4. SEN aitasyn;

TÓRTINShI – «missioner» úghymy turaly.

«...Óz basym, «missionerlik qyzmet turaly» mәselening zannan tolyq alyp tastalynghanyn qalaymyn... Qysqasy dindi bilmeytinderdi dinge alyp kelu  – missioner arqyly jýzege asady. Búl – dinsiz elge, qúdaysyz taypagha kelgenderding qasiyetti júmysy. Al san ghasyrlar boyy músylman dinin ústanyp kelgen Qazaq eline  kelgen missionerlerding júmysy qanday baghytta bolmaq. Olar «әlimsaqtan músylmanbyz»- deytin qazaqtardy qanday «dinge ýndemekshi», qanday «diny ilimdi taratpaqshy»? Demek, ómir boyy ústanghan óz dini bar elge kelgen «missionerler» bizderdi óz dinimizden alastaushy, basqa dinge taratushy bolyp tabylady emes pe? Áriyne, zayyrly el esebinde bizder azamattargha kez kelgen dindi ústanugha mýmkindik beremiz, biraq ózimizding dinnen azdyrushylargha esikti ózimizding ashyp qongymyz qalay bolar eken? Osy jerde aita keter taghy bir mәsele bar. Kóptegen elderde, demokratiyalyq memleketterde «memlekettik din» nemese «negizgi din» degen terminder, úghymdar kezdesedi. Diny senim bostandyghyn ústana otyryp, birqatar elder ózderining tarihi, últtyq dinderine aiyryqsha oryn beredi. Mysaly, Italiyada katolik dini – memlekettik din bolyp sanalsa, Gruziyada ózderining Ata zandarynda gruzin pravoslaviyasy – negizgi din dep bekitken. Mýmkin, qazaq eline de músylmandyqty – negizgi din dep belgileytin kýn jetken siyaqty. Búl dәstýrli islamnyng damuyna shyn mәninde ýlken qoldau bolady dep oilaymyn. Biraq bizding taldap jatqan ózgerister men tolyqtyrularda «Eshbir din memlekettik nemese mindetti din retinde belgilenbeydi»- degen joldar bar. Óz basym, «mindetti din» degendi kórgenim joq, biraq, «memlekettik dinderdi» Ata zandaryna engizgen elder jetkilikti dep oilaymyn. «Qazaqstan músylmandar diny basqarmasy» degen atau da ruhany dýniyeden góri ýkimettik, resmy ataudy esimizge saluda. «Kolhoz basqarmasy», « basqarma bastyghy», degen sóz tirkesteri Kenes zamanyndaghy «Ara» jurnalynda kóp oryn alatyn... Meninshe, «Qazaqstan músylmandary muftiyaty» (ne muftiylik bolar) degen atau salmaqty da saliqaly bolar..».

4. MEN tolyqtyrsam;

ATA ZANGhA; «DINIMIZ - ISLAM, ÁLEMDIK DINDER MOYYNDALADY»- DEP ALTYN ÁRIPPEN JAZYLUY KEREKKeniyanyng túnghysh preziydenti Djumo Keniyata; «Missionerler Afrikagha kelgende, bizding jerimiz bar edi, al olardyng «Injili» boldy. Olar bizding kózimizdi júmyp qoyyp tabynugha kóndirdi. Aqyrynda kózimizdi ashqan kezde bizding jerimiz olardyng iyeliginde, al «Injil» bizde qaldy» -degen eken. Missionerler turaly pikiring oryndy. Óitkeni, qazirding ózinde jarty million qazaq Islam aghymdarynan basqa dinning yqpalynda ketkendigi jónindi derek bar.  Islam birligi - el birligi. Bir últtyng óz ishinen әldeneshe din men sektagha bólinui asa auyr qasiret. Tariyhqa ýnilsek, múnday jaghday últtyng da, memleketting de tútastyghynyng týbine jetip tynghan.

«Mýmkin, qazaq eline de músylmandyqty – negizgi din dep belgileytin kýn jetken siyaqty»-deysin. Mýmkin emes, Ata Zanmyzdyng Jetinshi babyndaghy «Qazaq Respublikasyndaghy memlekettik til – qazaq tili»- degen sózden de búryn, el tólqújatyna «dini – Islam, әlemdik dinder moyyndalady»- degen sóz altyn әrippen jazylyp engizilui kerek. Óitkeni, din tilden de búryn, Adam Ata kelmey túrghanda, ómirge keletin adamdardy  tәrbiyeleytin qúral retinde dayyndalghan Jartushynyng әmiri.

Dos, Sen ózing «әlimsaqtan músylmanbyz» - degen sózdi mysalgha keltirip otyryp, barlyq adam balasy o bastan músylman bolyp jaratylghanyna mәn bermeytin siyaqtysyn. Qazaq ústanghan dinning aty - Islam, sondyqtan osy kýnge deyin óz attarynan ózderi shoshyp jýrgen  Respublikalyq músylmandar diny basqarmasy,  Respublikalyq Islam úiymy atauymen qayta qúrylyp, atyna say júmys jasamasa, ertenimiz óte qiyn jaghdaylargha tap boluy mýmkin.  Eldegi din dertin ( Jalpy dindegi emes, sebebi Allanyng dinin esh uaqytta dert shalmaydy)  - memlekettik túrghydan qoldau arqyly ghana quattandyryp sauyqtyrugha bolady.

Livan halqy tarihyn bilesing be?! Búl elding negizgi halqy arabtardyng tili de, mәdeniyeti de bireu, biraq - dini ekeu. Osy halyq HH ghasyrdyng jetpisinshi jyldarynda qoldaryna qaru alyp, on jyl boyy birin biri ayausyz qyrdy. Elde qan tógildi...

 Bizding elimizge qazir eshbir Islamy diny aghymnyng qajeti joq! Kirme diny aghymdargha zang jýzinde de, diny jolmen de jedel toqtau salu kerek. Islamnyng atyn jamylghan ekstremistik toptarmen Ýkimet te, zang oryndary da qatang kýres jýrgizui tiyis. Búl orayda dәstýrli qazaqy Islam dinimiz ózining imany quatyn kórsete bilui kerek. Din degen - senim. Al senimi bolmasa - el birligi, últ birligi turaly, onyng irgesining myqtylyghy turaly әngime de aitugha bolmaydy.

5.SEN aitasyn;

BESINShI –zang baptaryndaghy úghymdargha jan-jaqty týsinik beru mәselesi

«...Zandaghy keybir baptardyng ishindegi sóz tirkesteri men terminderge jan-jaqty, tolyq týsinik beru qajet...» - dep  bilemin deysin.

5. MEN tolyqtyrsam;

ÁRKIMNING BASYNDA ÝREY BAR

Ata Zanymyz – Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynda “ Qoghamdyq birlestikter zang aldynda birdey”- degen bap bar. Osy Zandy betke ústap, qazir shet elderden aghylghan týrli aghymdaghy missionerler ashyq-jabyq týrde, qandastarymyzdy óz dinderine tartyp, úiyp otyrghan últ shyrqyn búzyp, uaghyz nasihattaryn jýrgizude. Áriyne, dәl qazir bas jaryp, kóz shygharyp jatqan eshtene joq siyaqty, biraq erteni júmbaq bolyp túrghan búl joyqyn selge ar ojdan túrghysynan qarau - óz tughan jerimizde, elimizde túrghan bizding últtyq qúqyghymyz. Múny kim toqtatuy kerek. Dindi - dinsizder emes, dingeginde dini bar Allanyng Qúranymen jýrgender ghana qorghaydy.

Qazir elde «dinning sózin kim sóileydi, dindi kim qorghaydy?» - degen súraq ashyq túr. Óitkeni, Islam turaly әngime aitsan, belgili ghalym D. Qamzabekúly aitpaqshy «...saghan 37-shi jyldyng avtorlyghyn bere saluy da kәdik»- degen ýrey әrkimning basynda bar. Osy ýrey әr qazaqtyn, onyng ishinde dindarlardyng da qanyna әbden  sinip qalghan. Qúrannyng iyesi – Qúday! Dinning iyesi – Alla! Kókten bir-aq din tarqalghan. Ol – Islam!  Qúran - kýlli Allah jaratqan, eng qasiyetti dýniyelerining asyl belgilerining aty.  Qúran – Alla! Qúran ayaty qaytalanu arqyly qaytalanbaytyn qasiyetti jetkizetin, bir ayatyna 18 myng ghalamnyng maqtauy jetpeytin Allahtyng sózi. Qúran - Alla kókten jaudyrghan әr janbyrdyng tamshysyna syidyrylghan – núr. Kókten kelgen әr tamshy, birine-biri kedergi jasamay, birine biri sinip ketpey, búzylyp ketpey, sol qalypta Qúrandy әkep jabady. Olay bolsa jer jýzi Qúranmen ónip-ósip jatyr.

 Adam, Allanyng «Bol!» -degen әmirimen bolghan dep jazady Qúran. Sóz – dúgha, Allanyng qasiyetti qazynasy. Sol qasiyetti sózding negizi - Qúran. Qúran – Álemdik Konstitusiya! Elderding Ata zany osy qúran ayasynda jazyluy tiyis. On tórt ghasyrdan beri jeke әrpi týgili, tynys belgisi de ózgermegen qúrangha qarsy pikir aitu Jaratushygha qarsy kelu degen sóz. Qarsylyq keltirgender –Tәnirding qaharyna úshyraytyny qúranda eskertilgen...    

1. SEN aitasyn;

ALTYNShY – diny birlestikterdi sheteldik azamattardyng basqaru mәselesi

«...Qazaqstandaghy diny birlestikterdi sheteldik diny ortalyq taghayyndaghan adamdaryng basqaruy – últtyq qauipsizdigimizge qater tóndiretin mәsele- dep bilemin. Kerisinshe, búl qúbylysqa zang arqyly tyiym salynuy kerek. Elu adam jinalyp, diny birlestik ashqanda, solardyng ishinen basshy bolatyn qazaqstandyq azamat tabylmasa, onday birlestik – adasqandardan túratyn, naqty senimi joq jandardan qúralghan qauipti tobyr ghana. Sol tobyrdy nemese sektany sheteldik azamattyng basqruy – aqylgha simaytyn mәsele. Demek, olardyng basshylary – basqa elding azamattary. Endi sonday mýmkindikti diny úiymdargha beretin bolsaq, janymyzdan aibaltamyzdy tastamauymyz kerek...».

6. MEN tolyqtyrsam;

ABAY EL SABYRLYGhYN QÚRANGhA ÁKELIP TIREGEN

Búl turaly aitqanda, óz halqynyng taghdyryn qozghap, sabyrlyghyn Qúrangha әkelip tiregen, úly Abaydan artyq aitqan eshkim joq. Otan, el degen ne?.. Ol halyqtyng ótkeni, býgini jәne keleshegi. Qúran sýrelerindegi  ayattar da – bolghan, bolyp jatqan jәne aqyr zamangha deyin aldaghy bolatyn  oqighalar negizinde tizilgen tarih jәne baghyt beretin sabaq. Demek, Jaratushmyz bizdi últ etip jaratqan son, onyng dini, derbestigi men birligin saqtau әrbir últ azamaty men din iyelerining de abroyly boryshy. Eshbir el esh uaqytta  óz dininen alshaqtamaghan. Tipti, Ata júrtymyzda Islam memleketi qúrylghan kezderi, barynsha gýldenip sharyqtaghan dәuirdi basynan keshken. Al memleket – óz dinin әlsizdendirip, ony basqarugha diny alauyzdyq engen kezde – kýiregen. Onyng naqtyly dәleli – әlem moyyndaghan Altyn orda memleketining tarihy. Al, әulie Qajy Ahmet Yassauiydi ózine pir tútqan jihanger qolbasshy Ámir Temir  Mauerannahr jerinde memleketting kýsh quaty men túraqtylyghyn saqtau ýshin ony basqaruda; «Erejeler men zandardy Islamgha negizdedim, ózim de qatang ústandym»- dep ósiyet qaldyrmady ma?..

   Din basshylyghy dingeginde dini barlardyng qolynda boluy tiyis, dindi dinsizder basqarmauy kerek. Eldin, el bolyp irgesin sókpeui – ótken tarihymyz kórsetkendey, elding tútas alghandaghy seniminde. Al jer betindegi senimning әkesi әlimsaqtan – din!!! Dinsiz el, dinsiz otbasy, dinsiz adam balasy bolmaydy. Diny seniminen aiyrylghan el  el bolyp jer betinde mәngilik túra almaydy, qanshama úly kýshke iyelik etkenmen keshegi Kenes imperiyasy siyaqty joyylyp ketedi.     

Tәuelsizdik alghannan beri elimizde janghyru prosesi bastaldy. Endigi sýienetin, aitatyn dúghamyz Allahtyng sózi boluy kerek. Qúranda; «Tәnirim arqyly bilim alyndar»- dep aitqan. Qazir Jer jýzine, kýlli jer betine tazartu mәselesi kelip jatyr. Dinde – qarsylyspaydy, dinde - qoshtaydy, qol ústasady, birigedi.  Qazir әlem tizginin qoldaryna ústap otyrghan úly memleketter óz sayasattaryn iske asyruda Italiyamen sanaspaydy, biraq sol elding shaghyn púshpaghyna ornalasqan Vatikan-shahary memleketimen, onyng jetekshisi Rim Papasymen eriksiz sanasady. Búl - dinning qúdireti.  Papanyng ózi eng aldymen ózin әlemdik din qayratkeri, naqtylap aitqanda Rim Episkopy, Ghaysanyng jerdegi izbasary, Apostoldar Knyazining múrageri, Álem Shirkeuining Joghary Bas Piri, Batys Patriarhy, Italiya Primasy, Rim Provinsiyasynyng Arhiyepiskopy jәne Metropoliyti, sodan song baryp, Vatikan Shahary-memleketining basshy qayratkeri esepteydi. Qazir Vatikansyz birde-bir ghalamdyq sayasat týiini tarqatylmaydy, ol biylikting barlyq tarmaqtarynyng tәnirisi.

Dinning qúdiretin, qadiri men qasiyetin qúrmetteu kerek. Onyng mәnin Astanada Álemdik jәne dәstýrli últtyq dinder liyderlerining bas qosuy jyl sayyn kózimizge kórsetip otyr ghoy...

 SEN aitasyn;

   Taghy da basqa «әttegen-aylar»

«...Mening pikirim – zandy iske alghysyz etip synau emes, onyn, mening kózqarasymdaghy, «әttegen-ay» degen jerlerin kórsetu ghana. Kәmeletke tolmaghandardyng «dau-damayy» turaly 8-shi baptyng maqsaty – dúrys, biraq oryndalu joldary kóptegen súraq tudyratyn bap. «Áttegen-aylyq» tudyratyn taghy bir mәsele – zannyng birjaqtylyghy. Ózgerister men tolyqtyrulardyng ishinde dindi ústanushylargha memleket tarapynan  jasalynatyn eshqanday bir «jaqylyqty» kórgen joqpyn. Eng bolmasa, temir jol, avtobus beketteinde namaz oqityn oryndardyng bolu mindettiligi de kórsetilmegen. Tek qana tyiymdar... Tyiym salu – tek qana dәrmensizdikting belgisi emes, erteng tuyndaytyn qarsylyqtyng da belgisi bolmasa eken- dep tileymin...».

7. MEN tolyqtyrsam;

ZANDAGhY ORYNSYZ TYIYMDAR, «ShASh AL DESE BAS ALUDYN» BASTAMASY BOLMASYN...

Biz keshegi ateyst kenes ýkimetinen bólinip shyqqan elmiz. Sol kezde  Jambyl atamyz Kremli sahnasynda namaz oqyp otyrghanyn kórgen Stalinning ózi onyng namazyna tiym salghan joq. Bizding elde songhy uaqytta «shash al dese bas alatyn» asyra silteushilik kórinisi oryn aluda. Negizi, Ýkimet óz sharuasymen ainalysyp, qazirgi elde oryn alyp otyrghan qymbatshylyq pen korrupsiyadan qorghap, elding joghyn býtindegeni maqúl. Biylikting diny sharugha kózsiz kóp aralasuy týbi jaqsylyqqa aparmaydy.

Din – muftiyattyng sharuasy. Biraq Din ministrligining qúryluymen búrynghy istep kelgen ózining bar mindetinen aiyrylyp qalghan diny basqarma qazir, keshegi Rәtbek pen Ábsattardyng kezinde bolmaghan, turistik mekeme dәrejesine týsti. Respublikalyq bas diny úiym qazir qajylyq júmyspen ainalysatyn 28 turistik firmalarmen bәsekege týsip, kóz aldymyzda nәpsilik sol júmyspen ainalysuda.  Ózi bәsekelestikke týsse, búl qúrylym, әriyne,  búrynghyday turistik firmalar júmysyna әdil baqylau men tórelik ornata almaydy. Búl – kelispeytin, týbi ózderine abyroy alyp kelmeytin tirshilik kórinisi. Áli de bolsa Diny basqarma, sen aitqan «әttegenaylyqqa» úrynbay túrghanda, búl  nәpsilik joldan jedel bas tartyp, jarghyda kórsetilgen taza diny sharighat talaptary shenberinde atqarghandary maqúl.

Din eshuaqytta  memleketten bólinbeydi, sonysymen abyroyly. Senimi joq adam qanday dәrmensiz bolsa, senimi joq memleket te sonday dәrmensiz. Jeke memleketterding atyn bóle-jara aitpay-aq qoyalyq, әlem tarhynda 1929 jyly ne bәri tórt Islam memleketi bolsa, býginde olardyng sany 50-den asty...

Islam – bolmysynda memleketti qoldaytyn din. Ol Ýkimetke, yaghny biylik jýrgizushige qarsy shyghudy qúptamaydy. El birligin saqtay otyryp, beybit jolmen damudy kózdeydi. Biylikti Allanyng búiryghymen bolghan is dep maqúldaydy.  Qúranda; “Allagha, onyng Payghambarlaryna jәne onyng jerdegi biyleushilerine bas iyinder”- dep memleketke quattau bildirgen.

Dos, sening maqalana tolyqtyru retinde búl jazyp otyrghan úsynystarym, mening býgin ghana jazyp otyrghan pikirim emes. Berisi, songhy on jyl kóleminde jaghym talmay aityp kele jatqan әngimem. Sol maqalalarymdy toptastyryp ótken jyly «Baspasóz ýni – halyq ýni, El basyna din turaly eki hat» - dep kitap etip bastyryp; “...Islamdyq qauip qater”- degen úghymdy erinning úshymen aita salu op-onay bolghanmen, onyn, ýreyli qanatynyng kenge jayylyp bara jatqany sonshalyq, endi Islam tarapynan bolatyn miftik qauip qater turaly emes, Islamnyng ózin naqty qorghaudyng qajettigin sóz etetin kez keldi” (“Syndarly on jyl” N.Nazarbaev. 2003 j).- dep ózi de jazghan Elbasy atyna da jiberdim. Áriyne, ol kisige múnday dýnie jetpeydi, bergi jaghyndaghylar Diny komiytetke joldap, olar jattandy jauaptarymen kóterilgen mәseleni túnshyqtyrumen keledi. Saghan hat jazghandaghy maqsat, sen birsypyra memlekettik komissiya qúramynda belsendiliginmen kórinip jýrgen son, әri últshyl qaysar minezine senip, qazirgi kóterilip jatyrghan Mәngilik el bolu ýshin, memlekettik arnayy komissiya qúryp, osy mәseleni el kóleminde talqylaugha múryndyq bolasyng ba, elimizding imany kózqarasyn qalyptastyrugha kómeging tie me- degen oi.   

Býgingi naqtyly talap bireu – býkil әlem elimizdi músylman memleketi retinde tanyp, Álemdik Islam konferensiyasy úiymyna tolyqqandy mýshe retinde qabyldap otyrghan son, Ata Zanymyz óz elimizding basty qújaty bolghandyqtan, Konstitutsiyadaghy “Din memleketten bólek” degen aq tandaq tújyrymdy alyp tastap, “Memleketting dәstýrli dini -  Islam, al qalghan әlemdik dinder moyyndalady…”- dep jazylsa,  jýgensiz diny sektalar óz aiyldaryn op-onay jinaydy. Bizge jat júrttyq týrli diny aghym emes, dәstýrli qalyptasqan qazaqy óz  Islamymyz kerek. Din - dingeginde dini barlardiki. Elimizdi, eldigimizdi  saqtaymyz desek dinimizben bolayyq! Dәstýrli Islamymyzdy Tәnirim qoldasyn.

Allanyng әmirinsiz eshtene de jazylmaydy, sondyqtan Tinirding әmirimen jazylyp otyrghan búl hat el iygiligine jarar – qazyna, ózim ýshin Allamnyn  didaryna qauyshu ýshin jazylghan dәneker dýnie boluyn tileymin.

(Sony. Basy myna siltemede: http://abai.kz/post/69351) 

Sәlemmen, Baqtybay Aynabekov,

Ilimger-jazushy

Abai.kz