Osydan 7-8 jyl búryn Múghaljar audanyna issaparmen bardym. Embi qalasynda Bolat degen temirden týiin týietin sheber bar eken. Ózi aqjarqyn, keremet adam. Tek qazaqy jaybaraqattyqtan ada. Sonysyn tilge tiyek etip, qaljyndap em, ana kisi kýlip jiberdi. Sóitsem, «shiykiligi» bar eken. Shyn nyspy — Vladimir bolyp shyqty. Qiyr Shyghysta dýniyege kelipti. Óte qyzyq taghdyrdyng iyesi.
...Bolattyng әkesi Júrynda tughan. Bir ýiding jalghyzy. Soghysqa alynyp, kóp úzamay-aq tútqyngha týsedi. Al tútqyndargha, olar bosatylghannan keyin de, sәbet ókimetining dúrys qaramaghany belgili. Jas jigit endi Qiyr Shyghysqa aidalady. Qasynda bir top ózbek bar eken. «Otanyn satqan» degen «ataqty» kóterip jýru kim-kimge de onay emes qoy, on-solyn tanyp ýlgermegen jas jigitke tipti auyr tiyedi. Onyng ýstine auylgha jibergen hattarynyng da orta jolda «jelkesi qiylady» eken. Hat jetpegesin, әriyne, jauap ta kelmeydi. Sonda әlgi ózbekterding biri aqyl aitypty: «Úlym, biz — orta jastan asqan adamdarmyz. Artymyzda túyaghymyz bar. Olar keshirsin, keshirmesin, bizden tughany haq. Sondyqtan ólsek te, armanymyz joq. Al sen — tym jassyn. Tiri adam tirligin isteydi. Ýilengening dúrys. Mýmkin, zaman osylay túra bermes...». Endi bozbala esin jiyp, jan-jaghyna qaray bastaydy. Ózderi isteytin zauyttaghy júmysshy qyzdardyng birine kózi týsedi. Jas-jastyng tilegi bir, aqyry otau qúrypty. Eki úl, eki qyz dýniyege keledi. Ýlkeni — Vladimiyr. Qalghan ýsheuine de oryssha at qoyylypty.
Álqissa, Bolattyng әkesi Qiyr Shyghysta osylay jýre túrsyn, endi Júryngha keleyik. «Úlyng habarsyz ketti...» — degen habardy estigesin әke kópke barmaydy. Áyel — it jandy ghoy, sheshesi kýderin ýzbepti. «Jýregim sezedi, qúlynym tiri, aman-esen keledi!» — deydi eken. Soghys kezinde Ukraina jaghynan kelgen 11 jetim balany asyrap alypty. Kýnde solargha balasynyng aman-esen kelui turaly tilek aitqyzady eken...
Stalin ólip, jylymyq bastalghanda úlynyng jazghan hattarynyng biri auylgha jetedi. Jýregi jarylarday bolghan anasy da dereu bireuge aityp otyryp, hat jazghyzady. Sol tústa keshegi tútqyndar da aqtalyp, elge qayta bastaydy. Al Bolattyng әkesining әieli, tórt balasy bar. Zaty — orys әiel Qazaqstangha barugha kóne me? Osyny aityp hat jazghan úlyna sheshesining jauaby qysqa bolypty: «Eki úldy alsyn da, eki qyzdy ana qatyngha tastap, qaytsyn!» Qayran ananyng kónili, úldardy qaldyrghysy kelmey túr ghoy...
Balasy da osy oigha bekip, әieline bar jaydy aitady. Sonda kelinshegi birden: «Men senen qalyp, qayda baram? Qiyn kýnde eteginnen ústap edim, endi senimen jer týbine barugha da qayylmyn...» — depti. «Óldi» degen balasy nemerelerimen birge kelip túrghasyn kempir bayghústa ne jan qalsyn, dýrildetip toy jasaydy. Biraq kózi kók kelinge senbey, Vladimirge Bolat dep at qoyyp alyp, bólektey beripti. «Sen ana qatynnan tughan joqsyn, mening balamsyn!» — degen sózdi estigen Bolat ta bauyrlaryna shekesinen qaraghan. Al orys kelin myqty eken, bәrine ýndemey kóngen. Qazaq tilin de ýirenip alghan. Balalaryna da: «Júrttyng balasy kóshede oryssha sóilese, sóiley bersin, sender qazaqsha sóilender. Áytpese, sheshesi ýiretip otyr dep menen kóredi...» — deydi eken. Bala tuudy da shektemepti. Qúdaydyng qúdiretin qaranyz, tura 11 bala tuypty. Bayaghy 11 jetimning tilegining qabyl bolghany da. Kóp jyldargha deyin suyq qaraghan enesi de keyin beyilin berip, riza bolyp attanypty...
«Sheshem byltyr qaytty», — dedi Bolat sonda. «Ájesining balasy» kenet tolqyp ketti. Qazaqtyng sanyn bir auylgha kóbeytip ketken aru ananyng ruhyna men de taghzym etip, betimdi sipadym. Issapardan kelgesin «Vladimir — Bolat» degen maqala jazdym...
...Soghystyng beti aulaq bolsyn!

Bauyrjan Babajanúly

Aqtóbe oblysy

Abai.kz aqparattyq portalynda jariyalanghan maqalagha pikir aityp, oiynyzdy bildirginiz kelse, myna paraqshagha jazyp qaldyrynyz!

Abai.kz