Qazaqstan Respublikasy

Parlamentining Mәjilisinin 

nazaryna

Qúrmetti deputattar!

Qazaqstan Respublikasynyng pedagogikalyq qauymdastyghy sizderden qoldau súraydy.

Songhy jyldary elimizding bilim jýiesi eleuli ózgeristerge úshyrauda.

Negizgi basymdyqtary bolyp tabylatyny: 12 jyldyq bilim jýiesine kóshu, bilim mazmúnyn janartu, ýsh tildilikti, baghalaudyng jana týrlerin jәne qorytyndy attestattaudyng jana formatyn, sonymen qatar pedagog kadrlardy attestattaudyng jana erejelerin engizu.

Pedagog kadrlardy attestattaudyng jana Erejeleri 2018 jyldan engizilip otyr. Biraq, qoyylghan talaptardyn, ótkizu әdis-tәsilderi múghalimderdi alandatuda.

Sebebi:

-  Birinshiden, sanatyn kóteru nemese rastau ýshin ótinish bergen múghalimdermen qatar, «pedagog», «pedagog – moderator», «pedagog – zertteushi», «pedagog – sheber» statustaryna da ótinish bergen múghalimderding de synaqtan bir mezgilde ótkizilmek. Biliktilik synaqtan ótkizilui oblys ortalyqtarynda úiymdastyrylghan.

Búl, ótinish bergen pedagogikalyq kadrlardyng ýlken aghyny, jolgha, pәter jaldaugha materialdyq shyghyndar. Nege synaq túrghylyqty jerdegi testileu punktterinde úiymdastyrylmaydy?

-  Ekinshiden, pedagogtardyng biliktilik synaqtan ótkizilui oqu jylynyng ayaghyna, emtihandar ótkizilu mezgiline josparlanghan. Synaqtan ótetin ústazdar, qalaysha, bir mezgilde emtihan alady jәne synaqtan ótedi?

- Ýshinshiden, jana erejeler boyynsha, múghalimder óz biliktiligin tek qana sabaq beretin pәninen emes, diplomdaghy jazylghan mamandyghy boyynsha synaqtan ótui kerek. Mysaly, matematika múghalimi, eger diplomynda mamandyghy «matematika jәne fizika múghalimi» dep jazylsa, matematikadan da, fizikadan da synaqtan ótu kerek. Nemese, aghylshyn múghalimi diplomda jazylghan «aghylshyn jәne nemis tilderi pәnining múghalimi» bolsa, eki tilden synaq tapsyru kerek. 20-30 jyldan beri negizgi, matematika, ne aghylshyn tili pәninen, sabaq berip kelgen múghalim, diplomda kórsetildi eken dep, qalaysha ekinshi pәnnen, fizika nemese nemis tilinen biliktilik synaq tapsyrady?

- Tórtinshiden, biliktilik synaq bazasy men mazmúny shekteusiz, al dayyndalu ýshin ashyq qoldanysta boluy qajet belgili súraqtardyng jinaghy joq jaghdayda, sheksiz aqparatty qysqa merzimde mengerip shyghu mýmkin emes.

Múghalimderding narazylyghyn tughyzatyny,  onyn  júmysy, eng aldymen, bilim alushylardyng bilim sapasy men jetistikterine emes, kýndelikti, qajyrly, shygharmashylyq júmysyna jәne múghalimning pedagogikalyq qyzmetinde jinaqtalghan tәjiriybesine emes, eng aldymen, akademiyalyq bilimder boyynsha baghalanatyn bolady. Óitkeni, biliktilik synaqtan ótpey qalghan múghalimderge ekinshi mýmkindik berilgenmen, odan da tiyisti baldaryn ala almay qalsa, kategoriyasy tómendetiledi. Yaghni, kóp jylghy enbegi men tәjiriybesi, endi synaq  nәtiyjesimen baghalanatyny bolghany ma?

Mәselen, múghalim endi sapaly sabaqtardy jýrgizuinin, balalarmen júmys jasauynyng qajeti bolmay, kәsipqoylyghyn rastau ýshin, endi attestattau kezenining barlyq bes jylyn  pәn men әdisnamanyng mazmúnyn jattaumen ótkize me?

Pedagogikalyq qauymdastyq halyq qalaulylaryna ótinish bildirip, Ústazdyng bedelin qoldap, onyng kópjyldyq  qajyrly enbegin qorghaudy súraydy. Eger diyrektivalyq, sheneuniktik - burokratiyalyq, basqarushylyq núsqaulyqtardyn, erejelerding jan-jaqty qysymymen  múghalim, ústaz, pedagog júmysynyng ayasyn taryltsa, bilim jýiesindegi eshqanday reformalar ontayly nәtiyje bermeydi.

Abai.kz