Atyrau oblysynyng bas imamy Batyrjan qajy Berdenúly janaza jәne jerleu rәsimderine qatysty birqatar úsynystar jasaghan eken. Búl kisi marqúmnyng ýsh kýndik, jeti kýndik jәne qyryq kýndik qadelerin bir kýnge ótkizu tәjiriybesi engizu mәselesin de kóterip otyr. Degenmen, búl úsynysta diny asyra silteushilik bayqalady. Bayaghy kommunistik iydeologiya da osynday asyra silteushilik saldarynan qúrdymgha ketken edi. 

«Saralap qarasaq, ýsh kýnge bir bólek, jeti kýnge bir bólek, qyryq kýnge bir bólek dastarhan jaya beru, onyng barlyghy sayyp kelgende, ysyrapshyldyqqa jol ashady. Ári osy qadelerding qay qaysyna da sol tanys adamdary ainalyp qatysa beredi. Eger, qadelerdi biriktirip, bir kýndi belgileytin bolsaq, bylayghy júrttyng uaqytyn da ýnemder edik. Ári búl shanyraqqa da ynghayly bolady», – degen eken bas imam Batyrjan qajy Berdenúly.

Imamdar qazaq dәstýrinen diny týsinikter arqyly arab mәdeniyetine, dýniyetanymyna jaqyn dengeyde oilana bastaghanyn angharu qiyn emes. Ol kisining halyqtyng uaqyty men jaghdayyn oilauy – jay ghana synyqtan syltau izdeu. XIX-XX ghasyrdyng ózinde týrik halyqtarynyng bir jaghy orystanyp, bir jaghy arab-parsylanyp jatqanda qazaq ózining tól dýniyetanymy men dәstýrin, tilin saqtap qalghan últ edi. Til mәdeny kontaminasiyalardyng kórsetkishi desek, qazaq tili turaly Alash kósemi Álihan Bókeyhan “Anyq týrik zatty halyq tili bizding qazaqta” dep kesip aitqan edi. Býginde jetisin, key jerde toghyzyn, qyryqyn, jyldyq asyn beru – birshama týrik tekti halyqtarda saqtalghan. Endi, biz óz tegimizden jerinip, olardan keri ketip, arab boluymyz kerek pe eken?

Arabtarda aruaq úghymy joq. Olar ýshin ómirden qaytqan adamnyng tiriler arasynda esh orny joq. Al bizding qazaqta kerisinshe.

Ertede toydyng eng ýlkeni – aruaqtargha arnalyp jasalatyn as edi. Býginde toydyng eng ýlkeni jastardyng ýilenu toyy bolyp ózgerdi. Nege asty úlanasyr etip ótkizetin edi? Óitkeni, babalardyng jýrip ótken jolyn osy asta nasihattaytyn bolghan. Jyrshylar aruaqtyng erligin tang asyryp jyrlaytyn bolghan. Últymyzdyng bar asylynyng (últtyq tagham, últtyq sport, últtyq ónerding san týri) bәri qazaqtyng astarynda kórinis tapqan. Ónegeli sózder men erlikterdi, qariyalardyng qazynaly әngimelerin, biy-sheshenderding keleli jiyndary arqyly últtyq qúndylyqtardy jastar osynday astarda boylaryna siniretin bolghan.

Ejelde úly qaghandargha arnap arnayy eske alu keshenin túryzyp, tas mýsinin ornatyp, qúrbandyq shalu oryndaryn әzirlegen. Tipti joqtau jyryn bitik tastargha qashap jazghan. Qazaqtyng joqtau dәstýri erte dәuirlerden bastau alyp túr. Biz sol zamanda-aq qaytys bolghan adamnyng bet-beynesin ghana emes, tasqa jazylghan joqtau jyry arqyly sýrgen ómirin, jetken jetistikterin de úrpaqqa qaldyra biletin edik…

Onday astatók as ótkizbesek te marqúmnyng jasaghan jaqsylyghyn kóbirek aityp, balalargha ýlgi etuding qanday sókettigi bar? “Aruaghyn ardaqtaghan el azbaydy”, “Ólini qúrmetteu tiri ýshin”, “Óli razy bolmay, tiri baymaydy” degen tәrizdi qazaqtyng qasiyetti sózderin qayda qoyamyz? Qazaq barghan sayyn aruaqty eske aludan da qalyp barady. Onsyz da barymyz iyt-qúsqa jem bolyp jatqanda ómirge әkelip, el etken, jerimizdi jandaryn berip qorghaghan babalarymyzgha tipti as ótkizuge jarymaghanymyz ba?

Dәstýrdi, últtyq erekshelikterdi joiy bir kýnde jýrmeydi. Birtindep jýzege asady. “Ysyrapshyldyq jasap, dastarhandy toltyrmanyzdar” dedi. Oghan kóndik. Shyn mәninde jer basyp jýrgenimizge qaytys bolghan babalarymyz, ata-analarymyz aldynda sheksiz qaryzdar bolsaq ta, olardyng qúrmetine dastarhan jaymauymyz kerek pe? “Aruaqtar tie bersin” dep as tirilerge emes, marqúmdargha arnalady emes pe? Búl mәselede “mynq” demedik. Endi jetisi men qyrqyna auyz salyp otyr eken. Taghy da ýn shygharmasaq, býkil dәstýrimizdi joq qylatyn týri bar ghoy. Erteng tipti ata-babalarynyzdy auyzgha alyp mýlde eske almanyzdar dese quana-quana qoshtaytyndar tabyluy bek mýmkin.

Shyn mәninde marqúmdy shygharyp salu rәsimin әrkim óz shamasyna qaray jasaydy. Oghan taghy el-júrty qaraylasyp, qoldau kórsetedi. Sol sebepti, din qyzmetkerlerining aruaqty eske alu sharalaryna tyiym saluy esh negizsiz.

Arman Áubәkir

Abai.kz