Qytaydyng qazaqtargha qysym kórsetuining syry
Qytaydyng qazaqtargha jasalghan qysymy keshe ghana bastalghan joq. Shynjangha Chyn Chuango kelgennen keyin ghana bastaldy deushilermen óz basym kelispeymin. Búl qysym, jana júngolyqtardyng tilimen aitsaq, «azattyqpen» birge bastalyp ketken. 1958-jyldan bastalghan «Onshyldargha» «Últshyldargha» qarsy kýresten bastau alsa, berisi 1993-jyldan bastalghan jasyryn týrdegi «Zor qazaqshyldyqqa» qarsy túru, odan bergi «Qos til» oqu-aghartuy, býgingi «Memlekettik tildi tútastay jalpylastyru», tuy aiqyn týrde «Zor qazaqshylyqqa qarsy túru» degen úrandar sonyng aighaghy.
Biz eng alghashqy qysymdy últtyq qysym retinde sezgen joqpyz, sezinsek te, sezbegendey bolyp, sayasatty «túra» týsinip, «partiyanyng sayasaty dúrys» dep, jýre berdik.
Chyn Chuangonyng zamanynda búl qysymnyng salmaghy tóbemizden basyp, tynysymyzdy tarayta bastaghanda baryp tútas últqa qysym jasalyp jatqanyn birden sezinip, botaday bozdap, úlar shu boldyq.
Sondyqtan, búl jolghy qysym búrynnan jalghasyp kele jatqan qysymdardyng zandy jalghasy. Men oghan birneshe mysal keltireyin.
Qatelespesem, Shynjanda partiya men Ýkimetting jinalystary 1997 jylgha deyin qytaysha-qazaqsha audarmashy arqyly ashylatyn. Audandyq ýkimette audarmashynyng arnayy shtaty bolatyn. Keyingi jyldary audarmashy qajet etpey, ýkimetting jinalystary tikeley qytay tilinde ashylyp, qújattar az últ tilderinde emes, tek memlekettik tilde ghana týsiriletin boldy. 2000 jyldan keyin, mektepti qytaysha(民考汉) oqyghannan basqa, qazaq tilinde oqyghan studentterdi júmysqa almaytyn, qytay tilinde oqymaghan basshynyng qyzmeti ósirilmeytini angharyla bastady. 2000-jyldardan bastap malshylardy «Otyryqtandyru» «Sayahatty damytu» degen jeleulermen malshylardyng jaylymdyk jerlerin tartyp alyp, qazaqtyng órisin taryltty. 2005-jyldan bastap az últ mektepterimen qytay mektepterin biriktiru qolgha alyndy. Mektepterdegi qazaq múghalimder sabaqtan bosatylyp, kýzetshilikke, tazalyq qyzmetine tartylatyn boldy. Ayta bersek, múnday mysal shash etekten!
Biraq, biz «qarnymyz toq, kóilegimiz kók bolsa boldy, memleketting sayasatynda nemiz bar? Ókimet óltirmeydi!» degen ústanymmen on-solymyzgha qaramadyq. Basymyzdy ishimizge tyghyp alyp, jýre berdik. Kerek deseniz, Qazaqstangha kóshu turaly 1.5 million qazaqtyng basym kóp bóligi oilanghan joq. Tek, «baryp-kelip jýre bersek boldy» dep qarady.
Sonymen JKP-nyng (Qytay Kompartyasynyn) 18-Qúryltayy ashylghannan keyin, 2012-jyldan bastap kýni-týni tekseru jýrgizile bastaldy. Birynghay az últtar qosylyp jinalys ashugha, toptyq is-shara ótkizuge, 50 adamnan artyq jinalugha shekteu qoyyldy. Basqosu ótkizu kerek bolsa, Qogham qauipsizdik mekemesinen rúqsat alu týzimi jolgha qoyyldy.
Biz búl qysymdy ashyq sezindik. Biraq, taghy da Qytay kompartiyasyna shang júytqymyz kelmey, «Búl qytaydyng qateligi emes, úighyrdyng qateligi, eger úighyrlar qytaygha qarsy shyqpaghanda, búl qysymgha úshyramaytyn edik!» dep, ózimizdi ózimiz júbatumen boldyq. Erteng erkindigimiz búghaqtalyp, tilimiz ben dinimizden aiyrylyp, kózimiz jautandap, qorqynysh pen ýreyding ishinde qalt-qúlt etip ómir keshetindigimiz dep esh oilamadyq. Qytay 2016 jyly qonymyzdan ala týsip, tisin batyrghanda baryp biraq bildik. Átten! Sondada eki million qandasymyzdyng ýshten ekisi әli de aidahardyng bir kýni tisin bosatyp, әli aq birge shóshire iship, mamyrajay ómir keshetininen ýmitti.
Jaraydy, ókingennen ne payda?! «Eshten kesh jaqsy»-deydi ghoy! «Ólmegen janda ýmit bar», qytaydyng súrqiya sayasatyna, әli kózi jetpey jýrgenderding kókirek kózi ashylsyn, qytaydyng songhy kezde ne sebepten sonshama qútyryna qysym jasap jatqanyn bilsin.
Endi «Qytay búl qúrsauyn jaqynghy mezgilde bosata ma, bosatpay ma?»-degenderge, óz bilgenimizshe. qysqasha jauap berip kóreyik.
2012 jyly Shy Jinping taqqa shyqqannan keyin, «Qytay armany»(中国梦)degen úly múratty algha qoydy.
«Qytaydyng armany»: «Qytaydyng qos jýz jyldyghynda, yaghny 2021jylghy Qytay kompartiyasynyng qúrylghanyna 2049 jylghy jana QHR Ýkimetining ornaghanyna jýz jyl toluyna oray últtyng úly janghyruyn jýzege asyru».
«Armandy» jýzege asyrudyng uaqyt kestesi ýsh kezenge bólingen:
Birinshi kezen, 2021jylgha deyin kedeyshilikti joyyp, tynysh yntymaqty dóngelek dәuletti El qúru.
Ekinshi kezen, 2049jylgha deyin últtyng úly janghyruyn tolyqtay jýzege asyryp qúdiretti el bolu.
Ýshinshi kezeni, 2049jyldan keyin damyghan elderden asyp týsip әlemde birinshi qúdiretti el bolu. «Armannyn» jәii osylay. Bizding erkindigimizdi búghaqtap, tynysymyzdy taraytyp otyrghan da, osy «Armannyn» әlegi ekenin, bireu bilse bireu bilmeytin shyghar. Sondyqtan osy «armannyn» shynayy keyip kespirin ashyp kóreyik.
«Qytay armanyn» jýzege asyrudyng jogharydaghy uaqyt kestesi boyynsha, Shynjandaghy dinny ekstremiyzimdi, últtyq bólshekteushi Shyghys Týrkistan kýshterin, «Zor Qazaqshyldyqty» 2021 jylgha deyin, týp tamyrymen joghaltyp, Shynjanda mәngi tynyshtyq ornatu kerek. Sol arqyly «Qytay armanyn» jýzege asyrudyng keshendi baghdarlamasy «Bir beldeu, bir joldyn» bayandy jýzege asuyna da kepildik etu.
«Bir beldeu bir jol» baghdarlamasy qytay kompartiyasynyng 19 Qúryltayynda Qytay kompartiyasynyng partiya ústabyna endi, әueli «Ata Zanyna» deyin kirgizilip, mәngilik baghdarlama etip mәngilikke shegelep tastaldy.
Búl baghdarlamany zanmen shegeleytin de jóni bar. Óitkeni, «Bir beldeu bir joldyn» boyynda әlemning 63% jan sanyn qúraytyn, 4 milliyart 4 jýz million halyq túrady. Ol әlem ekonomikasynyng 29%-tin qúraytyn 26 memleketti qamtidy. Onyng ótetin joldary: birinshi joly Qytaydan bastalyp Orta Aziyagha kirip, odan Resseyge ótip Evropagha (Baltyq tenizine) tireledi. Ekinshi joly Qytaydan bastalyp, Orta Aziyagha kirip, Batys Aziyamen Persiya shyghanaghyn kesip ótip, Jerorta tenizine jetedi. Ýshinshi joly Qytaydan bastalyp, Ontýstik shyghys Aziyagha, Ontýstik Aziyagha baryp, sonynda Indi múqit elderimen shektesedi.
Búl joba ýshin Qytaydyng әrtýrli formamen qosatyn qarjysy 780 milliart yuangha yaghny 124 millyart dollargha jetedi dep jobalanuda. Búl jospar Qytaydy «ne qayrannan, ne sayrannan» shygharatyn úly synaq. Baghdarlama kózdegen maqsatyna jetse, Úly jibek jolynyng boynydaghy elderge ózining standartyn ornatyp, «Qytay armanyna» jetedi (ol kezde biz Evro standart emes Qytay standartymen jýretin bolamyz). Jetpese, Qytaydyng ne kýy keshetinin bir Qúdaydyng ózi biledi. «Sheshingen sudan tayynbaydy» demekshi, Qytay úly jospardy oryndau ýshin, El ishi-syrtyndaghy mәselelerdi qysqa uaqyttyng ishinde sheship, qosylghan qarjyny jelge úshyrmaugha, jol ortada qalyp qoymaugha tyrysatyny sózsiz.
Sondyqtan, Qytay osy baghdarlama ýshin bar qúrbandyqty berip, joldaghy kedergini tazalaydy. Aldyna kelgendi tisteydi, artyna kelgendi tebedi. Qytay «Shynjang qauipinin» ýshinshi faktory dep «Zor qazaqshyldyqty» ataytynyn joghryda aittyq. Osy sózimiz tipti de dәleldi bolu ýshin, Qytaydyng qúpiya qújatyna jýginbey-aq, ashyq-әshkere «Baidu.com» saytyn ashyp, qytaylardyng «Zor qazaqshyldyqqa» bergen anyqtamasyn oqyp kóreyik:
«“大哈萨克主义”又称为“泛哈萨克主义”,就是号召全世界的哈萨克人回归哈萨克斯坦,以谋求建立单一民族国家的社会思潮。大哈萨克主义的长期目标是要建立包括哈萨克斯坦、吉尔吉斯斯坦、中国新疆北部、外蒙古西部等地在内的泛哈萨克主义大哈萨克斯坦共和国。
Búl anyqtamany qazaq tiline audarsaq, ««Zor qazaqshyldyq» degenimiz «Panqazaqizm» dep te atalady. Atap aitqanda, әlemdegi barlyq qazaqtardy Qazaqstangha oralugha shaqyryp, jalang bir últtan qúram tapqan últtyq memleket qúrugha talpynghan qoghamdyq iydeyalogiya. «Zor qazaqshyldyqtyn» úzaq merzimdi maqsaty «Qazaqstan, Qyrghyzstan, Qytaydyng soltýstik Shynjany men Mongholiyanyng batysyn qamtyghan Úly Qazaqstan respublikasyn qúru» dep týsindiredi.
Odan da ary taman oqy týssek, onyng syrtqy memleketterge әseri degen bóliminde «哈萨克斯坦于1992年10月召开的世界哈萨克人大会,号召全世界所有哈萨克人到哈萨克斯坦定居,此举当时就引起了中国的不满,更有媒体称“大哈萨克主义”社会思潮已经超出国界向中国新疆北部蔓延.» -depti.
Qazaqshalasaq, «Qazaqstan 1992 jyly qazan aiynda әlemdegi barlyq qazaqty Qazaqstangha qonys audarugha ýndep, dýnie jýzlik qazaq qúryltayyn ótkizdi. Búl Qytaydyng narazylyghyn túdyrdy» dey kelip, «Kóptegen aqparat qúraldary «Zor qazaqshyldyq» qoghamdyq iydeyalogiasy shegara attap, Qytaydyng Soltýstik Shynjanyna deyin aua jayyldy»-dep jazdy» delingen atalghan saytta.
Sóitip, Qazaqstan Tәuelsidigining bayandy boluyna, qúdiretti elder qataryna Úly kórshimiz osylay qarsy shyqty.
Esterinizde bolsa, Dýniyejýzi qazaq qauymdastyghynyng birinshi qúryltayyna Qytay birde-bir uәkil jibermedi. Sol kezdegi Shynjannyng ólkesining Ýkimet basshysy Temir Dauamat Qazaqstangha saparlay kelgende tilshilerding «Qazaq Qúryltayyna nege uәkil jibermedinizder?» degen súraghyna: «Biz Júnhua (Qytay) últtary bir-birinen aiyrylmaytyn, bir tútas 56 últpyz, onyng birde-bir adamyn bólip jaryp shetelge jibere almaymyz!»-dep jauap bergeni әli esimde.
Qytay 26 jyldan beri qazaqty ózining últtyq qauipsizdigine qater tóndiretin negizgi faktordyng biri retinde qarap keledi. Qytaydaghy qazaqtardy Qazaqstannyng «Zor qazaqshyldyghyn» jýzege asyratyn «Uaqyt bombasy» (定时炸弹) dep qaraydy. Sol ýshin Qazaqstandy Qytay qauipsizdigine qater tóndiretin qauipti 26 memleketting qataryna qosyp otyr.
Qytay Eli kóz aldymyzda Úly josparyn jýrgizu barysynda, býgingidey ishki-syrtqy kýrdeli geosayasy jaghdayynda «Uaqyt bombasyn» qúshaghyna alyp, tynysh úiyqtauy mýmkin emes.
Ol «Uaqyt bombasyn» jiyp Qazaqstangha ótkizip bereyin dese, Qazaqstannyng «Zor qazaqshyldyq» armany jýzege asyp, qúdirettenip ketetininen jәne qauyptenedi. Ózime qater tóndire me dep alandaydy. Odan góri búl «Bәleketti» ota ghasyrdyng jabayy minezine salyp, qaytkende de óz qúshaghynda túnshyqtyryp qúrtqandy eng dúrys tәsil dep sheship otyr. Qazir ony tazalaudyng keshendi josparlaryn saty-satygha bólip jasap ta ýlgirdi.
Búl jospardyng jalpy barysy mynau:
Birinshi, dinny ekstremizmge soqqy beru degen jeleumen, «qytaygha emes, bir qúdaygha senuge» jetekteytin, imamdar men moldalardy jәne olardyng jamaghatyn tútqyndap, óltiretinin óltirip, qalghandaryn ólimshi etip, halytyng senimin múqaltu. Búl jospar bastalyp ketti.
Ekinshi, «Toptardy talqandau» (打击团伙) degen jeleumen, bileginde kýshi, jýreginde týgi, qaltasynda aqshasy bar últyn sýigish, «janpida» dep shygha alatyn jastardy typ-tipyl etu. Búl operasiya ? nauryzdan bastaldy.
Ýshinshi, qolyna qalam ústap, halyqtyng ólip ketken sanasy men senimin qayta oyatugha sebepker bolatyn aqyn-jazushylardy alastau. Búl әli keng kólemde bastala qoyghan joq. Qazir 40 jyldan bergi baspadan shyqqan kitap-jurnaldyng barlyghy qayta sýzgiden ótkizilu ýstinde. Qansha iygi-jaqsynyn, últ qaymaghynyng qúrban bolaryn bir Qúday ózi biledi.
Tórtinshi, jan-jaqqa taryday shashu. Ókimet bar degen jerge óz erkinmen ketesin. Bas tartsan, zorlyqty kýshpen quylasyn. Sóitip, songhy maqsat – teginning kim ekenin úmyttyru...
«Jaqsygha basyn aitsa, ayaghyn ózi týsinedi» deushi edi ghoy dana qazaq. Bilgenimizshe, aittyq! Endigi ýmit – elding jýgin kótergen kóregen deplomattarda. «Qalauyn tapsa, qar janady», «Súrauy kelisse, bermeytin sarang joq» degen degen maqal dәl osy jerge kerek. «Esi barlar elin tapsyn!» «Álemdegi bar qazaq aman bolsyn!» dep tileyik.
Er Janúly
10.04.2018
Abai.kz