Oblys ortalyghynda on kýn óner kórsetken Qazaqtyng Memlekettik M. Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatry әrtisteri ótken júmada aqtóbelik kórermendermen qoshtasty.
Teatrdyng diyrektory әri kórkemdik jetekshisi Esmúhan Obaev:
- Teatrymyzdyng bir top әrtisi Qazaqstannyng batysynda gastrolida jýrgenimen, Almatyda da qoyylymdar toqtatylghan joq. Biz aldymen Oralda bolyp, sodan keyin sizderge kelgen edik. Batys ónir bizdi óte jyly qabyldady, - dedi.
Ártister de ózderining aqtóbelik kórermenderge degen rizashylyqtaryn jetkizdi.
- Jiyrma kýnnen astam uaqyt gastrolida jýrmiz. Áriyne, onay emes. Almatyda ýy qaldy, bala qaldy. Biraq sizderding yqylastarynyz, sizderding peyilderiniz barlyq uayymdy úmyttyrdy. Uaqyttyng qalay ótkenin bilmey qaldyq, - dedi «Tarlan» syilyghynyng iyegeri Nazgýl Qarabalina.
80 jyldan astam tarihy bar, bastauynda Qoshke Kemengerúly, Sәken Seyfullin syndy túlghalar túrghan Áuezov teatry Qazaqstandaghy barlyq teatrlardyng «aghasy», solargha ýlgi-ónege kórsetushi, baghyt berushi újym bolyp esepteledi.
Esmúhan Obaev Tahauy Ahtanov atyndaghy oblystyq drama teatryn Almatygha shaqyrdy:
- Sahnamyzdy birneshe kýnge bosatyp beruden qashpaymyz. Kelinizder, almatylyq kórermenderge kórininizder, - dedi ol.
Áytkenmen Áuezov teatry diyrektorynyng aituynsha, gastroli eshqanday teatrgha aqshalay tabys әkelmeydi.

Oblys ortalyghynda on kýn óner kórsetken Qazaqtyng Memlekettik M. Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatry әrtisteri ótken júmada aqtóbelik kórermendermen qoshtasty.
Teatrdyng diyrektory әri kórkemdik jetekshisi Esmúhan Obaev:
- Teatrymyzdyng bir top әrtisi Qazaqstannyng batysynda gastrolida jýrgenimen, Almatyda da qoyylymdar toqtatylghan joq. Biz aldymen Oralda bolyp, sodan keyin sizderge kelgen edik. Batys ónir bizdi óte jyly qabyldady, - dedi.
Ártister de ózderining aqtóbelik kórermenderge degen rizashylyqtaryn jetkizdi.
- Jiyrma kýnnen astam uaqyt gastrolida jýrmiz. Áriyne, onay emes. Almatyda ýy qaldy, bala qaldy. Biraq sizderding yqylastarynyz, sizderding peyilderiniz barlyq uayymdy úmyttyrdy. Uaqyttyng qalay ótkenin bilmey qaldyq, - dedi «Tarlan» syilyghynyng iyegeri Nazgýl Qarabalina.
80 jyldan astam tarihy bar, bastauynda Qoshke Kemengerúly, Sәken Seyfullin syndy túlghalar túrghan Áuezov teatry Qazaqstandaghy barlyq teatrlardyng «aghasy», solargha ýlgi-ónege kórsetushi, baghyt berushi újym bolyp esepteledi.
Esmúhan Obaev Tahauy Ahtanov atyndaghy oblystyq drama teatryn Almatygha shaqyrdy:
- Sahnamyzdy birneshe kýnge bosatyp beruden qashpaymyz. Kelinizder, almatylyq kórermenderge kórininizder, - dedi ol.
Áytkenmen Áuezov teatry diyrektorynyng aituynsha, gastroli eshqanday teatrgha aqshalay tabys әkelmeydi.
- Bir kýndik qonaq ýy aqysynyng ózi - «oy-oy-oy» aqsha. Gastroli degenimiz - shyghyn. Alayda kórermenmen qauyshudan qaytkende de bas tarta almaymyz, - dedi ol.
Áuezov teatry aldaghy jyly Atyrau, Aqtau qalalaryna, sonday-aq Týrkiya qazaqtaryna baryp qaytudy josparlap otyr.
Baspasóz ókilderimen kezdesu kezinde teatr repertuary jóninde әngime qozghaldy. Býgingi kýni Áuezov teatry repertuarynda 43 qoyylym bar. Al aqtóbelik kórermenge solardyng beseui úsynyldy: «Ayman-Sholpan» muzykalyq komediyasy, «Syghan serenadasy» muzikly, «Ymyrttaghy mahabbat», «Eski ýimen qoshtasu» dramalary jәne «Mahabbat dastany» tragediyasy. Osy qoyylymdar arasynda, әsirese, «Mahababt dastany» tragediyasy tónireginde kóbirek әngime qozghaldy. M. Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatry kórkemdik jetekshisining әdeby kenesshisi Áliya Bópejanova gastrolidyq sapargha oray bizding gazetimizge aldyn-ala berilgen maqalasynda: «Mahabbat dastany» - teatr újymy, jalpy, últtyq teatr rejissurasy ýshin de jóni bólek spektakli. Birinshiden, búl - klassiygimiz Ghabit Mýsirepovting «Qozy Kórpesh-Bayan súlu» tragediyasy boyynsha qoyylym. Ekinshiden, búl - dýniyeden erterek ozghan talantty rejisser Qayrat Sýgirbekovting qoyylymy. Mahabbat tragediyasynyng janasha interpretasiyasy, yaghny Qayrattyng ózindik kózqarasy. Aldyn ala aityluy tiyis jayt - kórermen búl tuyndygha әdettegi mahabbatnameni kóremin dep kelip, aldanyp qalghanday kýy keshpeui qajet; rejisser ne aitqysy keldi, akterler nelikten әdettegiden bólekteu oinaydy… osyny zerdelep kórse deymiz», - degen edi («Aqtóbe», 2009 jyl, №65-66, «Óner quanyshy kórermen ýshin»).
«Mahabbat dastany» turaly talay teatr synshylary jyly lebiz aitqanyn, kezinde kórermender ony ýlken janalyq retinde qabyldaghanyn bilemiz. Rasynda da, kóptegen kórermenge «birtýrli» kórinetin osy qoyylym, ókinishke oray, ortamyzdan erte ketken daryndy rejisser Qayrat Sýgirbekov turaly endi onyng kózin kórgen әriptesterinen, «Mahabbat dastanyn» sahnagha alyp shyqqan әrtisterding óz auzynan estuding sәti týsti.
Esmúhan Obaev:
- Filosofiyalyq túrghydan alghanda, búl - iri spektakli, - dep atap kórsetti.
Al aktrisa Shynar Asqarova osy qoyylymdy qolgha alghanda Qayrat Sýgirbekovting kóp izdengenin aitty. Búdan 1500 jyl búrynghy oqighany bayandaytyn «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» dastanynyng 33 núsqasy bar. Qayrat kitaphana, múraghattardy aralay jýrip, solardyng barlyghyn da aqtaryp shyghypty.
- Ol sol jyrlardan auytqymaugha tyrysyp baqty, - deydi Shynar.
- Qayrattyng bir ereksheligi -  ózining izdenisi arqyly әrtisterdi de izdeniske, oigha, jana sheshimderge jeteley biletin. Keybir «diktator» rejisserler bolady. Olar әrtis ýshin bәrin de ózi sheshedi. Ondayda әrtiske oilanudyng tipti de qajeti joq, tek rejisserding talabyn búljytpay oryndasang bolghany… Al Qayrat әrtiske erkindik beredi, aqyrghy sheshimdi senimen birlesip qabyldaghandy jón kóredi. Sondyqtan onymen júmys istegende bir ýlken izdeniske qalay týsip ketkenindi ózing de angharmay qalasyn, - deydi Azamat Satybaldy.
Ángime sonynda «әkemteatr» әrtisteri:
- Talghamy joghary, týsinigi tereng aqtóbelik kórermendi qimay baramyz, - dep aqtóbelikterge degen rizashylyqtaryn taghy da atap ótti.

I. ÓTEMIS
«Aqtóbe» oblystyq gazeti 9 mausym 2009 jyl