Qazaqstan úighyr әdebiyeti úighyrlardyng tarihy otany, yaghny qazirgi Shynjan-Úighyr avtonom rayonynda   ghasyrlardan beri ózining barlyq mýmkindigimen damyp kele jatqan ejelgi jәne klassikalyq úighyr әdebiyetining múrageri. Zertteushi  ghalymdar bir ghasyrlyq tariyhqa ie búl әdebiyetting negizin ótken ghasyrdyng basynan, әsirese, 20-30 jyldardan, yaghny Jetisu jerinde ornaghan Kenes ýkimeti dәuirinen bastalatyndyghyn atap kórsetkeni mәlim. Óitkeni kenes iydeyasy kóp últty halyqtar әdebiyetinen ómirge janasha kózqarasta boludy, birinshiden, sosializmdi madaqtaudy, búrynghy ótken әdebiyetinen mýldem ózgeshe kýide damudy talap etti. Solar qatarynda úighyr әdebiyeti ókilderi de búl talaptardy nazargha ala otyryp, shygharmashylyqpen ainalysty. HIH ghasyrdyng ayaghynda Shyghys Týrkistanda qytay otarlauyna qarsy kóterilgen últ-azattyq qozghalysy, sol jerdegi úighyr әdebiyeti jәne onyng uәkilderining sanasyna ornyghyp alghan tәuelsizdik, erkindik iydeyalary kenes dәuirining alghashqy satysynda әli óship, úmytylyp ýlgermegen edi. Biraq kenes sayasatynyng qatty qysymynan olar búl maqsatynan sheginuge, óz tuyndylarynyng iydeyalyq mazmúnyn ózgertuge, tipti búl eldi tastap, basqa elderge shyghyp ketuge mәjbýr boldy. Sonda da  úighyr әdebiyeti klassikalyq әdebiyetting keybir әdet-ghúryptaryna baghynghan kýide, sonday-aq basqa da tuys halyqtar әdebiyetterining eng jaqsy ýlgilerin qabylday otyryp órkendeuge bastady.

Jetisudaghy  úighyr әdebiyeti  damu barysynda bir qatar basqyshtardan ótkendigi mәlim. Úighyr zertteushileri tәuelsiz Qazaqstan dәuirine deyingi bolghan әdebiyetti «20 jyldar әdebiyeti», «30 jyldar әdebiyeti», «Úly Otan soghysy jәne odan keyingi dәuirdegi úighyr әdebiyeti», «50 jyldardaghy әdebiyet», «Zamanauy úighyr әdebiyeti (1960–1970 jyldar)» degenge úqsas bes dәuirge bólgen edi. Búny «Úighyr kenes әdebiyetining tarihy» degen újymdy monografiyadan (Uyghur sowét edebiyatining tarixi 1986) aiqyn kóruge bolady. Búl kenes dәuirindegi úighyr әdebiyetining tarihy jýieli týrde zerttelgen alghashqy ghylymy enbek bolatyn. Erekshe aita ketetin jәit, úighyr әdebiyetining órkendegen dәuiri 80 jyldargha tura keledi, óitkeni búl uaqytta әdebiyetting barlyq janrlary men taqyryptary, baghyttary men tәsilderi joghary jetistikterge  jetti, jazushylardyng qalamy ótkirlendi, jana esimder payda boldy jәne tәrbiyelendi.

80 jyldardyng ekinshi jartysynda býkil Kenes Odaghy ayasynda bolghan «qayta qúru» nemese «ózgertip qúru» reformasy nәtiyjesinde qoghamda sayasi, ekonomikalyq, mәdeny jәne әleumettik ózgerister jýzege asa bastady. Sonyng nәtiyjesinde memleket demokratiyagha qaray baghyttaldy. Búl óz kezeginde býkil kenes әdebiyetinde, sonymen qatar úighyr әdebiyetinde erkin shygharmashylyqpen ainalysugha, óz oiyn ashyq aitu  mýmkindigine alyp keldi.Úighyr jazushylary tarihy taqyryptargha kóbirek negizdeluge, әli syry ashylmaghan «aq tandaqtardy» iygeruge, qoghamdaghy teris qúbylystardy senimdi týrde synaugha kónil bóle bastady. Biraq keyingi jyldarda  úighyr әdebiyetinin  ónimdiligining tómendeui  bayqaldy. Búl, birinshiden, jazushylar qatarynyng azangymen baylanysty boldy. Úighyr әdeby ýrdisining negizine ainalyp, býkil bir halyqtyng maqtanyshy bolyp kelgen kórkem sóz zergerleri  Hezmәt Abdulliyn, Jamalidin Bosaqov, Helil Hәmraev, Iliya Bәhtiya, Qurvan Tohtәmov, Ziya Sәmәdy jәne basqa da kóptegen әdipterding dýniyeden ketui orny tolmas qasiret boldy. Qazaqstan óz tәuelsizdigin alghannan beri, yaghny 90 jyldardan  bastap úighyr әdebiyetinde tәuelsizdik, azattyq, erkindik iydeyalary kórinis tauyp, qazaqstandyq patriottyq  ruhtaghy jana qalam iyeleri shygha bastady. Búnyng barlyghy bauyrlas qazaq halqynyng qolgha keltirgen jetistikteri, tәuelsizdik saltanatymen, dostyq pen birlik qasiyetterimen tyghyz baylanysta boldy.

Qazaqstandaghy sayasy týzimning ózgeruine baylanysty jetpis jyldan kóp uaqyt ishinde úighyr әdebiyeti tarihyn kezenderge bólu mәselesi kýn tәrtibine qoyylmady, yaghny búl manyzdy mәselege ailanbady. Ádebiyet tarihyn kezenderge bólu tek qana úighyr mektepteri ýshin týzilgen «Úighyr әdebiyeti» oqulyqtarynda belgili dәrejede óz ornyn tapty, biraq, olarda búrynghy  úsynystardan ózge   ózgerister bolmady. Qazaqstan óz tәuelsizdigine qol jetkizgennen keyin, 1991 jyldan keyingi kezeng «Tәuelsiz Qazaqstan әdebiyeti» dep ataldy. Býgingi kýn túrghysynan alyp qaraghanda, bir ghasyrgha jaqyn tarihy bar úighyr әdebiyetin «HH ghasyrdyng birinshi jartysyndaghy úighyr әdebiyeti», «HH ghasyrdyng ekinshi jartysyndaghy úighyr әdebiyeti», «Tәuelsiz Qazaqstan dәuirindegi úighyr әdebiyeti» degen ýsh kezenge bólip qarastyrugha bolady. 20 jyldardan 50 jyldardyng ayaghyna deyin bolghan aralyqtaghy úighyr әdebiyeti tarihy jәne sayasy ózgeristerge baylanysty bir býtin dәuirdi óz ishine alady. 60 jyldardan keyin bolsa, úighyr әdebiyetinde kýrt búrylys oryn alghan edi.

Ásirese, 50 jyldardyng ortasynda, sonan song 60 jyldardyng basynda  úighyrlardyng tarihy otanynan Orta Aziya respublikalaryna kóptegen aqyn, jazushylardyng kóship shyghuy búl jerdegi әdeby múhittyng jandanuyna, jana ataqty esimder men salmaqty shygharmalardyng payda boluyna alyp keldi. Qysqasy, búl dәuirde Qazaqstan úighyr әdebiyeti taqyryp, janr, til-stili, kórkemdik taghy basqa da erekshelikteri jaghynan tez damy bastady. Úighyr әdebiyeti basqa da halyqtar әdebiyetterimen tyghyz  baylanysta ósti, shynyqty.

Tarihtan jaqsy mәlim, Qazaqstan úighyr әdebiyetining qalyptasuy negizinen  20 jyldardan bastalady. Odan búryn, yaghny qazan tónkerisine deyingi dәuirde keybir shygharmalar ortagha shyqqqan bolsa da, olar bir býtin әdeby ýrdisti qúra almaydy. Alayda sol kezde ómir sýrgen Nәzәrghoja Abudusemәtov, Abdulhәy Muhәmmәdiy, Abdulhemit Ghojambәrdiy, Hebib Zakiriy, Ómәr Muhәmmәdiy, Nur Israyilov, A. Mushrapilov, M. Adilov, Hezim Iskәndәrov, Turdy Hәsәn, Mómýn Hәmraev siyaqty aqyn-jazushylardyng shygharmashylyghy úighyr әdebiyetining keyingi dәuirlerde ósuine, bayyna negiz jasady. Búl kezde úighyr baspasózining ósui de jazushylardyng óz shygharmalaryn jariyalau jәne әdeby prosesting damuyna әserin tiygizdi.

Erekshe aita ketetin jәit, úighyr әdebiyetining alghashqy jyldarynda, әsirese, poeziya salasy tez damydy. Zaman talabyna say, sol kezdegi ózgeristerge tez jauap beru mýmkindigine ie әdebiyetting búl týrinde kóptegen aqyndar shygharmashylyqpen  ainalysty. Jaryqqa shyqqan shygharmalardyng bәrinde derlik jana týzimdi madaqtau ahualy oryn aldy. Yaghny azamattyq, sayasy lirika ortagha shyqty jәne damydy. Búl dәuir úighyr poeziyasynda onyng barlyq týrleri, tipti dastan janry da úighyr aqyndarynyng nazarynda boldy. Biraq búl jerde úighyr aqyndary últtyq iydeyadan týgel shegindi degen qorytyndy  shyqpaydy. Ásirese Nәzәrghoja Abdusemәtov, Abdulhәy Muhәmmәdiy sekildi osy dәuirding kórnekti ókilderining shygharmalarynda tәuilsizdik, azattyq iydeyalary mәlim dәrejede óz kórinisin tapty. «Úighyr balasy» atty laqappen tanylghan aqyn, jazushy jәne tarihshy N. Abdusemәtov shygharmashylyghynda úighyrlardyng tarihy otany Shyghys Týrkistan jәne onda jýrgizilgen azattyq kýresi basym oryndy iyeleydi. Ol búl taqyrypty kenes úighyr әdebiyetine alghashqy ret alyp kirgen jazushylardyng biri. Aqynnyng «Han-tәnriy», «Sal», «Oyan», «Úighyrym», «Nazugum» shygharmalary búnyng jarqyn dәleli. Soghan úqsas Abdulhәy Muhәmmәdiyding «Ashylmaydy kónilim», «Jas jýregim» atty ólenderinde azattyq, tәuelsizdik iydeyalary shoghyrlanghan. Búl taqyryp T. Hәsәnning kóptegen ólenderinde, sonday-aq N. Israyilovtyng « ...Syrtynda», H. Iskәndәrovting «Úighyr qyzy», «Hantәnri» poemalarynda da jalghasyn tapty. Óz dәuirinde búl shygharmalar kenes ýkimeti tarapynan últshyldyq dep tanylyp, olardyng avtorlary keyinirek sol týzimning qúrbandaryna ainaldy.

HH ghasyrdyng birinshi jartysyndaghy úighyr әdebiyetining damuynda alghashqy órleu qúbylysy bayqalghan bolsa, keyingi jyldarda sheginu nemese bir jerde túryp qalu kýiin keshti. Búghan sol dәuirding sayasi, әleumettik, ekonomikalyq jaghdaylary sebep boldy. Býkil Kenes Odaghy ayasynda bolghan újymdastyru sayasaty, asharshylyq, 30 jyldardaghy sayasy qughyndau,  40 jyldardaghy Úly Otan soghysy, soghystan keyingi sharuashylyqty qalpyna keltiru әreketteri jәne basqalar halyq mәdeniyetinin, әdebiyetining damuyna teris әserin tiygizgen edi. Nәtiyjede úighyr әdebiyetining damuy 40 jyldargha kelgende toqtap qaldy. Soghys jyldaryndaghy úighyr әdebiyetine negizinen tek  ghana eki aqyn: Ismayil Sattarov jәne Qadir Hasanov uәkildik ete aldy.Úighyr әdebiyetining qúrylu jyldarynyng sonday qiynshylyqtaryn bastan ótkizgenine qaramay, aqyn-jazushylar zamangha say tuyndylardy jazyp shygharugha tyrysty.

Áriyne, búl kezeng әdebiyetinde proza jәne dramaturgiya salalary da damyp, belgili bir jetistikterge qol jetkizdi. Úighyr әdebiyetinde proza janrynyng qalyptasu jolyndaghy alghashqy qadamdar Ó. Muhәmmәdiy, N. Israyilov, T. Hәsәn, M. Hәmraev tәrizdi úighyr әdebiyetining kórnekti uәkilderine tiyisti. Jazushylar búl kezde kishi kólemdegi shygharmalardan povesti, roman sekildi kólemi ýlken, epikalyq janrlargha bet týzedi. N. Israyilovtyng «Kýnder», «Qyzyl tu ordeni», Turdy Hәsәnning «Zúlym oshaghy» povestteri, M. Hәmraevtyng «Tolqyndar arasynda» romany jәne basqa da tuyndylarda Jetisudaghy  úighyrlardyng ómirinde bolghan әleumettik, mәdeny ózgerister, olardyng túrmys-tirshiligi, ózara baylanystary,  әdeptilik mәseleleri suretteldi. «Tolqyndar arasynda» tuyndysy kenes úighyr әdebiyetindegi túnghysh roman bolyp, onyng avtorynyng sonday-aq «Alannan dauys» atty taghy bir roman jazghandyghy turaly mәlimetter barlyghy belgili. Biraq osy romannan birshama ýzindileri sol uaqyttaghy baspalarda shygharylsa da, ol tuyndy keybir sebepterge baylanysty jeke kitap retinde jaryq kórgen joq. Búl mezgildegi jazushylar sonymen qatar Shyghys Týrkistan taqyrybynan tys qalmay, eki memlekette ómir sýrip jatqan úighyrlardyng túrmysyn, basynan ótkizgen qayghy-qasiretterin keyde salystyru mәninde kórsetudi maqsat etti. N.Israyilov, H. Zakiriyding jogharyda atalghan «Kýnder», «Zúlym oshaghy» tuyndylary sonyng bir aiqyn dәleli. Búl kezeng әdebiyetinde dramaturgiya salasy da ózine tәn erekshelikterimen damy bastaghan edi. A. Rozibaqiyevtyng «Mansapqor», Z. Bәshiriyding «Sadyr hanruq», B. Qasimovtyng «Qyrsyq kýnder», J. Asimov pen A. Sadirovtyng «Anarhan», I. Sattarov pen V. Diyakovting «Gheriyp-Sәnәm», Q. Hasanovtyng «Túman» atty dramalyq tuyndylarynyng jaryq kórui, 1934 jyly Úighyr teatrynyng ashyluy últtyq dramaturgiyanyng qalyptasuy men damuynda ýlken ról atqardy. Búl kezendegi poeziya, proza jәne dramaturgiya salalarynda da úighyr aqyn-jazushylary halyq auyz әdebiyetimen klassikalyq jazba әdebiyetining bay ýlgilerin, әdet-ghúryptaryn paydalana otyryp, úighyr әdebiyetin týr jәne taqyryp jaghynan kóp bayytty, jәne de keyingi kezeng jazushylary ýshin ýlken  ýlgi-ónege bola aldy.

HH ghasyrdyng ekinshi jartysyndaghy úighyr әdebiyeti jana damu kezenine kóterilip, onyng janrlyq jәne taqyryp jaghynan keneyip, basqa halyqtardyng әdebiyetterimen baylanysy nyghaydy, jazushylardyng óz shygharmalaryn shygharugha mýmkinshilikter tudy.Úighyr halqynyng mәdeny ómirinde jýzege asqan janalyqtar, sonyng ishinde «Kommunizm tughi» jәne onyng qosymshasy «Yeny hayat» gazetterining basylyp shyghuy, Qazaqstan Jazushylar odaghy janynda úighyr әdebiyeti kenesining jәne onyng qúramyndaghy «Jazushy» baspasynda úighyr bóliminin, jәne de respublikanyng aldynghy qatarly joghary oqu oryndarynyng biri Abay atyndaghy Qazaq pedagogika institutynda úighyr bóliminin, radio jәne teledidarda  úighyrsha  baghdarlamalardyn  ashyluy da sonyng bir aiqyn dәleli. Búl dәuir әdebiyetine say erekshelikterding biri úighyr aqyn-jazushylarynyng dastan jәne romangha úqsas epikalyq janrlargha jýginui jәne osy baghytta úighyr halqynyng ómirindegi manyzdy kezenderdi, ózgeristerdi  suretteui bolyp tabylady. Tarihy mazmúndaghy shygharmalardyng jazyluy jәne olardy oqyrmandardyng qyzyghushylyqpen  qarsy aluy da, jazushylardyng ótken kýnderge, halqynyng erkindigi ýshin bolghan últ-azattyq kýreske arqa sýieuinen kórindi. Úighyr jәne de qazaq zertteushileri tarapynan eng nәtiyjeli kezeng dep eseptelgen dәuir: 70–90 jyldar aralyghyndaghy úighyr әdebiyetine Ziya Sәmәdi, Hezmәt Abdulliyn, Jamalidin Bosaqov, Iliya Bәhtiya, Mәsimjan Zulpiqarov, Qurvan Tohtәmov, Patigýl Sabitova, Yýsýpbәk Muhlisov, Yýsýp Iliyas, Helil Hәmraev, Mahmut Abdurahmanov, Savut Iskәndәrov, Shayim Shavaev, Savutjan Mәmәtqulov, Mirzahmәt Merimov, Munluq Baqiyev, Malik Sadirov, Ákrәm Sadirov, Dolqun Yasenov, Mәmtimin Rozibaev, Abdumejit Dólәtov, Ilahun Jәlilov, Ilahun Hoshurov, Hurshiydәm Ilahunova, Abdughopur Qutluqov, Abliz Hezimov, Rәhimjan Roziyev jәne basqalar uәkildik etti. Búl kezeng әdebiyetining eng basynda túrghan Qazaqstan halyq jazushysy Z.Sәmәdiyding «Mayimhan», «Jyldar syry» shygharmalary Qazaqstan úighyr әdebiyetinde romannyng epikalyq janr retinde qalyptasyp, ózine say barlyq erekshelikterimen  әigilendi. Rasynda da Z.Sәmәdi, J. Bosaqov, H. Abdulliyn, M. Zulpiqarov, T. Tohtәmov sekildi romanshylar tarihy jәne zamanauy taqyryptargha sýiene otyryp, romannyng úighyr әdebiyetindegi jetekshi janrlardyng biri bolghanyn dәleldedi.

Qazaqstan tәuelsizdigin alghannan keyingi jyldarda úighyr jazushylarynyng tarihy otan – qazirgi Shynjan-Úighyr avtonom rayonyndaghy bauyrlastarymen bolghan baylanystary odan sayyn keniy  týsti. Ótken ghasyrdyng 50 jyldarynan keyin, Kenes Odaghy jәne Qytay arasyndaghy sayasy qayshylyqtargha baylanysty eki elding mәdeny qatynastary 1980 jyldardyng aqyryna deyin ýzilip qaldy. Kóptegen úighyr, qazaq jәne basqa da últ ziyalylary qytay ýkimetining qughyndyq әreketterining saldarynan Qazaqstan jәne Orta Aziya memleketterine qonys audarugha mәjbýr boldy. Tәuelsizdik jyldary ShÚAR jәne Qazaqstan úighyr jazushylary arasynda tyghyz baylanystyng ornauy, Abdurehim Ótkýr, Turdy Samsaq, Zordun Sabiyr, Boghda Abdulla, Teyipjan Eliyev, Turghun Almas siyaqty ataqty aqyn-jazushylar shygharmalarynyng Orta Aziyagha kirui, qayta baspadan shyghuy búl jerdegi úighyr әdebiyetining damuyna ózining ong yqpalyn tiygizdi. Óz kezeginde Qazaqstan úighyr jazushylarynyng shygharmalary da Ýrýmchi, Qúlja, Qashqar, Aqsu, Hotan, Jarkent sekildi kóptegen qalalarda baspadan shyqqan gazet-jurnaldarda, keybir toptamalarda jaryq kórip, ózara baylanystardy odan sayyn jaqsartty.

Qazaqstan úighyr әdebiyeti sonymen qatar Qyrghyzstannyng Jamaldin Qasimov, Hәirinsa Turdiyeva, Ózbekstannyng Rәhiylәm Hapizova, Heniypәm Salihova, Imin Hosman, Yәhiya Tayirov, Tashpolat Namәtov, Sultan Jamal sekildi kórnekti aqyn-jazushylarymen tyghyz baylanysta bolyp, ózara tәjiriybeler almasty. Osy júmystardyng nәtiyjesinde Qazaqstan úighyr әdebiyeti Orta Aziyadaghy jetekshi últtyq әdebiyetke ainaldy. Áriyne, Qazaqstan úighyr әdebiyeti bauyrlas qazaq halqynyng әdebiyetimen de jaqyn baylanysta, tarihiy-sayasi, әleumettik jәne ekonomikalyq ózgeristerdi bastan birlese  ótkizgen kýide damydy. Ásirese qazaq halqymen ómirding ystyq-suyghyn birge tartysyp, әrqanday sayasy qughyndargha, ekonomikalyq daghdarystargha, ruhany kýizelisterge tótep berip kelgen úighyr jazushylary qazaq halqy tәuelsizdikke jetkennen keyin, onyng quanyshyna ortaq boldy, qiynshylyqtardy birge ótkizdi.Úighyr әdebiyeti qazaq-úighyr әdeby dostyghy negizinde damydy.

Tәuelsizdik kezenindegi úighyr әdebiyeti býgingi kýnde poeziya, proza, dramaturgiya jәne balalar әdebiyeti salalary boyynsha damyp kele jatyr. Sonyng ishinde poeziya jetekshi sala bolyp tabylady. «Kóp últty Qazaqstannyng ruhany jәne kórkem dәuleti» (Xamraéw 2014, S. 3). Áhmәtjan Hashirov, Ilahun Jәlilov, Ilahun Hoshurov, Hurshiydәm Ilahunova, Abliz Hezimov, Abdughopur Qutluqov tәrizdi ýlken aqyn-jazushylardyng jetekshiliginde úighyr әdebiyeti ekonomikalyq daghdarystardan payda bolghan qiynshylyqtardy  basyp ótken kýide damuda. Úighyr aqyn-jazushylary óz halqynyng ótken tarihyn beyneleudi negizgi mindetterining biri etip belgilep, sonymen birge jas Qazaqstan memleketining jetken jetistikterin, ondaghy dostyq, kelisim, birlik iydeyalaryn odan әri keng týrde ýgitteu, zamandastarynyng býgingi kórinisin, armandaryn, ishki syrlaryn, olardaghy adamy qasiyetterdi jәne keybir kemshilikterdi kórkem shygharmada shynayy kórsetu maqsatynda birshama jetistikterge qol jetkizdi. Áriyne, úighyr әdebiyeti kóp jyldardan beri ózge últ  әdebiyettimen tyghyz baylanysta damyp kelgen jәne býgingi kýnde de búghan erekshe kónil audaruda. Búl jerde sol әdebiyetterdi jaqyndatuda, sol arqyly halyqtar dostyghyn ornatuda manyzdy ról atqaryp kele jatqan audarmashylyq ónerge erekshe aituymyz kerek. Óitkeni әdeby baylanystarsyz, ózara tәjiriybe almasularsyz úighyr әdebiyetining keleshegi turaly sóz aitudyng mýmkin emestigin jazushylar jaqsy týsinedi.Olar sonymen birge býgingi jahandanu  dәuirinde Qazaqstan úighyr әdebiyeti aldynda sheshuge tiyis mәselelerding joq emestigine, olardy tek birlesip ghana sheshuge bolatyndyghyna kóz jetkizdi.

Qazaqstan úighyr әdebiyetindegi әdeby janrlar, ol basyp ótken joldar, әdebiyet alanyna shyqqan aqyn-jazushylar, damyghan әr týrli baghyttar, janrlar, taqyryptar, obrazdar, til erekshelikteri jәne basqalar, әriyne, óz kezeginde, jan-jaqty zertteu júmystarynyng jýrgiziluin talap etken edi. Búl ýlken bir ghylymy sala bolyp, sol mәselelerdi ýirenu, sonymen birge bilimdi, tәjiriybeli zertteulerge baylanysty boldy. Jalpy, Qazaqstandaghy úighyr әdebiyettanu pәnining negizdenui jәne damuy shyghystanu pәnining ajyramas bóligi úighyrtanu ghylymynyng tarihymen tyghyz baylanysty. Áriyne, úighyrtanu pәnining damuyna memlekettegi әleumettik-sayasy ózgeristerding de әseri boldy, óitkeni kenes dәuirindegi әdebiyetti sol týzim iydeologiyasynsyz, zan-qaghidalarynsyz kóz aldyna keltiru mýmkin emes edi.

Úighyr әdebiyettanu pәnining alghashqy jemisteri 20–30 jyldary payda bolghan bolsa da, ol tek 60 jyldardan tartyp erekshe pәn retinde damydy.   Ádebiyet damuynyng kezenderi men baghyttaryn, onyng taqyryptyq jәne janrlyq erekshelikterin anyqtau mindeti ghylymiy-zertteu oryndarynyn, jeke zertteushilerding iyghyna týsti. Múnyng alghashqy qadamdarynda Abdulla Rozibaqiyev, Nur Israyilov, Qadir Hasanov, Abdulhәy Muhәmmәdiy, Nizam Mәvaev, Letip Ánsәry jәne basqalar airyqsha kózge tústi. Úighyr әdebiyeti boyynsha zertteu júmystarynyng jandanuyna úighyr halqynyng perzenti, memleket jәne qogham qayratkeri A. Rozibaqiyevtyng úsynysymen 1918 jyly ashylghan «Úighyr kluby», sonymen birge «Revolusiyalyq úighyr qoghamy», «Altyshahar úighyrlarynyng odaghy» sekildi úiymdar, 1921 jyly júmys istey bastaghan «Kedeyler dausy», 1924 jyly jaryq kórgen «Birinshi qadam» әdeby jәne әleumettik-sayasy jurnaly, jәne de «Qútylu, «Qyzyltan», «Qyzyl oqushy», «Jas úighyr» siyaqty gazet-jurnaldar sebep boldy. Osynyng nәtiyjesinde úighyr jazushylary zertteushilermen bas qosyp, úighyr әdebiyetining sol uaqyttaghy manyzdy mәselerin sheshu, jaryq kórip jatqan shygharmalar jayly óz pikirlerin ortagha qoy mýmkinshiligine ie boldy. Úighyr әdebiyettanudyng mindetterin belgileude A. Rozibaqiyev kóp kýsh shyghardy. Mysaly, «Kәmbәghәllәr avazi» («Kedeyler dausy») gazetinde basylghan «Bauyrlas Sabirjannyng synyna jauap» atty maqalasynda ol bylay dep jazady: «Jas úighyr әdebiyeti jәne jazushylary negizgi, dúrys, tilektes syngha múqtaj, baspamyzda әdeby syngha keng oryn beru qajet. Búdan әri basylatyn shygharmalardyng sanyna qaraghanda, olardyng sapasyna artyghyraq kónil bólu kerek» (Kembegheller awazi 1926). A. Rozibaqiyev әdebiyettanu ghylymynyng ajyramas bóligi bolghan әdeby syn arqyly úighyr әdebiyetining kórkemdigin arttyru, tilin bayytu, onyng qazaq, úighyr, qyrghyz, ózbek tәrizdi bauyrlas halyqtar әdebiyetteri qatarynan ózine layyqty oryn aluyn  erekshe aityp ótken. Áriyne, ol jay sózben ghana shektelip qalmay, búny úighyr jazushylarynyng shygharmalary turaly oi-pikirlerin baspalarda basyp shygharu   arqyly dәleldedi.

Erekshe aityp ketetin jәit, búl jyldary baspalarda basylghan әdebiyettanugha say maqalalar, resenziyalar jәne basqalar әdebiyettanu ghylymynyng jeke mәselelerin kótergen bolsa da, onyng bir býtin damu baghyttaryn kórsetuge әli dayyn emes edi. Úighyr әdebiyetin júieli týrde zertteu júmystary tek 60 jyldary arnayy qolgha alyndy. Qazaqstan úighyr әdebiyettanu pәni 1949 jyly Qazaqstan Ghylym Akademiyasynyng Tariyh, arheologiya jәne etnografiya instituty qúramynda «Úighyr-dýngen mәdeniyetin ýirenu» sektorynyng ashyluymen tez damy bastady. Qazaq halqynyng ataqty ghalymy, Qazaqstan ghylymynyng negizin salushysy Qanysh Satpaevtyng bastamasymen ashylghan bólim keyinirek til, tariyh, etnografiyamen birlikte әdebiyettanu mәselelerin de ýirenuge kiristi. Atalghan ghylym ornynyng dýniyege kelui bir top úighyr әdebiyettanu ghalymdarynyng tәrbiyelenip shyghuyna jәne úighyrtanu pәnining til, әdebiyet, óner, tariyh, etnografiya salalary boyynsha ghylymiy-zertteu júmystarynyng jandanuyna sebep boldy. Úighyr zertteushileri tәjiriybesining azdyghyna qaramastan, әdebiyet jәne ónerding birshama kezenderine, zan-qaghidalaryna nazar audaryp, qysqa merzimning ishinde salmaqty ghylymy enbekterdi dýniyege keltirdi. «Eger osy uaqytqa deyin bizde ýlken ortaq zertteuler bolmaghan bolsa, endi úighyr әdebiyeti men ónerining manyzdy mәseleleri boyynsha bir doktorlyq jәne on jeti kandidattyq dissertasiya qorghaldy. Onnan artyq әdebiy-syny toptamalar jәne monografiyalar jaryq kórdi, «Úighyr kenes әdebiyeti tarihynyng ocherkteri», «Úighyr әdebiyetindegi dәstýrli jәne novatorlyq mәseleler» újymdastyq enbekteri jaryq kórdi» (Aktualnyé problémy sowétskogo uygurowédéniya 1983,  S. 29).Úighyr әdebiyettanuynyng jeke pәn retinde damuyna alghashynda 50 jyldarda, әsirese, baspa betinde jaryq kórgen maqalalar negiz boldy. Búl jaghynan tek zertteushi-ghalymdar ghana emes, sonday-aq shygharmashylyqtyng birshama salalarynda kóringen Murat Hәmraev, Hezmәt Abdulliyn, Mahmut Abdurahmanov, Shavdun Kibirov, Qurvan Tohtәmov, Qadir Hasanov sekildi ghalymdar, aqyndar, jazushylar, dramaturgtar erekshe kózge týsti.  Jalpy soghystan keyingi jyldardan bastap әdebiyettanu zertteuleri halyq auyz әdebiyeti, ejelgi, klassikalyq jәne zamanauy úighyr әdebiyeti, óner, kórkem audarma baghyttarynda jalghasty. Múnda, birinshi kezekte, ghylymy kadrlardyng jetilip shyghuy, yaghny әr týrli bilim jәne ghylym oryndarynda qúrylyp, arnayy úiymdastyrylghan ghylymy kenester, әr jyldary ótken ghylymy konferensiyalar sheshushi ról atqardy. Olardyng qyzmeti nәtiyjesinde úighyr әdebiyetin zertteushi ghalymdar qataryna Murat Hәmraev, Batur Árshidinov, Savut Mollaudov, Mahinur Aliyeva, Qurvan Tohtәmov, Patigýl Sabitova, Rishat Sabitov, Mahmut Abdurahmanov, Rabik Ismayilov, Áhmәtjan Qadirov tәrizdi ghalymdar payda boldy. Keyingi jyldary olardyng qataryn A. Hәmraev, P. Mәhsәtova, H. Hәmraev, G. Molotova, R. Yusupov, D. Rayhanov, Sh. Baratova sekildi jas zertteushiler toltyrdy.

Qazaqstan úighyr әdebiyettanudaghy zertteu júmystary halyq auyz әdebiyeti, ejelgi jәne klassikalyq әdebiyet, kenes dәuirindegi jәne zamanauy әdebiyet baghyttarynda jýrgizildi. Búl zertteuler nәtiyjeleri «Úighyr әdebiyeti jәne folikloryndaghy janrlar» (1980), «Úighyr halyq auyz әdebiyeti» (1983), «Úighyr әdebiyetining qysqasha tarihy»  (1983) atty kollektivtik monografiyalarda jәne basqa da enbekterde óz kórinisin tapty. Úighyr foliklory ýlgilerin jinau jәne jaryqqa shygharu júmystary HIH ghasyrda N. Pantusov, S. Malov, V. Radlov, G. Yarring siyaqty  ataqty zertteushiler tarapynan bastalyp, mine býgingi kýnge deyin jalghasyp keledi. Úighyr foliklorynyng ertegi, beyit, qoshaq, maqal-mәtel, anyz, júmbaq jәne basqa da týrlerin jan-jaqty zertteu ótken ghasyrdyng 50 jyldary qolgha alynyp, alghashqy monografiyalyq enbekter tek 70 jyldary jaryq kórdi (Aliéwa 1989, S. 5). Úighyrlar shoghyrlana ornalasqan Panfilov, Úighyr, Shelek, Enbekshiqazaq, Talghar audandarynda, sonymen qatar Almaty, Esik, Jarkent, Tashkent, Frunze (qazirgi Bishkek), Prjevalisk (Qaraqol) qalalary jәne basqa da jerlerge jasalghan ghylymy ekspedisiyalar barysynda kóptegen materialdar jinaldy. M. Aliyeva, M. Kәbirov, Җ. Musaev, H. Vahidov, H. Iskәndәrov, M. Hәmraev, Z. Qahharov, Gh. Sәdvaqasov, R. Sabitov, B. Árshidinov siyaqtylardyng avtorlyghynda kóptegen toptamalar jaryq kórip, solar negizinde ghylymiy-zertteu júmystary jýrgizildi. Atap aitqanda, búl salada M. Aliyevanyng «Uygurskaya skazka», «Janry uygurskogo foliklora», R. Sabitovtyng «Úighyr halyq auyz әdebiyetinde satira jәne yumor» monografiyalary, «Úighyr halyq auyz әdebiyeti» újymdyq  monografiyasy basyp shygharyldy.

Qazaqstan úighyr әdebiyettanu pәnining damuynda әdebiyet mәselelerine arnalghan doktorlyq jәne kandidattyq dissertasiyalar, ondaghan monografiyalar, jýzdegen ghylymy maqalalar manyzdy ról oinady. Búl ýlken salanyng basynda kórnekti ghalym Murat Hәmraev boldy.Onyng klassikalyq jәne zamanauy әdebiyetting eng kýrdeli mәselelerining biri ólendik ólshem turaly jasaghan zertteuleri nәtiyjesinde jaryq kórgen «Úighyr klassikalyq jәne qazirgi zaman poeziyasyndaghy úiqas», «Týrki poeziyasynyng negizderi», «Týrki poeziyasynyng ocherkteri» jәne basqa da enbekteri әlemning ataqty aqyndary tarapynan joghary baghalanghan edi. Búdan tys úighyr klassikalyq әdebiyetining ejelgi, klassikalyq jәne odan keyingi dәuirlerdegi manyzdy mәseleler, birshama aqyn-jazushylardyng shygharmashylyghy,  әdeby baylanystar,  janr jәne taqyryptar, ólendik ólshemder, basqa da manyzdy mәselelerdegi erekshelikter S. Mollaudov, M. Abdurahmanov, P. Sabitova, R. Ismayilov, A. Hәmraev, P. Mәhsәtova, R. Yusupov siyaqty  zertteushilerding enbekterinde, sonday-aq arnayy әdebiyet mәselelerine arnalghan bir qatar újymdyq monografiyalarda (2014, 2015) óz ornyn tauyp, búl enbekter úighyr әdebiyettanu ghylymynyng damuynda manyzdy ról atqardy.

Qorytyndap aitqanda, Qazaqstan úighyr әdebiyeti býgingi kýn túrghysynan alyp qaraghanda, ýsh ýlken kezendi basyp ótti. Búl kezender tarihi, sayasi, әleumettik, mәdeny erekshelikteri jaghynan bir-birinen airyqsha boldy. Soghan qaramastan, úighyr әdebiyeti jýz jylgha juyq uaqyt boyy ýstemdik etken kommunistik iydeologiya, qogham jәne qoghamdaghy búrylystargha, ózgeristerge qaramay, últtyq qúndylyqtardy saqtap qalugha, halyqtyng armandaryn jýzege asyrugha jәne úzaq jyldardan beri kele jatqan әdeby әdet-ghúryptardy jalghastyrugha tyrysty. Ol sonday-aq basqa halyqtar, birinshi kezekte, bauyrlas qazaq halqynyng әdebiyeti jәne onyng jarqyn ókilderining úly múrasymen bolghan kópghasyrlyq baylanystaryn saqtap qalu, zamangha say әdeby dostyqtyng jana joldaryn tabu maqsatynda tynym tappay izdenude.

Maqalagha paydalanylghan әdebiyetter tizimi:

1. Uyghur sovet әdәbiyatining tarihi. – Almuta, 1986. – 230 b.
2. Hamraev A. Uygurskaya poeziya nezavisimogo Kazahstana. – Almaty, 2014. – 256 s.
3. Kәmbәghәllәr avazi, 1926-jiyl, 30-mart.
4. Tohtamov K., Aliyeva M., Mamatahunov U. Razvitie liyteratury y iskusstva sovetskih uygurov // Aktualinye problemy sovetskogo uygurovedeniya. – Alma-Ata, 1983. – S. 27-34.
5. Uyghur әdәbiyaty vә folikloridiky janrlar. – Almuta 1980. – 228 b.
6. Uyghur әdәbiyatining qiysqichә tarihi. – Almuta, 1983. – 188 b.
7. Uyghur hәliq eghiz ijadiyiti. – Almuta, 1983. – 260 b.
8. Aliyeva M. Janry uygurskogo foliklora. – Alma-Ata, 1989. – 176 s.
9. Sovremennaya liyteratura naroda Kazahstana. – Almaty, – 488 s., Uygurskaya liyteratura nezavisimogo Kazahstana. – Almaty, 2015.

Rahmetjan Yusupov,  

filologiya ghylymdarynyng kandidaty, QR BGhM GhK R.B. Sýleymenov at. Shyghystanu institutynyng jetekshi ghylymy qyzmetkeri

Abai.kz