarastyru kerek. Qazaq tili ghylym men tehnologiyanyng tili bolyp qalyptasyp bitken joq. Ghylym salalarynda qoldanylu ayasy endi keneyip kele jatqandyqtan, týrli terminderdi janadan qoldana bastadyq. Sondyqtan, termin jasauda ýlken problemalar tuyndap jatyr. Meninshe, qazaq tilining qoldanylu ayasy kenip, tolyq ghylym men bilimning tiline ainalghanda, tiyisti terminder óz-ózinen ekshelip, jýielenip shygha keledi.

Múnyng kóp tetigi memleketting óz qolynda túr. Meninshe, Ýkimet janyndaghy memlekettik terminologiya komissiyasy siyaqty memlekettik úiymdargha kóbirek ókilet berilip, olar ghalymdarmen kenese otyryp, terminderdi bir izge týsirui kerek. Preziydentting nelikten «qoltyrauyn», «ghalamtor» siyaqty sózderdi mysalgha keltirgeni týsiniksiz. Sebebi, búlar birshama sәtti shyqqan audarmalar siyaqty kórinedi. Al «ghalamtor» «Internet» sózining audarmasy emes, әdeby balamasy retinde qoldanylady. Ol - aghylshynnyng Worldwide web (Vsemirnaya pautina) sózining audarmasy.

Jemqorlyqtyng tamyryna balta shabugha mýmkindik bermey otyrghan basty eki faktor bar. Olar - bizding ishki mәdeniyetimiz jәne jalpy qoghamdaghy [sonyng ishinde ýkimettegi) basqaru jýiesi. Ishki mәdeniyetti ózgertu ýshin basqaru jýiesi, onyng ishinde qogham aldyndaghy eseptilik, budjetting ashyqtyghy óte manyzdy, sonymen birge biylik tarmaqtarynyng tengeru jәne tejeu funksiyalary dúrys iske qosyluy kerek. Parlamentting qolynda atqarushy biylikting is-әreketterin tekserip otyratyn qúzyret boluy kerek. Sonda olar tek parlament saghattarynda súraq qongmen, deputattyq saual joldaumen, Budjetting oryndaluy jónindegi esep komiytetining esebin tyndap, oghan pikir bildirumen shektelmey, budjetke qatysty salaqtyqqa jol bergenderding qatelikterin kórip,  der kezinde tiyisti organdargha habarlap otyrady. Áriyne, sifrlandyru memlekettik organdardyng ashyq júmys isteuine ýlken mýmkindik beredi. Búl - jemqorlyqty jongdaghy erekshe qadam. Sondyqtan, jergilikti jerdegi, shaghyn mekemelerdegi jemqorlyqqa biraz tosqauyl qoyylary anyq. Biraq, sayasy jýiede, qoghamnyng sanasynda fundamentaldy ózgerister bolmayynsha, ony jenu qiyn.

Múhtar Sengirbay

Abai.kz