Senbi, 23 Qarasha 2024
Osy ghoy endi... 7532 32 pikir 2 Aqpan, 2018 saghat 09:09

Qazaqqa qajetti Ghylymy jobanyng joly nege kesildi?

1 aqpan kýni  Últtyq Ghylymy Kenesting gumanitarlyq ghylymdar salasy boyynsha 2018-2020 jyldargha arnalghan basym baghyttardaghy ghylymy zertteulerdi qarjylandyru boyynsha sheshimi jariyalandy. Biz búl konkursqa «Mәngilik El» ghylymy negizderi HHI ghasyrdyng bilimi, gumanitarlyq ghylymdar salasyndaghy irgeli jәne qoldanbaly zertteuler: 1. Áleumettik-ekonomikalyq jәne gumanitarlyq ghylymdar salasyndaghy irgeli jәne qoldanbaly zertteuler 5.1.4. Qogham men memleketti janghyrtu jaghdayyndaghy mәdeniyet pen dәstýrler,  qúndylyqtar salalaryndaghy zertteuler» salasy boyynsha qatysqan bolatynbyz. Jәne búl bәigede jeniske jetetinimizge senimdi edik. Sebebi, búl jobanyng maqsaty elimizdi syrttan kelip jatqan dini-iydeologiyalyq ekspansiyadan qorghau bolatyn. Búl jobada osy kýrdeli mәseleni sheshu joldary kórsetilgen edi. Sózimiz jalang bolmas ýshin jobadan osy kýrdeli mәseleni sheshu joldary kórsetilgen bóligin nazarlarynyzgha úsynudy jón kórdim.

«Zertteuding ózektiligi: Qazaq dalasyndaghy diniy-ruhany ýderister tarihy әli kýnge deyin otandyq zertteushiler tarapynan da, sheteldikter tarapynan da zerttelgen emes. Sonyng saldarynan qazaq halqy ózining dәstýrli dini qaysy, dәstýrli din ózge dinderden nesimen erekshelenedi? degen súraqtargha jauap alghan joq. Osy súraqqa jauap berilmegendikten qazirgi kýni syrttan kelip jatqan diny aghymdar qazaq halqynyng dәstýrli diny senimi men tanymyna ayausyz soqqy berude. Sonymen birge, qazaq halqynyng san ghasyrdan beri jalghasyp kele jatqan salt-dәstýri men әdet-ghúrpy da soqqygha úshyrap jatyr. Egerde syrttan kelgen diny aghymdardyng yqpalynyng artuy osylay jalghasa beretin bolsa,  onda ertengi kýni qazaq halqynyng últtyq kody ózgerip, ózining últtyq bet-beynesinen ajyrap qaluy, tarih sahnasynan mýlde joghalyp ketu yqtimaldyghy bar. Osynday syrttan kelip jatqan diniy-ruhany ekspansiyanyng yqpalyn toqtatu ýshin qazaq halqynyng dәstýrli dinining negizderi men últtyq kodyn aiqyndap, taldap, onyng qazirgi jәne bolashaq negizderin baghamdau kerek dep oilamyz. Sondyqtan da búl jobanyng kókeytesti manyzdylyghy qazaq halqynyng ruhany janghyru belesterining diniy-tarihy jәne әleumettik-mәdeny túghyrlaryn jasau arqyly aiqyndalady.

Kýtiletin nәtiyjeler. Búl jobany iske asyru elimizde osy deyin ghylymiy-zertteu júmystarymen qamtylmaghan diniy-ruhany ýderister tarihyn zerttep, ol ýderisterding halqymyzdyng tarihy taghdyryndaghy roli anyqtalady. Jәne olardyng arasyndaghy sabaqtastyq pen erekshelikterine taldau jasalyp, diniy-ruhany ýderisterding qay kezende qanday roli atqarghandyghy, ol ýderisterding Qazaq bolmysyna qalay әser etkendigi anyqtalady. Eng bastysy qazaq halqynyng dәstýrli dinining negizderi aiqyndalyp, onyng qazaqtyng últtyq kodymen arasyndaghy sabaqtastyq mәseleleri qarastyrylady. Búl óz kezeginde qazirgi kýni elimizde jýrip jatqan diniy-ruhany ýderisterding yqtimal nәtiyjelerin aiqyndaugha, kelensiz qúbylystardyng aldyn alugha mýmkindik beredi.

Maqsaty men mindetteri: Jobanyng maqsaty qazaqtyng dәstýrli dini men últtyq kodynyng negizderin anyqtau, syrttan kelgen diny aghymdardyng últ bolmysyna yqpalynyng qanshalyqty ziyandy ekendigin kórsetu. Osy maqsatqy jetu ýshin úzaq ghasyrlargha sozylghan diny ýderisterge taldau jasau mindeti qoyyldy. Sonyng nәtiyjesinde týrki tarihyndaghy jenister men jenilisterding sebepteri aindalady».

Men basqarghan zertteushiler toby aldaryna osynday kýrdeli maqsattardy qoya otyryp, elimizding bolashaghy men halqymyzdyng ruhany janghyruyn qamtamasyz ete alatyn osy jobany jasap edi. Ókinishke oray, búl jobanyng memleketimizding dini-iydeologiyalyq qauipsizdigin qamtamasyz etu baghytyndaghy manyzynnyng Últtyq Ghylymy Kenes mýsheleri tarapynan eskerilmeui bizdi Kenes mýsheleri memleketting taghdyry men bolashaghyna bas auyrtpaytyn jandar emes pe? – dep kýdikpen qaraugha mәjbýr etip otyr. Búl baghyttaghy auqymdy jobanyng iske asyrylmauy jaqyn bolashaqta memleketimizding myna jahandanu zamanynda syrttan kelip jatqan dini-iydelogiyalyq ekspansiyagha qarsy túru mýmkindigin azaytady. Bizdi osy hatty jazugha mәjbýr etip otyrghan da osy jaghday. Elimizde birneshe jyldan beri jalghasyp kele jatqan diny senim negizindegi tike-tiresting sebebi men saldaryn, oryn alghan terraktiler syrttan kelip jatqan dini-iydeologiyalyq ekspansiyanyng yqpaly ekendigin endi týsinip, dos pen qasty endi ajyratyp kele jatqan jayymyz bar. Eng bastysy sol syrttan kelip jatqan diny aghymdardyng maqsaty men mýddesin, qazaqtyng ruhaniy-mәdeny bolmysyna keri yqpalyn, búl ýderis jalghasa beretin bolsa, onda qazaq halqyn etnikalyq jikteluge aparatyn ýderis bolaryn anyqtap, dabyl qaghyp jýrgen osy zertteushiler tobynyng mýsheleri ekendigi Kenes mýshelerining barlyghy bolmasa da, birli-jarymy habardar degen oidamyn. Jәne biz din salasyndaghy zertteulerdi endi bastap jatqanymyz joq. Elimiz tәuelsizdigin almay túryp, 1991 jyly Preziydent N.Nazarbaev Týrkistannan uniyversiytet ashqannan keyin tórt aidan keyin ashylghan «Yassauitanu» laboratoriyasy qazir irgeli ghylymy zertteu ortalyghyna ainaldy. Qoja Ahmet Yasauiyge qatysty zertteulerde qazirgi kýni Qoja Ahmet Yasauy atyndaghy Halyqaralyq qazaq-týrik uniyversiyteti ghalymdary әlemdik Yasauiyge qatysty zertteulerde alghynghy qatarda dep aitugha negiz bar. Jәne Qoja Ahmet Yasauiyge qatysty zertteuler barysynda qazaq halqynyng tarihy men filosofiyasyn zertteuding jana ghylymy konsepsiyalary (tújyrymdary) men metodologiyasy qalyptastyryldy.  Mine, osy enbekterding barlyghy qazirgi «Yasaui» ghylymy zertteu ortalyghynyng janadan qúrylghan zertteu ortalyghy emestigin, tarihy tamyry barlyghyn kórsetedi. Búlardy tizbektep aitudaghy maqsat – qazaqtyng dәstýrli dinine qatysty zertteulerde bizding zertteushiler tobynyng aldyna týsetin elimizde de, shetelderde de eshbir ortalyq joq. Ony bylay dәleldesek te bolady. Qazirgi kýni elimizdegi diny ahualgha taldau jasap, qauipting qaydan kelip jatqanyn anyqtap, memleketting mýddesin qorghap, maqala jazyp jýrgen mamandardyng 90 payzy Týrkistan mektebining ókilderi. Búl Týrkistan mektebi ókilderining búl mәseleni ózgelerden terenirek sezinetinin, týsinetinin kórsetedi. Osy faktorlardyng eshqaysysyn eskermey otyrghan Últtyq Ghylymy Kenes mýsheleri elimizdegi diny ahualdyng kýrdeliliginen mýlde habarsyz nemese memleket taghdyryna nemqúraydy qaraytyndardan qúralghan siyaqty. 2000 jyldar basynda elimizdegi diny ahualdyng kýrdelenu ýderisi barlyghyn zertteuge qatysty bir-eki jyl joba úsynyp, qanday joba jasasaq ta jene almaytynymyzgha kózimiz jetken song Ghylym komiytetine joba úsynudy qoyghan bolatynbyz. Ótken jyly Preziydentimiz N.Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» tújyrymdamasynan keyin endi bizding de zamanymyz kelgen shyghar degen ýmitpen osy jobany úsynyp edik. Ókinishke oray, taghy da qatelesken siyaqtymyz. Óitkeni, memleketting bolashaq taghdyryna iygi yqpalyn tiygize alatyn zertteu júmysynyng jolynyng kesilui bizding kýdigimizding negizsiz emestigin kórsetedi.

Zikiriya Jandarbek, joba jetekshisi

Abai.kz

 

 

32 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3242
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394