Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng kezekti qúryltayy  qarsanynda

Qúryltay qarsanynda ortagha salar oy kóp. Sonau halyq eposynan tamyr tartqan jyraular poeziyasymen últtyq  kórkem oiymyzdyng shynyna jetken, Abaymen telegey-teniz oilargha shomyp, Maghjan, Iliyas, Jýsipbek, Múhtar, Qasym, Ghabittermen ghajayyp súlulyqqa kenelgen, Múqaghali, Tólegen, Túmanbay, Ábish, Qabdesh, Múhtar Maghauiyn, Tólendermen әlemdik әdebiyetting ozyq ýlgilerimen ýzengi qaghysqan әdebiyetimizding tili kýnnen-kýnge jútandanyp, jýdep barady! Basty uayym - osy! Keyingi tolqyn jastargha ókpe joq. Ádebiyetimizding kósegesin kógertip, kókjiyegin keneytken abyz aqsaqaldarymyz ben asyl aghalarymyzdyng tórdegi oryny oisyrap, últtyq  tilimizge tóngen qauip-qater qabyrghamyzgha batyp-aq túr!

Amanhan Álimúlynyng ólenderin zer salyp oqy bermeushi edim. Óitkeni shama-sharqyn bilem. Osy bala qazaqtyng qúnarly qara tilining uyzyna jarymaghan-au dep basymdy shayqaytynmyn da qoyatynmyn. Tayauda gazet betinen bir top ólenderin kórgende soghan kózim anyq jetti. Búldyr oilar, búrys qoldanghan sózder, týsiniksiz tirkester, oghash teneuler, úghynyqsyz úiqastar kóz sýrindirip, kónil suytady. Osy uaqytqa deyin halqymyzdyng ghasyrlar boyy qordalanghan kórkem sóz qazynasynan qúr qalyp, búl qayda qarap jýrgen desem, aigha qarap jýrgen eken. Senbesenizder oqiyq:  «Tudy eken sondaghyday Ay nelikten», «Mekkede kórgendeymin myna aidy men», «Ana Ay ma, ana Ay bolsa jii qaqqan», «Ay tusa dóngelenip tas tóbemde», «Túratyn kókten qarap Ay», «Monshaghy bolyp júldyzdar, Alqasy bolyp taghyldy Ay» (Maghjandy eske týsiredi), «Kuә oghan ay da, terek te» (Túmanbaydy eske salady), «Onday kýn, onday joq Ay da»,  «Anasy bolyp kózine, Kórindi me eken, Ay myna».   Aynalasy bes-alty ólenning ishinde qanshama «Ay» jýr? Biraq, aigha  әlsin-әlsin qaray bergeni bolmasa, aidy razy qylar ilip alar teneui joq. Ony qoyshy. Ay sanap otyryp ittin  «anasyna»  jolyqtyq. It turaly óleninde «Anasy bolyp kózine, kórindi me eken, Ay myna» deydi. Esi týzu qazaq itting enesi deydi. Ana sózi tek adamgha ghana tәn. Amanhan  ana degen kiyeli sózdi iymenbey itke de qoldanady. Ol az desen, Aydy әlekke salghan «Ay núry alaqanymda» degen jinaghyn ashayyq:

«Barady tereng tartyp aspan Ayly», «Tozghan tagha sekildi jarty Ay da anau», «Býgingi týn, shirkin, Ay әngelek en», «Synap syndy syrghyghan syralghy Ay da», «Súp-súiyq salqyn sәule (?) sozbasyn ba Ay», «Sonan song kórsem deymin jәudir Aydy», «Mysyq kóz Ay túrsyz, Siz, qarap kimge?!».  Aydy «mysyq kóz» dep kelemejdep alyp, «Siz» dep syzyla qalatyny qyzyq?

«Mysyq kóz Ay... Syr boyy... Mysyr keude...», «Mysyr keudesinen» Amanhandy arnayy zerttep jýrgender bolmasa dym týsinbedik?!.

«Súp-suyq sylanghan Ay kýmis kirpik», «Kónilsizdeu keledi Ay da ilesip», «At jaqty Aydyng sәulesin tizgin delik», «Sary mayday eriydi Aspandaghy Ay», «Býgin de taba qoymas kýzgi Ay tynym», «Aq súr aidyng betinen jemtik kórip, Bergening ne aspangha úly janym?».  Aydyng betinde jatqan ne qylghan jemtik? Jemtikke  jete almay úlyghan nendey jan? Búl qylyghyn qoymasa, týbi aigha úlyghan Amanhan atanar.

«Kuә bolyp Ay tughan qiyq jebe», «Qúlan iyek tang ata ýzildi Ayym», «Shyghandap shygha keldi jarty Ay qúla», «Degende jarty ay qúla, jarty ay qúla», «Mysyq kóz Ay túrsyz, Siz, kimge qarap?», «Tamyp kete jazdap túr Ay tamyzda», «Auyl... toghay... sonan song alystaghy Ay», «Kelensiz kebis bas Ay túr aspanda»,  «Shanshylyp qaldy oraq Ay», «Kókke ilinip kónilsiz túr synyq Ay», «Aq búltqa aunaghan úrlandy Ayym»,  «Kýzettemin, Ay tudy qiyaqtanyp», «Shanshylady tóbemnen múnsyz myna Ay»,  «At jaqty ay kókte jýze me?», «Mysyq kóz Ay, bir gәp bar qarasynda», «Jaylanyp jatyp aldy Ay da kókte», «At jaqty Aydyng jýzinen kýie kórdim».  Qatyn kózine qazannyng týbinen kórinetin qara kýienin, aqyn kózine Ay betinen kóringeni tarihta osy shyghar?

«Mysyq kóz Ay súp-suyq jyltyraydy», «Mysyq kózi tartylyp shyqqan Aydy», «Týn kirpigin kóterdi de Ay tudy», «Keltirip kózge tiyndy Ay», «Iz baqqan qarmaq túmsyq solghan Aydyn»,  «Qarmaq Ay hangha tartqan qayystyryp», «Marqa qozy kóringen Ay kózine», «Búltty aspan... syzdy aua... Jarymjan Ay».  Aydyng auru-sauyn qaydan bildi eken?

«Marqa qozy Ay kózime týsting nege?». «Qozy» sózin qystyrmay-aq marqanyng  qozy ekeni ózinen-ózi belgili emes pe? Abay «Bóten sózben bylghansa sóz arasy, ol aqynnyng bilimsiz beysharasy» dep osyndaydy aitqan.     «Marqa qozy Ay izindi baghyp túrmyn», «Asyp, әne, barady sony Ay bozdan», «Ay aunaghan alysta ala búlt», «Syr etip aita almaymyn Aygha múny», «Bolbyrap boz ókpedey borsyp ketken, Borsyq Ay bolar bolmas bozdan asty».  Sonau gharyshtaghy Aydyng borsyghan iyisin sezgen tanauyna bolayyn! Manadan beri Aydy qysyq kóz mysyqqa tenep otyr edi, ayaq astynan borsyghan borsyqqa ainaldyryp jibergen Amanhannyng «talantynda» shek bolsayshy?

Adamdy an-tang qaldyratyn neshe týrli «Ayyn» týgendeymiz dep 300 betke juyq kitaptyng bel ortasyna әzer jettik. Al, aijady bolghan Amanhannyng toqtar týri joq... Aydy: jez legenge, kebiske, attyng jaghyna, tiyngha, borsyqqa, borsyghan boz ókpege, jarymjangha, әngelekke, tozghan taghagha, synapqa, mysyqqa taghy basqagha tenep Ay «bayghústyn» әbden masqarasyn shygharady.

Atam zamannan súlulyqtyng simvoly bolghan aidy shyghystyng shayyrlarynday móldiretip jyrlaudyng orynyna, ónkey bir súryqsyz suretterdi kóz aldymyzgha әkeledi. Tap bir aida óshi ketkendey, aidy «kelensiz» dep múqatady. Múnysy qalay?  Endi Su iyesi - Sýleymenine keleyik:

«Jaysyzdau aq jal tolqyn aunap týsti, Sýleymen – su iyesi kýrsindi me?», «Sýleymen su iyesi kýrsingende, Qalghanday sezindim men qúr sýldem de».   «Qúr sýldem de» degeni úghynyqsyz. Dúrysy – qúr sýldem qalghanyn sezindim ghoy bolar. Úiqasty iygere almaghan jerde sózding iyini iykemge kóne bermeydi. Biraq oghan qymsynatyn Amanhan bar ma? Qisyngha kelsin-kelmesin úra beredi.

«Jýregin suyldatyp tynyshtyqtyn, Kýrsindi su iyesi – Sýleymen de», «...Shirkin-ay, sybyrlasa, Su iyesi – Sýleymen qúlaghyna», «Su iyesi – Sýleymen qyryna alghan, Úiyqtasam týsime Syr kiredi». Sýleymen payghambardy jyrgha qosqany jón-aq. Alayda, bir aitqanyn jýz aityp, mezi qylghan orasholaq oilaryna su iyesi sýisine qoyar ma eken?.. Jalpy qaytalaugha jii baru dәrmensizdikting belgisi.

Shyn aqyn tógilip túrady, qarymy men shalymy sóz saptauynan-aq kórinip túrady. Arzan sózge aldanbay, marjan sózden monshaq tizedi. Qara kemikten qara sorpa qaynatyp sapyra bermeydi! Amanhan bolsa ózinshe kórkem sózding kórigin qyzdyryp jatyrmyn dep oilaydy. Áytpese, «Týsime endi auyldyng qyrat-jony», «Úiyqtasam týsime su kiredi, Sumen birge ilese shu jýredi», «Úiyqtasam týsime Syr kiredi, Su iyesi Sýleymen bir jýredi», «Qyzylqúm qyzarandap jatushy edi, Qyzyl Kýn qadaghanda kirpikterin», «Qyzyl qúm... Syrdariya...qarasha auyl, Týsime jii enedi songhy kezde» - dep shúbyrtpas edi. Syr men Qyzylqúm turaly biringhay  oy qaytalau men sóz qaytalaudan túratyn «әlәulәiin» týgel tizip shyghugha shydamymyz jetpedi... Osy aradan tizgin tarttyq. Arghy jaghyn kózi qaraqty oqyrman ózi-aq týsiner...

Syr boyy – býkil qazaqqa ortaq altyn besik. Bizding de babamyzdyng basy sonda jatyr. Bir qyzyghy – Amanhannyng Syr boyyndaghy dýiim eldi jyrlaudan góri, qúiyn-jeldi jyrlaugha jany qúmar.  Alash, Qazaq, Tәuelsizdik, arysy adamzat, berisi últymyzdyn  bolmys-bitimi, arman-múraty haqynda kitabynan bir óleng taba almadyq. Ýdere kóshken búlttary men jypyrlaghan júldyzdaryn ózine qaldyrdyq. Syr-anany Ábdilda aqynsha kemeline keltirip, kónil toltyryp jyrlay bilse qúba-qúp.

Ádebiyetting jany – til. Talantyng qansha tasyp túrsa da jútang tilden jaqsy shygharma tumaydy. Búl – aksioma! Tapqyrlyq pen sheberlikke shabyt qosylghanda ghana jyrdyng shyrayy kiretinin Amanhan mýlde úmytqan. Ólenderin bastan-ayaq sýzip jәne syzyp oqy otyryp  janym ashydy. Mysal kerek pe? Shash-etekten:

«Jekendey jana júrtta jýrem jelip, Aldy ghoy iyemdenip bir óndi Elik(?)». «Jekendey jelip jýrem» deydi. O zamanda, bú zaman jekenning jelgenin kim kórgen, Amanhannan ózge. «Jelbir jeken, jelip jýrgen jaylauda biz bir bóken» degen ólendegi «jekendi» bókenning bir týri dep týsinedi. Mәskeude oqyghan sabaz tym bolmasa 2013 jyly shyqqan «Qazaq sózdigin ashyp, 495 betindegi «Jeken – ósimdik shóp» degen anyqtamany oqyghanda múnday  úyatqa qalmas edi.

«Astan-kesteng sapyryp dýniyeni, Qara qúiyn úrshyqtay asty jyra(?)». Say men jyra terendi bildiredi. Abay «Auyldyng jany tereng say» demey me? Asu sózi biyikke qatysty. «Auylym kóship barady taudan asyp, Taudan asqan búltpen aralasyp». Halyq óleni.  Qazaq «jyra asady» demeydi. Jyradan ótedi, jyrada jatady, jyrany qúldaydy, jyrany órleydi, jyragha týsedi...  Múnyng bәrin júrt bilmeydi dep emes, Amanhan ýshin aityp otyrmyn.

«Jendi qolmen túr taghy qarmap aspan, Ajal aidap laqtay jargha qashqan(?)». Aspan jendi qolmen neni qarmap túr? Jeng bolghannan keyin kiyim boluy kerek qoy. Ol jaghyna Amanhan alandamaydy. Qalay týsinseng olay týsin. Al, jargha qashqan laq jardan úshyp óle qoyady degenine kim senedi. Jardan úshyp ólgen laqty kórgen qazaq bar degendi estisek qúlaghymyz kereng bolsyn. Qayta laqtyng oinaq salatyn jeri jar emes pe? Jar demekshi, «Janghyryq siyaqtanyp jardan qaytqan» dep, jardy jartasqa ainaldyryp jibergen shirkinge daua bolsayshy?

«Mama qaz maqpal bauyr búlt ta úshpa, Kózge úrar qúbyla jaq túryp tústa - Qúlynday taghdyryma úqsap ketti,  Tastaytyn biraq oghan qúryq qysqa». «Maqpal bauyr búltty qúlynday taghdyryna úqsatqanyna» seneyik. Mәsele - qúryqta! Bala kezinde asqar-asqar taulargha shyqpaghan, kókoray shalghyndy kók jaylaularda asyr salmaghan, ýiir-ýiir jylqyny iyirip kórmegen Amanhan qúryqty salatynyn, búghalyqty tastaytynyn qaydan bilsin? Oghan bir esepten kinә joq. Qúryq kóbinese juas jylqylargha, jelidegi sauyn biyelerge, qúlyndargha salynady. Búghalyq shu asaulargha tastalady.

«Týtinge ystay-ystay keuip qalghan, Keltirdi kóz aldyma qalbyrdy aspan», «Qalbyryn jónsiz keyde qaudyraydy, Bermesten úshqyn shasha baugha raydy(?)». Qyzyqtyng kókesi endi boldy. Býkil aspan onyng kózine qanyltyr qalbyr ghana bolyp elesteydi eken. Jәne ol qalbyr «qaudyraydy» dep janalyq ashady. Qalbyr qaudyramaydy, saldyrlaydy. Kepken teri qaudyraydy. Dúrysy – qaudyrlaydy. Temir ystalmaydy, teri ystalady.

«Alakól aishyqtanyp ay qabaqty, Silemdi tau etegin(?) jaylap apty. Men bolsam tolqyp túrdym jaghasynda, Sen bolsang әngime etting qaydaghy aqty(?)». «Meni búl jaz aiynyng Mamyr (?) atty, Qoya túr tyqpalamay, tamyr, aqty (?)». «Aqty» qayta-qayta sóz qylady. Búl ne qylghan «aq»? Araq pa, airan ba, ashyp aitpaydy. Biz mólsherlep otyrmyz. Al, qarapayym oqyrman qalay úqpaq? Onda onyng sharuasy joq. Óitkeni ol Amanhan ghoy...

«Qayteyin, ei, tabighat iygenindi (?), Qondyryp úyasyna kýime kýndi». Kýndi kýimege tenegeni kónilge qonar. Al, kýime úyagha qonatyn qús emes qoy? Qisyn(logika) qayda? Endi, Mamyrdy jaz aiy dep janylyp otyrghanyna jol bolsyn. Mamyr – kóktem aiy. Jyldyng tórt mezgilin aiyra almaytyn Amanhan jyrdyng nәzik tabighatyn qaydan tanysyn?

«Saghynysh sanamdaghy sartaptanghan, Enesi óristegi qonyr qozy (?)». Búl jerde  ózin enesin saghynghan qonyr qozygha tenep otyruy mýmkin. Biraq ol oiyn jetkize almaghan. Mәtindi qalay oqysang da saghynyshtyng enesi qonyr qozy bolyp úghylady. Sonda «balighatqa» tolmaghan qozy qozylay ma? Toqty, túsaq bolsa bir basqa. Óstip, sózden sýringen jerde oy adasady, órnek búzylady.

«Syryqtay sidang shiyding synylyna (?), Qúlaghyn arlan búqqan say tigedi». Syryqtay shy bola ma? Shiyding ózi syryqtay bolsa, qalay sidang bolady?  Syryq - shy emes syrghauyldan jinishke, soyyldan úzyn aghash. «Syryqqa qúryq jalghap» degen túraqty tirkes bar emes pe?  Sózdikke jýgineyik. «Syryq – juan, úzyn aghash», «Qazaq sózdigi», 1198-bet. Syrdyng boyynda shynymen syryqtay shy ósse, osy kýnge deyin nege  ony «Qyzyl kitapqa» kirgizbey jýr?..

«Otyrdyq oshaqtyn biz irgesinde». «Oshaqtyng irgesinde otyrmyn» degenine kýlkimning kelgeni-ay. Qazaq «ot basy, oshaq qasy» deushi edi. Oshaqta irge bolmaydy. Ýiding irgesi, auyldyng irgesi bolady. Osyny bilmey otyrghan Amanhannyng auylda óskenine de kýmәnim bar...

«Sәbiyding mandayynday jórgektegi, Bylqyldap túr tirshilik jer-kóktegi». Sәbiyding mandayy emes enbegi bylqyldaydy. Bәlenbay balanyng әkesi atanghan adamnyng eng ayaghy múny da bilmeui masqara qoy!..

Búl - býgingi Amanhan ghana emes, ertengi  býkil qazaq qauymyn barmaq tisteter ókinishti jaghday... Nege tughan tilinen jerigender kóbeydi? Nege  Abay tili mәdeniyetinen maqúrym qalyp baramyz? Nege auyzeki sóileu tilimen jyr jaza bastadyq? Býite bersek, arghy babalardy aitpaghan kýnning ózinde, Abaydan bastap kýni keshegi Jarasqan, Júmatay, Kenshilikke, býgingi Jәrken, Serik Aqsúnqarúly, Tynyshtyqbek, Jýrsin, Úlyqbek,  Esenghali, Ghalym, Svetqali, Dәuletkereyge  deyingi kilegeyi qalyn, qaymaqty tilimizding keleshegi ne bolmaq?...  Jiligi tatymaytyn, kóterem, kókjasyq dýmbilez dýniyeler nege әdebiyet aulasynda aramshóptey qaptap ketti?.. Búl - Jazushylar odaghyn ghana emes, Ýkimetti de, últymyzdy da oilandyratyn ýlken mәsele!

Últty óltirmeytin últtyq tili bolatyn bolsa, últ ruhaniyatynyng keruen-kóshin bastaytyn últtyq әdebiyet. Sondyqtanda «El bolamyn desen, besigindi týze» dep M.Áuezov aitqanday, endigi jerde el bolamyz desek, eng aldymen sózimizdi týzeuimiz kerek. Ol ýshin óz ishimizge ózimiz ýnilip, ar aldyna jýginip, naghyz talanttardy tanyp, sýbeli sózge, sýiekti oigha bay kesek shygharmalargha jol ashuymyz kerek.

Ólenge qatysty bir sózinde: «Ólenge qoyylatyn basty talap - til, obraz, muzyka» depti. Ólenge ne kerek ekenin Amanhansyz da qazaq bilgen. Onyng ozyq ýlgisi – Qaraólen!

Ókinishke oray, ózgelerge talap qoyghysh aqynnyng  óz ólenderinde sol ýsh talaptyng úshqyny da bayqalmaydy. «Qashady oy shirkining Aygha, saygha, Keuildi jaman eken jaylasa aila». Osy da óleng be? Osyndayda oigha Qiyasbay oralady. «Anau qyrda kók qasqyr soqaq, soqaq, Qasqa siyrgha shabynady jiyren aighyr».  Amanhannyng «Qashady oi, shirkinin, Aygha,sayghasy men keuilde jaylasa ailasy» Qiyasbaydikinen ne aiyrmasy bar?

Qiyasbayda suret bar. «Jiyren aighyrdyng qasqa siyrgha shabynyp túrghany bolmasa». Kýldirgi, ótkir tildi Qiyasbay ony Abay aghasynyng kónilin kóteru ýshin әdeyi aitqan. Amanhanda týk joq. Aygha qashqan oiyn qúptayyq. Aygha qúmar qiyaly sharyqtaghan shyghar. Saygha qashqanyn qalay týsinemiz? Qiyasbay Abaydy kýldirgisi keldi, Amanhan kimdi kýldirmek?..

Amanhandy qolpashtap jýrgenderge tanym bar. Olar ne kónil jyqpastyqqa salghan, ne sóz tanudan qalghan...

Shynymen sóz tanudan qaldyq pa? Álde sóz tanityn kóz azaydy ma? Óz qiyalyna ózi sengen, óz demine ózi pisken «klassikter» sany  kóbeyip barady...

Qoryta aitqanda, әdebiyetimizding qazirgi tolghaqty taghdyry  turaly kenesip pishetin keleli mәseleler jetkilikti. Biz búl joly Amanhan shygharmashylyghyn taldau arqyly ózgelerge oy salghymyz keldi...

Nesipbek AYTÚLY,

Memlekettik syilyqtyng laureaty

Astana

Abai.kz