Latyn jazuyna kóshu mәselesi songhy ret 2012 jyldyng 12 jeltoqsanynda kóterilgen bolatyn. Bizding qazaq kirill әlippesi kompiuterge mýldem beyimdelmegen. Qiyn bolsa da ózimiz iykemge keltirip, qazaqsha júmys istetken bolyp jatyrmyz. Elbasynyng latyn әlippesine kóshudi 2025 jylgha deyin úsynghany – qoghamnyng oiyn bilgisi kelgeni. Qogham búghan asa mәn bere qoymaghan son, jarlyq beru týrinde iske asyrudy jón kórdi. Endi búl is tek sәtti bolsyn deymiz.

Qazir kez-kelgen mekeme, kez-kelgen kәsiporyn jeli arqyly júmys isteydi. Elektrondy tólem jýiesi bolsyn, ózgesi bolsyn – bәri de jelide. Kóptegen ýlken kompa­niyanyng bólimsheleri әr týrli memlekette ornalasqan. Olar da bir-birimen jeli arqyly júmys isteydi. Osyndayda kim arnayy qazaq kirill әlipbiyin kompiuter baspasynan izdep jatady? Búl bizding tilimizding qoldanysyn taryltady. Biz latyn әlipbiyine kóshemiz dep jýrgende jelilerding bәri oryssha jasalyp ketti. Endi bizge naghyz әmbebap  qúral  kerek bolady. Áriyne, latyn әlipbiyine kóshudi qolda­maytyn adamdar da bar,  tipti óz qazaghymyzda da kóp shyghar. Alayda, olargha nazar audaratyn uaqyt joq.

1993 jyly Shuchinsk qalasynyng «Túran» bankisinde júmys istep jýrip, «Operasionnyy deni banka» baghdarlamasyn qazaqshagha  audarghanym bar.  Audarghannyng nәtiyjesinde baghdarlama qazaqsha júmys istep, al oryssha tek sinhrondyq audarma retinde qyzmet atqardy. Men ony býkil elimizge ýlgi retinde taratqym keldi. Biraq búl baghdarlamada qújattardy printerge shygharar kezde, printer atsha shapshyp, tyndamady. Zerttey kele, bizding qazaq kirill әlippesining drayveri (podprogramma) mýldem jýiege kelmeytinin anyqtadym. Ony jónge qoy uaqytty talap etti. Negizgi júmysymnan auytqyghanym bastyqtargha únamady. Bastyghym: «Puskay kazahskim yazykom zanimaetsya Nazarbaev» dep, júmystan qudy.

Sol siyaqty, avtorlyq kuәlikti aluym da kýsh boldy. Patent beretin kompiuter zertteushileri qazaqsha bilmese de, AVSnet  әlippesining qajettiligin týsinip, qújattarymdy joghaltyp jiberdi. Áyteuir bir jyldan keyin men ony qaytadan kóterip, patent alugha tyrystym. Qolyma tiyisimen sol kezdegi Til komiytetining tóraghasy Súltan Orazalinov myrzagha oiymdy jetkizdim.

1997 jyly AVSnet  әlippesining birinshi núsqasyna úqsas әlippe Ózbekstanda qoldanys tapty. Biraq  әlippeni qoldanu kóp kedergiler tudyrdy.  AVSnet  әlippesining shiykiligindey, ol әlippede de sonday tiyimsiz jaqtary boldy. Ózbek aghayyndarymyz әlippege ózgerister engizedi dep senemin, qazir olar oghan tiyisti dәrejede kónil audarmay otyrghan tәrizdi.

Elbasynyng latyn grafikasyndaghy qazaq әlipbiyining songhy núsqasyna qol qony kóp oi-pikir tudyryp otyr. Búl әlippe Internet salasyna  mýldem tiyimsiz, oghan tiyisinshe týzetuler jasap, reformany jedeldetu kerek.

AVSnet jobasy boyynsha búl júmys bilim jýiesinde tez arada bastaluy kerek.  Oghan qosa, әsirese, jana tehnologiyalardy jedel týrde qolgha aluymyz qajet. Qaghaz jaghyna baylanyp, taghy da qaghazbastylyqqa salynyp ketuge bolmaydy. Bәri internet tehnologiyalary, veb-sayttar arqyly elektrondyq týrde jýzege asuy kerek.

Eng tiyimdi joly – kitaptardy latynsha basudan búryn, biz bilim jýiesine memlekettik qordan әr oqushygha iTab (planshet) satyp әpergenimiz jón. Búl janalyq emes, sebebi búl is sonau damyghan memleketterden bastalghan. Búl isti Gruziya men Baltyq memleketteri bilim jýiesinde qaytalady. Sol siyaqty, gazet-jurnaldardyng veb-sayttaryn latynsha jaza bastau kerek, al latynsha qosymsha qaghaz núsqasynyng 50 payyzyn latyn әripinde shyghara beruge bolady. Memlekettik basylymdar jedel týrde latyngha kóshe bergeni dúrys.

Úsynyp otyrghan núsqanyng atyn «jeli әlippesi» dep qoydym. Nege deseniz, Englishsheden audarghanda net – jeli, al  AVS – әlippe degendi bildiredi. Býgingi kýnimiz, bir ómirimizding ózi «jelige» ainalyp barady. Tipti, qazirden bastap júmys istey beruge bolady. Eng birinshi  bizge  eki әriptik qz domen men ýsh әriptik qaz domeni qajet. Búl Qazaqstan internet aumaghyn airyqsha kórsetetin domender, olar qazir bos. Biraq oghan aldymen biz Qazaqstandy Qazaqstan dep Birikken Últtar Úiymynda ózgertuimiz qajet. Al  operasiyalyq jýielerine qabyldanatyn әlippege  qazaq kod paraghyn kirgizuimiz kerek.

1995 jyly latyn jazuyn ýiretu turaly Burabayda orys tilindegi mektepte eksperiyment jasaghan bolatynmyn. Sonda ýsh-aq saghat ishinde balalar ýirenip aldy. Bayqaghan bolsanyz, birneshe aida, bir aida, tipti bir apta ishinde «shet tilin ýiretemiz» deytin kurstardyng jarnamalary shyghyp jatady. Onyng qasynda óz tilindegi tek ózgeriske týsken beyneleu tanbasyn ýirenu qiyn bolmaydy.

Búl jerde Google translation sekildi auqymdy baghdarlamalardy jedel týrde qazaqshalaugha tura keledi. Sebebi, olardy qoldanu keng taraghan. Olardy qoldanatyn qazaq jastarynyng bәri oryssha әripterdi qoldanady. Búny ózgertpey bolmaydy. Operasiyalyq jýieler aghylshyn tilinde boluy kerek. Bizde kerisinshe Windows jýiesi  Qazaqstanda  orys tilinde. Sonda onyng orys tilinde júmys isteuin kim bekitip qoyghan?..

Býginde el arasynda týrli pikir bar. «Búrynghy jazylghan manyzdy jazbalarymyzdy qalay audaramyz? Búl uaqyt pen qarjyny qajet etedi» deydi. Búnday qújattardy audarugha uaqyt ketpeydi, qarajattyq shyghyndar da el oilaghanday auyr bolmaydy. Sebebi, qazir 90-jyldardan bergi kóptegen manyzdy qújattar men kitaptardyng elektrondy núsqalary bar. Al qaghaz núsqalaryndaghy kitaptardy audaru ýshin de jenildik kóp. Qazir mәtintanushy baghdarlamalar bar. Qaghazdaghy mәtindi elektrondy núsqagha audara alady.

Biz ýshin qarajat kedergi emes, kerisinshe latyn jazuyna erterek kóshpegenimiz ghana kedergi bolady. Sebebi, uaqytty sozghan sayyn qarajattyng súranysy óse beredi. Búryn ekonomikamyzdy kóteru, basqa da tolyp jatqan isterdi qolgha alu kerek boldy. Qúdaygha shýkir, qazir jaghdayymyz ol kezdegiden jaqsyraq. Sondyqtan kelesi jyldargha qaldyrmay, jedel qabyldasaq, «tarihtyng shanyna kómilip qalmaspyz».

Búl orayda teris pikirler de bolyp jatqany ras. Tipti búny strategiyalyq qatelikke balap jatqandar da bar. Biraq olardyng pikirimen sanasudyng qajeti joq. Kerek deseniz, orystardyng ózi latyn jazuyna kóshuding josparyn, núsqasyn 1968 jyly jasap qoyghan. Býkil Internet salasy oryssha latyn әlipbiyimen júmys istey alady. Tipti, bizding Astananyng kartasy da oryssha latyn әlippesimen júmys istep jatyr. Internet Robottar latynsha-oryssha júmys istey beredi. Biz aityp otyrghan auqymdy baghdarlamalargha olar latyn jazuyndaghy núsqasyn әldeqashan engizip qoyghan.

Álippe jóninde aitarym, bizge qazir akademiyalyq әlippe kerek emes, halyqtyq әlippe kerek. Áripter tek tildi beyneley alatyn aspap sekildi boluy kerek. Mysaly, aghylshyn (tikeley audarsaq English dep atauymyz kerek)tilin aitar bolsanyz, 26 әrip arqyly eluge juyq oqylu dybysyn beynelep túr. Qoldanysta bar, qoldanu qúny bar dybystardy ghana qaldyryp, grammatikalyq janartu jasaugha da bolady. Eng manyzdysy – qazaq tiline qyzmet ete alatyn, qazaq tilindegi dybystardy tolyqtay beynelep bere alatyn boluy kerek. Grammatikalyq qayshylyqtar tudyrmasa bolghany, ortaq núsqa tabu da qiyn emes.  Mysaly, qazir Qazaqstan tranzit memleketine ainalyp barady. Sonda bizge eng tanymal, sýikimdi, ýsh tildi bir-aq qamtityn әlippe qajet dep oilaymyn. Ivanov, Petrov, Sidorov, Myrjyqbaev, Qoshqarbaev qújattarda bir standartpen basyluy tiyis. Mysaly, Ivanov, Petrov, Sidorov, Myrjyqbayev, Qoshqarbayev. Búl degenimiz derekter bankisinde, kez-kelgen qújattarda, bank kartochkasynda, temirjol biyletterinde latynsha jazylghan familiyalar eshqanday basqa tilde jazudy qajet etpeydi degendi bildiredi jәne shet  el azamattarynyng da aty-jónin jazu onay bolady. Biz latyn әlippesimen english jәne orys tilining yqpalyn azaytyp, qazaq tilining negizgi mәnin joghaltpaymyz. Qajet bolsa búl sózder (familiyalar) bastapqy qalpynda býkil әlemdik qoldanysqa ene beredi. Endi tranzittik memleket retinde jol salasyn aitsam, býkil jol belgilerin latyn әlippesimen basatyn bolsaq, ýsh tilde qaytalaudyng qajeti bolmaydy. Búl ýlken ekonomikalyq útym emes pe? Mysaly, Astanadan Qostanaygha shyqqanda ýsh tilde jazylghan ýlken jol belgisin kezdestiresiz. «Ekaterinburg  Ekaterinburg  Ekaterinburg». Búl bir jaghynan kýlkili jәne shyghyn. Latynsha bir ghana Ekaterinburg desek, qazaghyng da, orysyng da, shet el azamatyng da týsinetini anyq.

Esterinizde shyghar, el egemendigining alghashqy jyldary akademik Ábduәly Qaydar bastaghan bir top ghalym latyn әlipbiyine ótu turaly Preziydentke hat jazghan bolatyn. «…Ghylymy ortadan bólek, latyngha oraludy jurnalister qauymy sayasy sheshimdi kýtip otyrmay-aq erte bastan bastap ketti. Nәtiyjesinde «Egemen Qazaqstan», «Ana tili», «Qazaq әdebiyeti» gazetteri, «QazAqparat», Bnews aqparat agenttikteri jәne basqalary mәtinderining latynsha núsqasyn kóp jyldan beri tiyimdi jýrgizip keledi…».

IYә, shynynda, jurnalister qauymy latyngha oraludy bastap ketken, biraq qatelesti. Men búl isti alghashqy kýnnen zerttep kelemin. Mening oiymsha, búl әlippe Susanin joldastyng isine úqsaydy ma dep oilaymyn. Sebebi, jogharyda sóz bolghan basylymdardaghy  siltemeler  tek avtomattyq týrde ghana júmys isteydi, sol sebepten búnymen qoldanyp jatqandar bar ma,  joq pa eshkim kerek qylmaghan әri qoldanysqa tiyimsiz. Osy túrghyda tuyndaghan súraqtaryma eshkimnen naqty jauap ala almadym.

Qosymsha aitarym, jalghyz búlar emes tipti kezinde Ýkimetting sayty www.government.kz  te osy latynmen  latyn siltemesinde júmys istedi.

Eng ókinishtisi – búl is bizdi qayda aparar ekendigine eshkimning nazar audarmaytyndyghy. Búl týrki tildes halyqtardyng ortaq әlippesi dep, bireuler iytermelep jatqan shyghar, biraq bizding jaghday erekshe. Meni alandatatyny, orys tildi latyn әlippesining keremet júmys isteytini. Sapa jaghynan da, qoldanu jaghynan da tiyimdi. Sonda qazaq tilining ertengi kýni ne bolmaq?  Taghy tyghyryqqa tirelip, basymyz qatyp jýrmey me?

Auruyn jasyrghan óledi, al ony sezbegen sespey qatady! Úsynyp otyrghan ABCnet әlippem AQSh-tyq Álemdik klaviaturagha   (keyboard)  beyimdelgen. Sol sebepten kez-kelgen simvoldy ($, ?, Ó, @, &, t.s.s. )  basyp shygharu qiyngha týspeydi jәne ol avtomatty týrde emes, tәjiriybe týrinde talapqa say qoldanugha bolatyn әlippe. Ásirese, bizding Qazaqstandaghy til turaly Zandy  eskere otyryp jasalghan.

2001 jyly búl әlippeni men Bilim jәne ghylym ministrligine ABCnet joba retinde úsynghanmyn. Búl jobanyng manyzdylyghy nede dersiz, Internettegi sauatsyzdyqty joIda! Biraq 2002 jyly әldebireulerdin  kesirinen men tenderden óte almadym. Búl joba sol  2001 jyldan  beri Ghalamtorda óz mezgilin kýtip túr!

Latynshagha 26 jyl boyy kósheyik pe, kóshpeyik pe dep jýrgende, orys tili bizding býkil ekonomikamyzdy jaulap aldy. Jaulap alghany sonshama, tipti aghylshyn tili de bizding ekonomikamyzgha jol taba almay qaldy. Ol degenimiz – shet elden keletin baghdarlamalardyng Qazaqstanda orys tilinde júmys isteytini. Sonymen qatar, qazirgi kezde mobilidik baghdarlamalar ( in Driver, Uber,  t.s.s. ), әsirese halyqtyng ózekti mәselelerin sheshetin portaldar (kolesa.kz,  krisha.kz, olx.kz, t.s.s.)  oryssha. Osylardyng qazaqshasyn qalay sheshemiz? Eng qyzyghy, osyny bile túra, kóre túra, qoldana túra, qazaq tilining keleshegin týsinbeu qatty alandatady. Keybir lauazymdy adamdar latyn әlippesine kóshsek, onda Qazaqstandaghy basqa últ ókilderi de latynshagha kóshui tiyis degen mәsele kóteredi. Búl ne sebepten? Biz ózimizdi jóndep alayyqshy, aghayyn, tek sosyn basqalargha ýlgi bolayyq.

Álemdi biyleytin standart pen sapa, sol sebepten osy AVSnet (ey-biy-sy net) әlippesin oqyrmandargha synau ýshin de, maqtau ýshin de, óz pikirlerin qosu ýshin de úsynyp otyrmyn. Kerek materialdarmen www.abcnet.kz, www.astana.tv sayttary arqyly da, youtube  arqyly da tanysa alsyzdar.

Janat AYMAGhANOV,

Gharyshtyq baylanys injeneri

Abai.kz