Dәulesker kýishi, Astana últtyq óner uniyversiytetining dombyra kafedrasynyng mengerushisi, mәdeniyet qayratkeri Janghaly Jýzbaev (surette) elu jasqa keldi. Erding jasyndaghy biyik óner iyesine býkil óner sýier qauymnyng atynan ózining biyik maqsattaryna jete beruine tilektestik bildiremiz.

1987 jyldyng jazy edi. Konservatoriyagha qyzmetke endi ghana túrghan kezim. Dәlizben kele jatyp bir top abituriyentpen úshyrastym. Emtihandardy tapsyryp bolyp endi nәtiyjelerin tosyp otyr eken. Barlyghynyng qolynda bir-bir dombyra. Sәlemdesip shúrqyrap tanysyp jatyrmyz. Bireuining dombyrasyn súrap alyp Sýgirding bir kýiin sherttim. Kýy shertilip bolghannan keyin toptyng ishinde túrghan, aqsary óndi, taldyrmash boyly jigit  - Tәke, endi dombyranyzdy maghan bere túrynyz, - dedi.

Men Arqa kýiine jetikpin, Sýgir kýiin tartqanymda әldebir kemdigim bar ekenin biletinmin. Aldymda jýresinen otyryp kýy shertken jigit mening barlyq kemshiligimdi jarqyratyp ashyp tastady. Jәne, onysymen qoymay kýidi shertip bolghannan keyin ashy jymiyp betime qaraghan.

Dәulesker kýishi Janghaly Jýzbaevpen men osylay tanysyp edim. Oqugha syrttay týskendigin keyin estip quanyp qaldym. Al kelesi jyly aqpan aiynda birinshi sessiyasyn tapsyrugha kelgen Janghaliymen jaqynyraq tanysudyng sәti týsti.

Dәulesker kýishi, Astana últtyq óner uniyversiytetining dombyra kafedrasynyng mengerushisi, mәdeniyet qayratkeri Janghaly Jýzbaev (surette) elu jasqa keldi. Erding jasyndaghy biyik óner iyesine býkil óner sýier qauymnyng atynan ózining biyik maqsattaryna jete beruine tilektestik bildiremiz.

1987 jyldyng jazy edi. Konservatoriyagha qyzmetke endi ghana túrghan kezim. Dәlizben kele jatyp bir top abituriyentpen úshyrastym. Emtihandardy tapsyryp bolyp endi nәtiyjelerin tosyp otyr eken. Barlyghynyng qolynda bir-bir dombyra. Sәlemdesip shúrqyrap tanysyp jatyrmyz. Bireuining dombyrasyn súrap alyp Sýgirding bir kýiin sherttim. Kýy shertilip bolghannan keyin toptyng ishinde túrghan, aqsary óndi, taldyrmash boyly jigit  - Tәke, endi dombyranyzdy maghan bere túrynyz, - dedi.

Men Arqa kýiine jetikpin, Sýgir kýiin tartqanymda әldebir kemdigim bar ekenin biletinmin. Aldymda jýresinen otyryp kýy shertken jigit mening barlyq kemshiligimdi jarqyratyp ashyp tastady. Jәne, onysymen qoymay kýidi shertip bolghannan keyin ashy jymiyp betime qaraghan.

Dәulesker kýishi Janghaly Jýzbaevpen men osylay tanysyp edim. Oqugha syrttay týskendigin keyin estip quanyp qaldym. Al kelesi jyly aqpan aiynda birinshi sessiyasyn tapsyrugha kelgen Janghaliymen jaqynyraq tanysudyng sәti týsti.

Babymda edim, qolymdaghy dombyram da jaqsy edi. Eng әueli ózine, sodan song basqagha biyik talap qoyyp ýirengen synshyl kýishi, mening tartqanymdy, alghashynda, seninkiremegendey synay tyndaghan. Tyndaghan sayyn qyrys-tyrysy jazyla berdi. Sodan song lәm-lim demey Bayjigit pen Tәttimbetting kýiine shomdy. Qas qarayghanda ghana dombyrany oghan úsyndym. Almady. Býginge osy da jetedi degen. Sodan song qolymdy qysyp túryp qysqasha baghasyn bergen. Men ýshin Janghalidyng sol pikiri qymbat. Sebebi, shyn ónerpaz ýshin týsinbey aitylghan aghyl-tegil madaqtan góri, ózimen bastas shyn synshynyng sarang ghana aitqan bir auyz pikiri qashanda biyik túrmaq.

Kelesi kýnderi emtihan, zachet aralyghynda Janghaly men júmys isteytin foliklor kabiynetine kelip ózi biletin Qaratau óniri kýilerining barlyghyn derlik taspagha jazdyrdy. Osynday bitimdegi kýishining osy uaqytqa deyin beymәlim bolyp kelgenine qayran qaldym. Jazdyryp qattap qoyghan magnit taspalardy birneshe kýnnen keyin «Melodiya» firmasynyng dybys rejisseri Maqsat Múhitdenovke tyndattym. Kóp úzamay sol jyldyng jaz aiynda Janghaly Jýzbaev ózining alghashqy kýitabaghyn jazdyrdy. Mine, sodan beri tabany kýrektey jiyrma jyl ótipti. Janghaly kýishi odan keyin de teledidar men radiokomiytet úiymdastyrghan talay aituly jobalargha qatysty, Qaratau óniri kýilerin talmay nasihattady. Konservatoriyany ýzdik bitirip Jezqazghanda, odan keyin Astanada ózining ústazdyq qyzmetin jalghastyrdy, qanshama talantty shәkirtterdi tәrbiyelep shyghardy.

San-salaly әn men kýi, jyr mektepterining toghysqan jeri Sozaq - ejelden qazaq dalasyndaghy eng ýlken óner ordalarynyng biri bolyp sanalady. Kәri Sozaqtyng topyraghyn zamanynda Yqylas syndy qobyzshy, Áyken menen Sýgir syndy dombyrashylar basyp ótken. Osynday kýy tarlandary jasaghan ólkede tuyp-ósken Janghaly babalardyng ónerine meylinshe susyndap búla bop ósken. Ákesi Álimhan, inileri Sәrsenghaly men Erghali, barlyghy dәulesker kýishiler. Bir oshaqtan tórt birdey dombyrashynyng shyghuy basqa ýshin shetin qúbylys bolsa da, óner kenishi Sozaq ýshin qalypty jaghday. (Marqúm Asqar Sýleymenov aityp edi, «Sozaqta dombyra tartpaytyn adam ghajayyp bolyp sanalady, ony elding barlyghy jabylyp qyzyqtaydy», - dep).

Alghash dombyranyng әlippesin әkesi Álimhannyng tughan aghasy Seyithannan ýirengen Janghali, keyinnen Sýgir kýishining nemere inisi Botabaghardan, sodan song Atabek kýishiden tәrbie alady. Óneri tolysyp, sheberligi jetilgennen keyin Tólegen Mombekov pen General Asqarovtyng aldyn kóredi. Janghalidyng ózi, ústazdarynyng ishinde atalghan eki kýishini erekshe bólip qaraydy. Sýgir kýiining mereyin asyrghan, talmay nasihattap últtyq sahnagha keng jol ashqan kýy tarlandarynan dәris alu, әriyne, ýlken bedel. Alghash Janghalidy magnit taspasyna jazyp otyrghanda, onyng osy, Tólegenning shertisin elestetetin auyr qaghysyna nazar audardym. Mysaly, «Qosbasar», «Telqonyr», «Bozingen» siyaqty kýilerden osyny angharasyz. Sozaqtyng kýy shejiresin jaqsy biletin adamdar Sýgirding qaghysy, shamamen, osynday edi degendi aitady. Alayda, qazaq kýy ónerining bilgiri, muzykatanudaghy, kýitanudaghy eng ýlken avtoriytet bolyp sanalatyn Asqar Sýleymenovtyng búl taraptaghy pikiri mýldem basqa edi. Qaratau óniri kýishilerining Almatyda ótken ýlken bir konsertinen keyin kәri - jasymyz Tólegen Toqbergenovtyng ýiine jinaldyq. Sonda Asekeng konsertke, ondaghy kýishilerding tartqan kýilerine kommentariy berip otyryp bylay degen edi.

- Sýgirdi tútastay eshkim ala alghan joq. Ózim ol kisining tartqanyn alystan bir-aq ret estidim. Áyken kelip Sýgirding ýiine týsti. Býkil Sozaqtyng halqy jinalyp, biz, úsaq balalar Sýgirding ýiining manayyna bara almay qaldyq. Sonda Sýgir kýi  shalghanda maghan dombyradan góri qobyzdyng dausy bolyp estildi. Sýgir jas  kezinde Yqylastyng janynda kóp jýripti. Sodan júqqan qasiyet boluy mýmkin. Biraq qazir tútas Sýgir eshkimde joq. Sozaqtyng kýishileri Sýgirdi bólip-bólip alghan siyaqty. Árkim ózining estigenin ghana alghan.

Sodan song oilanyp otyryp adamnyng aqylyna syimaytyn bir paradoksty úsynghan.

- Mening oiymsha Sýgirding aruaghy bir-aq adamgha - General Asqarovqa qonghan. Ol az deseniz aitayyn, General - tirilip kelgen Sýgir.

Kóp adam Asqar aghamyzdyng búl oiyn týsinbedi, qabyldamady. Qaysybirining tiksinip qalghany bayqaldy. Kýy synshysynyng osy aita salghan sózining syryn kóp uaqyt ótkennen keyin, Janghaly kýishining shertisin zerdelep otyrghanda týisindim. Shartty týrde Qaratau mektebi dep atalatyn kýy mashyghy kóp jaghdayda nashar interpretasiyanyng saldarynan Tәttimbetting kýy mashyghyna úqsap ketken siyaqty. Sebebi, shertpe kýy radio arqyly kóp nasihattalmaghan, oqu-aghartu oryndarynda Ábiken Hasenov jetkizgen Tәttimbetting birneshe kýii ghana uaghyzdalghan. Al Sozaqtyng kýy óneri mýldem tasada qalghan. Kýiden habary bar adam meni týsinedi. Aytayyn degenim mynau: Qaratau - Sozaq kýy mektebi - shertpe kýiding bir tarmaghy, biraq Arqa kýiining ózi de emes, kólenkesi de emes. Búl - kezinde qazaq-qalmaq soghystary zamanynda, týrli tarihy taghdyr nesibesimen Sarysu, Shu boyyna, Qaratau-Sozaq ónirine qonystanyp qalghan alshyn, jappas, tama men jaghalbayly rularynyng kýishileri alyp kelgen alabayraq kýy men qobyz kýiining jәne qara shertis Arqa kýiining astasuynan qalyptasqan erekshe bitimdegi kýi. Kýy jinau ekspedisiyalary kezinde foliklorshy ghalymdardy qayran qaldyratyn Sozaq - Qaratau ónirine tәn «ala - qúla» repertuar, ol mektepting osy ýsh týrli bastaudan qalyptasqandyghynan. Sol sebepti muzyka zertteushi ghalymdar Sýgirding «Ynghay tókpe» kýiin qay dәstýrge jatqyzaryn bilmey qinalady.

Jogharyda atalghan A.Sýleymenovtyng oryndaushylyq stili jayly pikiri qazaq muzykatanuynyng eng basty sanalugha tiyis problemasynyng shetin ashyp ketti. (Áriyne, týsingen adam ýshin) Mysalgha, kóptegen dәulesker kýishiler Maghauiya  men Ábiken ekeuining qaysysy Tәttimbetke jaqyn túrghanyn әli kýnge deyin aityp bere almaydy. Sebebi, Ábikenning sheberligi sol zamanda saharadaghy Tәttimbet kýiining ahualyn jәne interpretasiyasyn kórsetetin eng ýlken dengey. Alayda, Maghauiyanyng oryndauyndaghy Tәttimbet, adamdy búrynsondy beymәlim sezim dýniyesine jeteleydi. Maghauiyany tyndap otyrghanda Tәttimbetting nege seri atanghanyn týsinesiz. Asqar Sýleymenovtyng keleli pikirining astarynda ýlken oy jatyr. Sýgir kýiin bayyptay tyndaghan adam onyng kýiden mýldem bólek bitim ekenin  týsinedi.

Áriyne, Sýgir, eng әueli - kýishi. Onyng shygharmashylyghynyng deni - kórikti, jauhar kýiler. Biraq osynyng syrtynda Sýgirdin, tylsym dýniyesinen de habardar adam ekenin ajyratu qiyn emes.

Janghaly birde «Shalqymany» tartyp bolyp «Osy  kýidi  men týsine almay-aq qoydym. Kýiden góri baqsynyng saryndaryna úqsaydy» degeni bar-tyn.

Búl jerde Sýgir turaly osynshama kóldeneng derek pen pikir keltiruimizding jóni bireu-aq. Ol úly Sýgirding jolyn qughan dәulesker kýishilerding biri Janghaly Jýzbaevtyng shygharmashylyghynyn, ony basqalardyng ónerinen erekshelep túrghan airyqsha sipatyn mýmkindiginshe taldap týsindiruge tiyanaq etu.

Janghaly kýishi ózining ústazdaryn aitqanda General Asqarovty erekshe atap otyruynyng syry, jogharyda keltirgen Asqar Sýleymenovtyng pikirinde jatyr. Janghaly Sýgirding «Shalqymasyn» oryndaghanda siz Tólegen Mombekovtyng emes, emis-emis General Asqarovtyng asau shertisin estip otyrghanday bolasyz. Nege búlay? General Asqarov, «Shalqymany» oryndamaghan. Kóp oilandym. Aqyry tapqan siyaqtymyn. Eger General Asqarov «Shalqymany» orynday qalsa, tura osylay oryndar ma edi. Mine, Janghaly kýishi ózining ústazynyng oryndauyn osylaysha elestetken. Kóp adam Janghalidyng shertisin tyndap otyryp onyng Tólegen Mombekovke úqsaytynyn aitady. Jansaq úghym. Syrtqy kórinis qana. Janghalidyng shertisi key kezde Tólegen kýishining shertisin elestetetin bolsa, ol onyng Tólegendi kóp tyndaghanynyng ghana belgisi. Úghatyn qúlaq onyng General Asqarovtyng tabighatynan tamyr tartatynyn birden ajyratady. Sóz joq, Janghaly kýishi Sýgirding «Bozingen», «Telqonyr», «Jolaushynyng joldy qonyry» siyaqty aituly kýilerin Tólegennen ýirengen. Biraq kýiding mazmúnyn ýirenu bar da, ony óz mashyghyna  salyp tartu bar. Osy atalghan kýilerding oryndalu mashyghy eki kýishide eki týrli. Osy aradan kelip oryndaushylyq taldaudyn, interpretasiyanyng ýlken bir syry ashylady.

Batys Europa muzykasynyng ayasynda tәrbiyelengen adam kez kelgen muzykany alghashqy birneshe taktten, muzykalyq frazanyng shiyreginen nemese jartysynan ajyratady. Al qazaq kýishisi kýidi jalghyz dybystan ajyratady. Nege? Sebebi, Batys adamynyng estui - kóp dybystyq, ýlken kólemdik estu. Al qazaq muzykantynyng estui - tembralidik, koloristik estu.

Býginde kýidi jaqsy oryndau jalpygha ortaq dengeyge ainaldy. Kýishi kóp. Biraq mәner az. Qazaqtyng býkil oryndaushylyq óneri birneshe ghana stiliding manayyna toptasyp otyr. Keybir muzykalyq oqu oryndarynyng ústazdary osy azghantay stiliding ózin azaytqysy kelip túrady. Kýy oryndau unifikasiyalandy. Búrynghy úshan-teniz dybys baylyghy býginde úqsas dombyra, bir-birinen ainymaytyn mәnerding tónireginde endigi óluding az aldynda túr.

Qazaqtyng tanghajayyp estu qabileti jayynda taghy bir mysal. Mening ústazym Jýnisbay Stambaev dombyranyng әlippesin әigili aqyn Bodaudan ýirengen. Keyinnen baydyng túqymy dep qughyndalyp Qarqaralygha qashyp baryp, boy tasalap jýredi. Birde bir ýige at shaldyryp shay iship otyrghanda keregede iluli túrghan dombyragha kózi týsedi. Dombyra shertpegenine jyldan asyp ketken, kýy ansaghan Jýnisbay dombyrany súrap alyp birneshe kýy oryndaydy. Sonda ýy iyesi «dombyrany Bodaudan ýirengen joqsyng ba» dep súrapty. Ústazymnyng shertkeni elding barlyghy biletin Tәttimbetting kýii.Ýy iyesi elding bәri shertetin kýiden  Bodaudyng mәnerin tanyghan, sebebi, qaytalap aitayyq, qazaqtyng bayyrghy estu qabileti - tembralidik estu.

Mine, osy túrghydan kelgende Janghalidyng oryndauy dybys pen renkke asa bay oryndau.Aytar edim, qazirgi oryndaushylyq ónerde, dybystyng boyauy, qanyqtylyghy túrghysynan Janghaliymen shendesetin, yaky qatar túratyn adam kemde-kem.

Birneshe mysal. Sýgirding «Bes jorgha» kýii tehnikalyq túrghydan asa qiyn, kóp oryndalmaytyn kýi. Múnday shytyrman shygharmany Tólegen Mombekov, jәne әlbette Janghaly Jýzbaev qana oryndaydy. Áriyne, nota boyynsha búl kýidi ekining biri «tarta alady». Biz búl jerde shyn mәnisindegi oryndaudy, bayyrghy qazaqtyng kýy synyna layyq oryndaudy aityp otyrmyz.

Mine, osy kýide Janghaly dybystardyng arasynda qúlaqqa estiler-estilmes kidiris jasaydy.

Búl tәsildi ýirenu mýmkin emes, sebebi, ol qannan jәne sol ónirdegi dәstýrden darityn qasiyet. (Muzykatanuda búl tәsil «nano-pauza» dep atalady). Taratyp aitatyn bolsaq, kýidegi búl ilezdik kidiris óz betinshe túrghan, effekt ýshin jasalghan tәsil emes. Búl jerde, kýishi, әr dybysqa jeke tamsanyp ýlgerip otyrady. Osydan kelip keyde Janghalidyng oryndauynda kýiding tempi bolar-bolmas týsip ketkendey kórinedi. Kýide «ezu» degen de tәsil bar. Kýishi tyndaushynyng bet әlpetine qarap otyryp, oghan kýiding bir qaltarys búrmasynyng únap qalghanyn bayqap qalady. Múndayda tyndaushy keyde «Oy, pәli!» dep qalady. Sodan song atalmysh iyirimdi birneshe ret qaytalaydy, jәne keneytip, sozynqyrap, әdemilep qaytalap tyndaushynyng susynyn qandyryp ketedi. Biraq ilezdik kidiristing búl tәsilge eshqanday qatysy joq. Búl tәsil tyndaushynyng dybysty jyldam payymdap ýirenuine baghyshtalghan. Búl mýldem jana muzykalyq mәdeniyetting nyshany. Yaghni, Janghaly kýishi әr dybysty qolmen ústap, renktep, saraptap shygharady. Qúlaqqa estiler-estilmes kidiris osy ýshin kerek.

Áriyne, Janghalidyng baghyn asyrghan kýy - «Nazqonyr». Búl kýidi General Asqarovtan keyin eshkim tartpaghan da siyaqty. Kýi, Sýgirding anyzben astas mahabbat jayyn bayan etedi. Tektiden tekti aralap Nayman elinen aittyryp alyp kelgen ayauly jary, әigili kýishi Mafruza bir jyldan song kóz tiyip óledi. «Nazqonyr»  - alghashqy kýnderding qalyng qayghysyn, kýishinin, basyn tau men tasqa soghyp, boyyn órtegen qasiretten, ókinishten «ah» úrghan qiyamet  sәtin beyneleydi. Sonday-aq búl kýide, Sýgir alghashqylardyng biri bolyp, adamnyng jýregindegi tәubany beyneleytin әuendi oilap tapqan, engizgen. Sonau tómengi saghagha baryp, on eki mýsheni taldyrghan, qayghyny suday ishtirgen kýy jogharghy saghagha qaytyp kelip, kenet  aunap týsip, alqonyr әuenge auysady. Osynshama qayghydan kelip kýiding majorgha auysuy әdette, bastalghan búraudan auytqymaytyn, sol búraumen ayaqtalatyn qazaq kýii ýshin jana qúbylys, syrt qúlaqqa tipti jaghymsyz modulyasiya bolyp estilui mýmkin. Biraq qúlaghynyz ýirene kele Sýgir kýiining biyik parasatyna bas úrasyz. Men Sýgirding Abay  poeziyasymen qanshalyqty tanys ekenin bilmeymin. Abay sýiikti úly Ábdirahman ólgende qolyn jýregine qoyyp jaratqan IYege taghzym etip:

- Dýniyede, sirә, sendey maghan jar joq

Saghan jar menen artyq tabylsa da, - degen.

Osynday úly qayghyny jengen, Alla Taghala qanday syngha salsa da tәubasynan janylmaghan hakim Abaydy biz bir  maqalamyzda Enjildegi Ayp payghambargha tenegen edik. Sýgir Enjilden de beyhabar boluy mýmkin. Yaghni, basyna týsken qayghyny ayaghyna deyin ózi keshken, tәubagha óz jolymen kelgen. Sol sebepti men Sýgirdi shyn músylman deymin.

Onyng «Nazqonyrmen» bastas, ózektes shyqqan taghy bir kýii bar. Ol - «Qaratau shertpesinin» biz bilmeytin núsqasy. Biz búl kýidi nege «Nazqonyrmen» ózektes deymiz? Sebebi, túrmystyq faktor men psihologiyalyq faktor bir-birine qayshy kelgende songhysy jenedi. «Qaratau shertpesinin» biz aityp otyrghan núsqasynda «Nazqonyrdan» qalghan psihologiyalyq kýy ary qaray sabaqtalady. Áriyne, múnda da Sýgirding qayghygha qúlap ketetin jerleri bar. Biraq búl kýide «Mening mahabbatym osynday edi ghoy» degen qonyr kýrsinis basym. Qayghyny ayaghyna deyin keship, qúlazyghan jalghyzdyqtan ótken qajyrly kónil aqyrsonynda osylay damyldaydy. Sýgirding basynan keshken asqaq sezimge arnaghan osy eki kýii - oiymyzsha músylman әlemining eng tandauly kýileri bolyp sanaluy kerek.

General menen Janghalidan keyin búl kýilerdi endi jastar tarta alar ma eken degen oy key-keyde adamdy mazalaydy. Muzyka tarihynda oryndaushylyqtyng asu bermes biyik  shyny bolyp qalghan mysaldar kóp. Dina Núrpeyisovadan keyin Qúrmanghazynyng «Qayran sheshem» kýiin eshkim de olay tarta almaydy. Shәmil Ábiltaevtan keyin Qúrmanghazynyng «Aqbay» kýiin eshkim de olay shala almaydy. Saduaqas Balmaghambetovtyng oryndauyndaghy Qazanghaptyng «Baljan qyz» kýii de eshkim ala almaytyn asu bolyp túr. Sonday-aq General Asqarov pen Janghalidyng oryndauyndaghy «Nazqonyr» jәne Janghalidyng oryndauyndaghy «Qaratau shertpesinin» atalghan núsqasy da osynday, eshkim asa almas biyik sengir bolyp qalatyn týri bar.

Janghaly kýishining endi bir qyry bar. Ol - Sýgirding búryn shertilmegen tyng kýilerining jetkizushisi jәne nasihattaushysy. Osy kýngi repertuargha kirgen «Bes jorghanyn» tolyq núsqasy (anyzymen bes kýi) taghy birqatar kýy - Janghaly jetkizgen shygharmalar.

Býginde respublikadaghy muzyka óneri salasynyng eng ýlken bir problemasy, notany sauatty jazu tónireginde óristep otyr.

Bir kýiding ózi týrli adamnyng qolynan týrli núsqa bolyp, onyng syrtynda notada týrlishe tanbalanyp jatady. Kóp jaghdayda búdan japa shegetinder-muzykalyq joghary oqu oryndarynyng studentteri. Osy jayynda bir súraghanymda Janghaly kýishi bylay degen edi.

- Nota - kýy ónerining jazba  mәdeniyeti. Yaghni, nota-әlipbiydegi әripter siyaqty. Biz әripter arqyly sózdi qalay tanbalasaq, nota arqyly muzykany da tura solay tanbalaymyz. Estigenin әrippen tanbalap bere almaytyn sauatsyz oqushylardyng bolatyny siyaqty, qúlaqqa emes - tipti kózge kórinip túrghan dybysty notagha týsire almaytyn sauatsyz nota jazghyshtar bolady. Jәne olargha qoy dep aita almaysyn, qoyghyza almaysyn. Sebebi, әrqaysysy ózin Stravinskiyden kem kórmeydi. Týsirgen «notalary» boyynsha oinaghan muzykanttardyng úyatqa qalyp jatatyndyghynda sharuasy joq. Sol sebepti muzykalyq oqu jýiesinde qaptaghan qate nota, sol sebepti qaptaghan qate oryndau. Ahmet Júbanovtyn  kezindegi jauapkershilik joq qazir.

Ayta ketu kerek, Janghaly Jýzbaevtyng shәkirtteri oryndaghan kýy núsqalary, eng dúrys  núsqa bolyp esepteledi.

Respublikadaghy birqatar aituly kýy bәigesining juriyinde otyruy da Janghaly kýishining biyik sauatynan bolsa kerek.

Belgili kýishi, ústaz, jarty mýshel kishi әriptes bauyryma, sóz sonynda  abyroy qonsyn, ónering óristi bolsyn dep tilek tileymin.

«Abay-aqparat»