Qogham qayratkeri, ardager jurnalist Seydahmet Qúttyqadam «Dat» gazetine (2018 jyl, 3 mamyr) kólemdi súhbat bergen eken. Seydaghang kezinde «Pravda», «Izvestiya», «Trud» siyaqty ortalyq basylymdar sanasqan tanymal túlghamyz. Súhbat iyesi: «BAQ-tyng jaghdayyn talqylau kerek. Múndaghy jaghday súmdyq!» syndy batyl payymdarmen birge, «Orys tili shet qalmasyn!» jәne «Qazaqtargha mindetti týrde ekinshi til qajet!» degen jangha shiqanday batqan teris pikirlerdi de dittepti.  Áriyne, búl orys tilinde kózin ashqan qisapsyz kóp  qazaqqa ortaq pikir. Biylik te tap osy sayasatty iske asyryp otyr. Áttegen-ay, elim, júrtym degen Seydaghandar «ekinshi til qajet» dese, onda ne boldyq? Endi qayttik? Taghdyrly mәsele osy arada ekenin bile túra, «Dat!» dep dauys kótermey  qalugha dәtim shydamady.

Kópke ayan, kez kelgen últtyng ýsh taghany: jeri (tәn qoregi), tili (qarym-qatynas qúraly) jәne salt-sanasy (ruh azyghy, dini, adamshylyq tәrbiye). Qúday solay jaratqan - búlar ózgermeytin ýsh shart. Osy ýshkil ýshin әr últ jan alyp jan berisedi. Mysalgha tildi alayyq, onyng keshegi tas qamalday KSRO-ny yrghap, shayqaltqan eng basty qúdiret bolghanyn tez úmytqan siyaqtymyz. Sóitip, últtyng últ, elding el bolyp qaluyna qajetti ýsh bút, ýsh taghan ghana bar. Oghan «ekinshi tildi bilu» degen tórtinshi taghandy qosaqtaghan kim kimde qatty qatelesedi. Kýlli halyqty shatastyrady. Búl ghylymgha da jat, jasandy úghym.

Qazaqqa qosalqy tildi qosaqtap, jýktep jýrgender - ghylym-bilim damysyn, bolashaq úrpaq  baqytty bolsyn degen uәjin dәiim algha tartady. Qara halyqty tyrp etkizbey ilandyratyn siqyr da, kim qarsy kelse, sonyng auzyn jabar qaqpaq ta osy.

Sondyqtan aldymen osy uәjding aq-qarasyn aiyryp alghanymyz jón-au.

Birden aitayyq, «bóten tilsiz kýnimiz qaran» degen keshegi otarlyq zamannyng sindromy, sonyng sanamyzgha salghan qara tanbasy. Qazaqtar tek óz tilinde sóilegen Abylay, Abay ómir sýrgen zamanda qazaqtardyng jan dýniyesi tapshylyqqa úryndy, әmse tәlim-tәrbiyesi kem soqty, azdy-tozdy deuge eshbir dәlel joq.  Qayta býgingi tanda otbasylyq qúndylyq shayylyp, mәngýrttik qarqyny ýdey týsti. Alapat dertting shet jaghasy qazirding ózinde-aq bayqalyp otyr. Búl –  bilim beru salasy ýshtildilik qúrbany bolghanynyng da, yaghny týzu jolda emestigining de kórsetkishi.

IYә, Abay orys tilin mengeruge shaqyrdy, biraq ol zaman men búl zaman teng be? Kórshi halyqtarmen ýzengi tenestirdik degende dauysymyz jer jarady emes pe, qazir.  Bilimsiz, nadan qazaqty kórsek, kózimiz shyqsyn. Sondyqtan Seydaghang keshirsin: «Reseyge eregesip, olardyng tilinen bas tartyp, bilim almay, nadan bolayyn, biraq tәkapparlyghymdy joghaltpaymyn deu – tyr jalanash patriottyq, tipti esuastyq ústanym», - degen payymy, menimshe, negizsiz, ol ol ma, zalaldy (búl jerde bilimdi oryssha alghan óz basynyng tәjiriybesin býkil halyqqa tanu oryn alghan siyaqty).

Shyn ghylym, shyn imandylyq bar boluynyng belgisi - qoghamnyng irgesi shayqalmaydy, qayta beky týsedi. Ázirge múnday jaqsylyq nyshany bayqalar emes. Siz: «Bolashaq ýshin bizge bilim auaday qajet», - depsiz. Dúrys-aq. Biraq bizding shet tilin (orys, meyli,  aghylshyn) ýirenuge tyrashtanuymyz ghylym-bilimge bas qoi emes,  bar bolghany - jat tilding jetegine jegilu. Búl eshbir bәhra bermeytin qareket.

Osy payymdy әr qyrynan qauzay týseyik. Kimde kim ghylym sarasyna, óner shynyna shyn talabymen úmtylsa, soghan qashanda jol ashyq. Sonau 11-ghasyrda tereng ghylym izdegen Ábunasyr siyaqty jýzdegen jastar qazaq jerinen Mysyr, Sham elderine jol tartypty. Keshegi alash arystarynyng bәri derlik Resey men Týrkiyada bilim nәrimen susyndaghany kópke ayan. Býgingi kýngi mýmkindikti aitudyng ózi artyq, túsap qoysang da, talapty jastar jol tabady. Kýmәnsiz, ghylymdy tek daralar jasaydy, qoghamdyq sana da solar arqyly tolysady. Al bóten tildi jappay engizu – óz erkinmen moynyna qamyt ilumen bir. Kóptildi bilu – bilimdi boludyng kórsetkishi emes. Ózgening jaqsysyna qyzyqsang – óz tiline audar! Álemdik tәjiriybe mine osy.

Biz búryn bodan bolghan elderge (Latyn Amerikasy, Ýndistan, Pәkistan, Mysyr jәne t.b.) eliktep emes, eshqashanda bodan bolmaghan elderge (Týrkiya, Germaniya, Fransiya, Japoniya, Koreya jәne t.b.) qarap boy týzeuge tiyispiz. Songhy atalghan júrttar ishinde, mәselen,  aghylshyn tilin týsinetin týrik ya nemis halyqtyng 4-5 payyzynan aspasy haq. Ózgelerine búl tilding qúny kók tiyn. Nege? Óitkeni, nadandyq pen qaranghylyqtan qútqarugha óz tilining qauqary aghylshynnan asyp týspese, kem soqpaydy.

Siz: «Qazaqtar ýshin bir ghana qazaq tili jetkiliksiz», - deysiz de, oghan mynaday uәj aitasyz: «Áli kýnge deyin qazaq tilinde minsiz dep aitugha bolatyn oqu qúraly joq. Bәri audarma, әri sapasy tómen».  Sapaly oqulyq  degen ne, tәiiri? Búl bitke ókpelep, tondy otqa tastaghannyng keri bolmay ma?    Sol ýshin bóten tilge bas úru aqylgha siya ma? Kólik jýrgizushi, malshy, aspaz ya bolmasa zauyt júmysshysy qazaqtyng orys ya aghylshyn tilinde qay әkesining qúny bar? Ony bala jasynan jat tilge nege mәjbýrlep oqytuymyz kerek?

Qoryta kelgende, ghylym-bilimdi jeleu etip, kýlli halyqty kóptildi qylmaqtyq, júmsartyp aitsaq, óte kýmәndi iydeya. Qazaq balasy shet tiline ana tilindey jýirik bolu kerek degen úghym - qúldyq sananyng jemisi ekeni, sonan shyqqany haq. Múny qalay moyyndasaq, solay týzu jol da tabylmaq.

Tól tilin mensinbeuding saldary - qazaq tildik bóliniske tap bolyp otyr. Óziniz de oilanyz, últtyng ekige bólinui jalghasa berer bolsa, onan asqan soraqylyq bar ma, bauyrlar? Endeshe mәseleni qauzay týseyik.

«DAT» gazetining sóz bolyp otyrghan №17 sanynda Asqar Ábdimomynov degenning «Ya-MANGURT» dep jar salghan ashyq haty bar. Týri ghana qazaq, jan dýniyesi taza orystanghan miskin bauyrymyz: «Ya byl istinno sovetskim chelovekom. Ya produkt SSSR v ego rassvete. Ona dala vozmojnosti poznakomitisya s mirovoy kulituroy cherez russkiy yazyk», - dep syr bólisken bolypty.  «Men-mәngýrtpin, qazaq tili maghan kerek emes, al qaytpeksinder?», - dep qasarysqan Asqar siyaqty jýzdegen myng halqymyz bar.

Qúldyq sana! Janyng netken siri edi? Tamyryng jeti atagha jetpek pe, senen arylyp, aiyghar kýn qashan? Kәriler osylay qayghy oilap, kýrsinip jýrgen jaghdayda «orys tilinen aiyryp qalmayyq» dep úrandau otqa may qúighanmen bir. Ózinikin qor, ózgenikin zor sanau qúldyq sana emey ne.

Qúrmetti Sake, Siz aitqan: «Eger orys tilinen alshaqtasaq, onda aghylshyn tiline bet búrayyq. Oghan eng kemi 30-40 jyl qajet bolady. Sol kezde ghana orys tiline qosh aita alamyz. Al oghan deyin orys tilinen bas tartu – ózimizge nadandyq tileumen birdey. Al oghan jol beruge bolmaydy», - degen iydeyadan shoshynyp qalghanymdy jasyra almaymyn. Áyteuir, nadandyq dep soyyldy bir siltep qalasyzdar. Qaydaghy? Europanyng jazushylary men filosoftaryn qazaq balasy ne, az oqyp keldi me, onan shyqqan mýiizi kәne? Onan ne payda? Jana ghana aty atalghan qazaqtyqtan júrday bauyrymyz sonday sabazdyng biri. Onyng batys, orys әdebiyetinen bas almaghan, al Shyghys qaynaryna mýlde qaramaghan pende ekenine kepilmin.

«Batysty oqymasang nadan beysharasyn!».  Bile bilsek, búl kýshtep tanylghan eurosentristik kózqaras. Álem boyynsha otarshyl sayasattyng úrany osy bolghan. Ayaday ghana Europa negizin qalaghan mәdeniyetti «mirovaya kulitura» dep әli kýnge jalaulatamyz-ay, onan jalyghar týrimiz kórinbeydi.

Siz sóz bolyp otyrghan súhbatynyzda: «Duma men Shillerdin, Platon men Aristoteliding ne keregi bar dep jýre bereyik onda. Búl – óte qate kózqaras» depsiz. Kelise almaytyn shygharmyn. Nege?

Óitkeni, jaqsy men jamandy aiyrudy ýirenu, úrpaqty mahabbat pen әdiletke baulu, yaghny jan men ruhtyng azyghyn alugha qajetti kómbe әr últta da bar. Falsafa salasyn shiyrek ghasyr zerttegen maman retinde aitayyn, Abay, Shәkәrimnin  oishyldyq múrasy ataghy jer jarghan nemis filosofiyasynan tómen emes. Ghajayyp aqyl iyesi Getenin: «Men Shyghystyng jeti shayyry qolyna su qúygha da jaramaymyn», - deui kóp jaydy anghartsa kerek-ti. Biz Sokrat pen Platondy, Shekspir men Shillerdi basymyzgha kóteremiz, tipti ortanqol filosoftaryna shekti bilemiz, biraq Batys әlemine Yassauy men Abay teologiyasy tanymal emes. Kereksiz. Siz talay klassikterdi atap ótipsiz, olardy tanyp-biluge, ol ol  ma, týpnúsqada oqugha biz nege úmtyluymyz kerek, oghan qanday qajettilik bar? Eshqanday da joq. Jastarymyz aldymen qazaq jyraulary men úly Abay ósiyetin úghyp, «Abay joly» epopeyasyn әldeneshe oqyp-toqyp alsyn da.

Sóitip, bizge ruhany túrghydan nadan, jabayy bolyp qalmayyq dep Batysqa telmiru, onyng talanttaryn pir tútu basy artyq sharua. Búl - songhy eki ghasyr tudyrghan teris stereotipting biri. Alash kósemi Álihan Bókeyhan: «Óz kýshine senbegen halyq ta, adam da eshqashan ómir bәigesin ala almaydy» degen eken. Óz tiline senbegen halyqqa da bәige joq, bolashaghy búldyr.

Batys nesimen kýshti? Áriyne, materialdyq-tehnikalyq progressting qozghaushy kýshi boluymen (orystildi qauymnyng qazaq tiline shekesinen qarap, mensinbey otyrghan jayy sol).  Osy zattyq jetistikterinen ýlgi alu, ýirenu kerektigi sózsiz. Biraq búl uaqyttyng enshisindegi tirlikting sharuasy ghana. Syrtqy dýnie jarysynda kim ozdy, kim artta qaldy? Búl manyzdy emes. Maqsat - adamnyng ruhyn, aqylyn toltyru bolsa ghana aldanyp qalmaymyz.

Qorytyp aitsam, qostildilik – qasiyet emes, ol - orasan zor qasiret. Qazaq qoghamy ýshin onan asqan qaterli iydeya joq. Onyng qaterin mynadan biliniz: orys tilining múrty da qisaymay, al 1989 jyldan beri kóterilgen qazaq tilining jaghdayy jyl sanap mýshkil kýige týsti.  «Búl ne degen zamangha isim týsti?!» (Abay) dep anyryp, abdyrap otyrghan jayymyz da sodan.

Osy payymnyng iyesi «tyr jalanash patriottyng biri» eken demeniz, men de Siz siyaqty bilimdi orystan alghan (Chelyabinsk qalasynda institut, Mәskeude aspirantura) paqyrmyn. Qatty shýilikkenim tilge qatysty pikirleriniz ghana, al sayasy kózqarastarynyz tamasha. Súhbat sonynda aitqan «Biylikke ýmit artudyng qajeti joq. Biz tizgindi óz qolymyzgha alyp, jan-jaqty zerttelgen zerdeli materialdy úsynuymyz qajet» degeniniz naghyz sayasatqa jorgha patriottyng sózi. Siz siyaqty dualy auyz azamattar arqyly «Iri qalalarda aghylshyn jәne orystildi birer mektepter bolsa, sol da jetedi. Ózgelerinde oqu taza qazaq tilinde jýrgizilsin. Ýshtildilik reforma toqtatylsyn!» degen búqaranyng ýnin joghary jaqqa jetse keremet bolar edi.

Elimizde qazaq tili daralansa ghana últtyng birigui, ghylym tilinde iydentifikasiya prosessi bastalmaq, әitpese joq. Memlekettik til damysa, qazaq túrmaq, Qazaqstandy mekendegen barlyq últ pen úlystardyng basyn biriktiru mәselesi ózinen ózi sheshilmekshi. Qazirgi jaghdayda qazaqtyng qazaq bolyp qaluynyng ózi qyl ýstinde túr. Búl qaterge kóz júma qaraugha Siz ben bizding qaqymyz joq, Seydahmet myrza!

Sóitip, óz biluimde, tyghyryqtan shygharar jol jalghyz. Ol – qazaq tilin erkin damytu, ony kәsip pen ghylymnyng tiline ainaldyru. Sóz basynda aittyq, últty saqtap túrghan ýsh taghan bar. Tilmen birge, qazaq kәsibi, salty, mәdeniyeti de súranysqa ie zaman tuary sózsiz.  Sol kezderde: «Sender, qazaq tilin biletinder, ne tyndyrdyndar, jaqsylyq atauly - azyq ta, kiyim de, sayasy erkindik te kýllisi shet elden kelip jatyr» deytin kerauyzgha da qaqpaq qoyylary sózsiz.

Qúrmetpenen Asan Omarov, filosofiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz