Beysenbi, 26 Jeltoqsan 2024
Qúiylsyn kóshing 9425 29 pikir 20 Mamyr, 2018 saghat 09:05

Sýiinshi, shekarashylar deportasiyalaghan Jaynagýl elge oraldy!

Almaty әuejayyndaghy shekaralyq baqylau qyzmetkerleri «Qytay azamatysyn» dep, kelgen jerine keri qaytarghan Jaynagýl elge oraldy! Býgin. Aman-esen eken. Jaynagýl mingen Ystambúl – Almaty baghytyndaghy úshaq tanghy 04:45-te әuejaygha kelip qondy. Osydan 17 kýn búryn Mysyrdaghy oquyn ayaqtap, Qazaqstangha kelgende, shekarashylar shetke tepken qandasymyzdy kýtip alugha, 1 jarym jasar sәbii Aqjolmen birge biz de bardyq.

Jaynagýl Ghajapqyzynyng últy – qazaq. Qytay azamatshasy. Qazaqstanda jýrip-túrugha berilgen yqtiyarhatynyng merzimi 2021 jylgha deyin jaramdy bolghan. Kýieui Núrseyit Tólegen men úly 1,5 jasar Aqjol Núrseyitúly Qazaqstan azamaty. Jas otbasy Mysyrda bilim alyp, oqularyn ayaqtasymen Qazaqstangha kelgen. Áuejaydaghy shekarashylar Jaynagýlding yqtiyarhatynyng jaramsyzdyghyn aityp, sol kýni-aq, kelgen jaghyna qaytaryp jibergenin elden búryn Abai.kz aqparattyq portaly jazghan edi.

Býgin anasyn asygha kýtken sәbiyding tilegi oryndaldy. Jaynagýl aman-esen jetti elge.

Biz sol kýni, 3-mamyr kýni tanghy 03:20-da әuejayda bolghan oqighanyng jay-japsaryn, jalghasyn Jaynagýlding ózinen súrap bildik.

Jaynagýl Ghajapqyzy:

- Almatydan Dubaygha jetken son, sol jaqtan Týrkiyagha úshtym. Týrkiyada Fazyl deytin aghalardyng qasynda túrdym. Ol kisiler mening jatyn ornymdy, túraqjayymdy rettep berdi. Qújat retteumen, ary-beri jýrgende jol kórsetip, jetetin jerime jetkizip, qoldarynan kelgen bar kómekterin ayap qalghan joq.

Týrkiyadaghy atqaminer azamattar meni «Qytaydyng qazaghy» degen sipattan tys, «Týrkiya qazaghy» degen sipat berip, Konsulge alyp bardy. Jaghdayymdy aityp, týsindirdi. Sonday-aq, Mәjilis deputaty Bekbolat aghanyng tapsyruymen, ol kisining kómekshisi Erden agha Qazaqstan Elshiligine baryp, barlyq jaghdaydy týsindirip, mening mәselemdi zandy jolmen, tezirek sheship beruin súrady. Sóitip, 1 aptanyng ishinde viza aldym.

Áuejaydaghy oqigha turaly aitar bolsam, biz Mysyrda oqyp, tikeley reys bolmaghan son, Dubay arqyly úshyp kelgen edik. Ásili mening yqtiyarhatymnyng merzimi 2021 jylgha deyin jaramdy bolghan. Soghan senip, esh uayymsyz kelgen edim. Ári zang boyynsha yqtiyarhaty bar adamgha viza berilmeydi degen ereje bolghan.

Áuejaydaghy shekarashylar: «6 aida bir teksertip túrmaghandyqtan yqtiyarhat kýshin joyghan. Sondyqtan siz keri qaytarylasyz» dep, meni Dubaygha qaytardy. Basqa sebepterin aitpady.

Biz Almaty әuejayyna tym bolmaghanda 1 tәulik qaldyra túrudy súradyq.  Tipti bolmasa jarty tәulik kýte túruyn ótindik. Jaryq týsip, el júmysqa shyqqansha әuejayda qalsaq dedik. Shekarashylar ol ótinishimizdi oryndaghan joq. Men eldi aiyptamaymyn. Búl, sol qyzmetkerding qateligi dep oilaymyn.

Shekarashygha bizge eshqanday eskertu jasalmaghanyn, yqtiyarhattyng jaramsyz ekenin bilmegenimizdi aitqan edik, shekaralyq baqylau qyzmetkeri, ózimizge dýrse qoya berdi. «Nege ózing zandy oqyp, bilip jýrmeysin?» dedi. Ras, men Kóshi-qon zany ózgergen, ózgermegenin bilgen joqpyn. Menen ketken qatelik osy bolsa kerek.

Keyin osy «Abai.kz» saytynda jazylghannan keyin bildik. Áueli eskertu berilip, ekinshi joly  aiyppúl salyp, ýshinshi ret tәrtip búzghan jaghdayda ghana elden shygharu kerek eken. Ol jaghynan biz sauatsyz boldyq.

IYә, biz shetelde túrdyq, oqydyq. Kóp jaghdaydan habarsyzbyz. Biraq, dәl osylay, elime kelgende esikten kirgizbey, qúddy qylmysker sekildi әuejayda jarty tәulik túrghyzbay quyp shyqqany adam retinde janyma batty.

Men tipti, sol kýni shekaralyq tekseruden ótip túrghanda auyryp, qúlap qaldym. Dәriger kelip tekserdi. «Sening ayaghyng auyr. Qatty qobaljugha bolmaydy» dep dәri berip, su berip jatqanda, shekarashylar qaghazdy toltyryp ýlgergen eken.

Meni dereu qaytaryp jiberdi. Pasportymdy qolyma da bergen joq. Qúddy qylmysker sekildi deportasiyalady. Bireudi óltirgen adam siyaqty boldym. Pasportymdy Dubaydyng әuejayynda túrghanda da qolyma bermedi. Óitkeni, shekaradan qaytarylghan degennen keyin, qanday qylmyspen qaytarylghan dep, olar da qoryqty. Meni shekaradan shyghyp kete me dep, baqylaugha aldy.

Sol Dubaydyng әuejayynda 23 saghat túrdym.  Men sol kýni saghat 07:00 shamasynda әuejaygha kelip týstim. Dubaydaghylar maghan 16:00-ge deyin uaqyt berdi. Áytpese Mysyrgha qaytaramyz dedi. Óitkeni Mysyrdan kelgen edim.  Men: Mysyrdaghy oquym ayaqtalghanyn, ol jerdegi tirkeuimning uaqyty bitkenin, olar kirgizbeytinin aittym.  «Onda Qytaygha jiberemiz. Sebebi, Qytay azamatshasysyn» dedi. Ol jaqta eshkimim joq ekeni aityp, uaqyt súradym. Saghat 16:00-ge deyin uaqyt berdi. Osy uaqytqa deyin viza almasam, Qytaygha deportasiyalaytynyn aitty.

Sol aralyqta azamattar jýgirip jýrip, Týrkiyagha elektrondy viza aldyq. Saghat 15:45-te elektrondy viza qolyma tiydi.  Sosyn ghana, pasportymdy berip, keshke deyin biylet alyp, ketuim kerektigin eskertti.  Súrap jýrip, keshki 18:00-ge deyin biylet satyp aldym. Sóitip, úshaq úshatyn tanghy 06:00-ge deyin әuejayda jýrdim.  Týrkiyagha 4-mamyr kýni 14:00 shamasynda jettim.  Mine, tura 16 kýn boldym onda.  

Birinshiden, Allagha sansyz shýkir aitamyn. Jalghyzyn jaugha bermegen qazaghym meni de qanghyrtyp qoymady. Mine, bas-ayaghy 16 kýnde elge keldim. Alyp keldi. Mening otbasymnyng taghdyryna, mening taghdyryma bey-jay qaramay, atsalysyp jýgirip jýrip qújattarymdy rettep bergen aghalaryma alghysym sheksiz. Sonyng ishinde, ózderinizge, Bekbolat, Erden aghalargha, Týrkiyadaghy barlyq atqaminer azamattargha sheksiz rahmet aitamyn.

Núrseyit Tólegenúly:

– Mening alghystan basqa aitarym joq. Býgin qatty quanyshtymyn. Bizding otbasynyng basyna týsken qiyndyqqa qoldau bildirip, tileules bolghan barlyq aghalargha, qazaq halqyna rahmet aitamyn. Ásirese, birinshi bolyp kelip, mening otbasymnyng taghdyryna bey-jay qaramaghan, sizge, «Abai.kz» saytyna, basqa da jurnalist bauyrlargha,  Bekbolat, Erden aghalargha  alghys aitamyn. Sizderge Allanyng núry jausyn!

Esterinizge sala keteyik, juyrda «Abai.kz» aqparattyq portalynda «Masqara! Almaty әuejayy. Shekaralyq baqylau qyzmeti jýkti әieldi keri qaytardy» atty maqala jariya boldy. Onda Núrseyit Tólegenúly esimdi Qazaqstan azamatynyng jýkti әielin Almaty әuejayyndaghy shekaralyq baqylau qyzmetining elden deportasiyalaghany bayandaldy.

Oqighanyng qysqasha mazmúny bylay: 2 mamyr kýni tanghy 03:20 shamasynda Núrseyit Tólegenúly, әieli Jaynagýl Ghajapqyzy jәne 1,5 jasar úly Mysyrdan Almaty әuejayyna kelip qonady. Jaynagýl QHR azamatshasy. Qazaqstandy jýrip-túruy ýshin berilgen yqtiyarhaty bar. Yqtiyarhattyng jaramdylyq merzimi 2021 jyly ayaqtaluy tiyis bolghan. Alayda búlar Qazaqstan aumaghynda 183 kýnnen artyq uaqyt bolmaghandyqtan, Jaynagýlding yqtiyarhaty avtomatty týrde jaramsyz dep tanylghan. Áuejaydaghy shekara qyzmeti solay dep týsindirgen. Osylaysha Núrseyitting ózin jәne 1,5 jasar úlyn elde qaldyryp, jýkti әielin sol kýni Mysyrgha qaytaryp jibergen. Búl jayly myna siltemeden tolyq oqy alasyzdar. http://abai.kz/post/69884

Núrseyitting basyna týsken auyr jaghdaydy tolyq bayandaghan maqala «Abai.kz» aqparattyq portalynda jariyalandy. Ile-shala búl mәsele qoghamdyq pikir tudyryp, basqa da aqparat qúraldary atalghan maqalany kóshirip basty. Atap aitsaq, «qazaquni.kz», «dalanews.kz», «kaz.365info.kz», «talqy.kz», «minber.kz», «adyrna.kz» sayttary Núrseyitting mәselesin qogham talqysyna úsyndy.

Endi sol turaly jazayyq:

03.05.2018 jyl. Sagh.20:07. Abai.kz : «Masqara! Almaty әuejayy. Shekaralyq baqylau qyzmeti jýkti әieldi keri qaytardy». 8150 oqylym. 69 pikir.

03.05.2018 jyl. Avtory – Núrgeldi Ábdighaniyúly. . Abai.kz-ke silteme bergen.  Qazaquni.kz:  «Masqara! Áuejaydan jýkti әieldi keri qaytarghan Shekaralyq baqylau qyzmeti sauatsyz ba, jauapsyz ba?!.» 21390 oqylym. 8 pikir.

03.05.2018 jyl. Avtory – Núrgeldi Ábdighaniyúly. . Abai.kz-ke silteme bergen.  adyrna.kz: «Masqara! Almaty әuejayy. Shekara qyzmeti jýkti әieldi keri qaytardy». 1122 oqylym.

03.05.2018 jyl. Avtory – Núrgeldi Ábdighaniyúly. . Abai.kz-ke silteme bergen.  minber.kz: «Almaty әuejayy: Kedendik baqylau qyzmeti jýkti әieldi keri qaytardy». 216 oqylym.

04.05.2018 jyl. Sagh.10:18. kaz.365info.kz: «Jylamashy, Núrseyit… Kedenshiler onyng jýkti әielin elden nege quady?». 277 oqylym.

04.05.2018 jyl. dalanews.kz: «Yqtiyarhaty jaramsyz». Shekara qyzmeti jýkti әieldi keri qaytardy». 2047 oqylym.

04.05.2018 jyl. talqy.kz: «Shyryldap jylap 1,5 jastaghy úly qaldy».

Sonday-aq, búl mәselege әleumettik jeli qoldanushylary da ýn qosyp, talqy jasady. Materialdy bólisken júrttyng qarasy kóp.

Biz «Masqara! Almaty әuejayy. Shekaralyq baqylau qyzmeti jýkti әieldi keri qaytardy» atty maqalamyzdy jazu barysynda Almaty Halyqaralyq әuejayynda ornalasqan Keden qyzmetine habarlastyq. Áuejaydaghy Kedendik qyzmet mamany Ermek Bolatbekúly degen azamat, búl iske Keden qyzmetining qatysy joq ekenin aitty.

«Búl iske Keden qyzmetining týk qatysy joq. Jekelegen adamdarmen ainalyspaymyz. Ol kisi shekaralyq tekseristen ótu kezinde ústalghan ghoy. Shekara qyzmetkerleri adamdardyng qújattaryn tekseredi. Solar biledi búl isting mәn-jayyn», - dep jauap qayyrdy.

Ermek Bolatbekúly úsynghan kontakti boyynsha Almaty әuejayyndaghy shekara qyzmetine habarlastyq. Telefon tútqasyn orys tilinde sóileytin bir kelinshek kóterdi. Áuejaydyng shekara qyzmeti telefon arqyly kenes, aqparat bermeytinin aitty.

«Biz telefon arqyly aqparat nemese kenes bermeymiz. Biz 24 saghat boyy júmys jasaymyz. Almaty Halyqaralyq әuejayynyng 2 qabatyndaghy Halqaralyq úshu beketinde ornalasqanbyz. Sol jerge kelip, ózinizge kerek tilde aqparat ala alasyz», - dep qysqa qayyrdy.

Sodan, әuejaydyng shekaralyq baqylau qyzmetine bardyq. Ondaghylar Jaynagýldi keri qaytarghan shekarashylar júmys auysymyn tapsyryp ketkenin aitty. Degenmen, biz talap qoydyq. Aty-jónin jariyalaudan ýzildi-kesildi bas tartqan shekaralyq baqylau qyzmetining mamany kompiuter bazasynan bolghan jaydy anyqtap, bizge yqtiyarhattyng jaramsyzdyghynan keri qaytarylghanyn, resmy týsinikteme nemese pikir bere almaytynyn aitty.

Jaynagýldi elden deportasiyalaudyng dúrys-búrystyghyn bilu ýshin biraz estikting tabaldyryghyn tozdyrdyq

Aqyry mine, Jaynagýl aman-sau elge oraldy. Endi Jaynagýl Ghajapqyzy Qazaqstan azamattyghyn aludy josparlap otyrghanyn aitady.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

29 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1668
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2048