Búl maqalada jazushy ómirindegi shetin mәselelerdi shekip qana otyryp jazdym. Keyde bireuding jeke qúpiyasyna qol súgha da berging kelmeydi. Biraq ýtir-nýktesine deyin halyqtyng menshigine ótip ketken shygharmashylyghyna tikeley qatysy bolghandyqtan eriksiz qalam tartasyn. Óz ómirimen astasqan: «Astymda qúlyndy biye, ýstinde qúiryq-jalsyz men kelemin», – degen sóilemge ony jaqsy bilgendikten de bir toqtalmay óte almadym. «Úiqym kelmeydi» atty búl әngimesin jazghanda, avtor tipti ómirden úrpaqsyz ótetinine moyynsúnyp ta qoyghan bolatyn. Jer ortasy jasyna jetkende tósek janghyrtyp, eki sәbiyding әkesi atanary ýsh úiqtasa týsine de kirmegen kezi.

IYә, tap myna әngime, «Úiqym kelmeydi», ózining ómiri sekildi. Ár beti, әr joly «Men Oralhanmyn» dep menmúndalap túr. Tipti Qúday qosqan qosaghyna ghana aitar bazynasy da әr-әr tústan qylang berip qalady. Qiyaldan tudy degenning ózinde, әngime arqauy avtor ózi dilgir bolghan jaghdaygha yaghny úrpaq sýyge kelip tireledi. Oralhan Bókey әngime ishinen әngime tudyryp jazugha beyim, soghan tóselgen qalamger. «Úiqym kelmeydide» keyipkerding әieli úiqtap jatady, ózi – oyau. «Áyelim úiqysyrady. Mýmkin, onyng týsine de alghash ret tanysqan bozbala, nemese sәby kirip jýrgen bolar» – deydi.

Jalpy, óz ómirin jazghan jazushy qiyametting qyl kópirinen ótkendey kýy keshetini bar. Kórkem shygharma bolsa da birin asyryp, birin jasyryp jazu qalamgerdi jalghandyqqa úryndyrady. Oqyrman túrmaq, ózi de senbegen nәrseden ne shyghady? Jazushy shygharmasyn ózin jana tanyghanday bolyp otyryp jazsa, oqyrmangha da solay әser etedi. «Úiqym kelmeydide» birinshi sujet úiqysyz týn degen tylsym taqyryptan órbiydi. Al odan tuyndaghan ekinshi sujet osy úiqysyz týnde mazasyn qashyrghan basqa bir taqyrypqa bastaydy. Sóitedi de: «Sol sәby meni keshirer me eken?» – deydi. Yaghni, lirikalyq keyipker ózin birden shyndyqqa jýgindirgisi kelip otyr. Eger ózin әdemi ghyp kórsetkisi kelse, búlaysha birden «úrlyghynyn» shetin shygharmas ta edi.

Úrpaq sýimegenderine әielin emes, kóbine ózin kinәlaytynyn da andatyp ótedi. Ómirinde jolyqqan ýsh qyzdy bylaysha eske alady: «Jýrshi, janym… Ýibay-au, aty qalay edi? Ýsheuine ortaq esim tabu kerek. Jýrshi, janym… Kim desem eken?.. Ánsheyin basqy bir-bir qarpin ala salsam etti. IYә, sóiteyin. Jýrshi janym… BDÝ, keng dalany kezeyik, jýrshi, janym, BDÝ, mynau aq boz dýniyeden bezeyik». Ótken kýnderine arzan kýlkimen emes, ashy mysqylmen qaraghan keyipker onday jeniltek ómirdi mise tútpaghanyn osy oilary arqyly bildirip otyr. Biraq:

«…quarghan qu bas atanyp, jalghyzdyqtyng japasyn shekkende, tausap talshyq eterin, medeu ghyp mekirenering – sonau kóz úshynda qalghan hәm jigit shaghynda jasaghan qyzyghyng bolar. Sonda sen ómirding qúz-qiyasynan, ólimnen de seskenbeysin… Jýregim syzdaghanday boldy. Eriksiz qalamgha jarmastym, keshe satyp әkelgen balauyz shyraqty jaghyp, qojayynnyng jaryghyn óshirdim. Qyzdar, men senderge aghymnan jarylyp, osynau joldar arqyly eskertkish ornatqym keledi».

Sóitedi de jazushy jýrek qylyn shertetin bir hikayany bastap ketedi. Sol balauyz janyp bitkenshe hikayasyn ayaqtap ta qalady. Onyng keyipker auzymen aitqan әngimesin sen de bir demmen oqyp shyghasyn. Ádette ózin kinәlaghan adam qashan da biyik túrady. Bir adam balasy ólgende: «Jas kýnimde minip jýrgen Qarager atymdy sabap edim», – dep enkildep jylaghanyn kórip edik. Oralhan Bókeyding myna әngimesi de oqyrmangha arzu aitqanday halge týsiredi. «Jazushynyng jeke ómirin bilgennen keyin de osylay oilaghan shygharmyz» desek, qateleser edik. Sebebi, múnda suretkerding sheberligine shәk keltiretindey eshtene joq. Qayta sol zamanda әr-әrkim qalam tartyp jýrgen ortaq sujetke jan bitirip jibergendey asa әserli etip jazyp shyqqan.

Osy «Úiqym kelmeydide»: «Álde siz jol núsqaytyn shygharsyz, jón núsqaytyn baghyt-baghdarsham bolarsyz; әi, qolynyzdan kelmes, óitkeni siz de adasyp jýrsiz», – degen joldar bar. Sanandy solq etkizetin búl sóilemde qoghammen kelispeushilik qana emes, onyng jasandy bet perdesin ayausyz sypyryp tastaytyn ashy shyndyq ta jatyr. Múndaghy songhy sóilemge salmaq salynyp, oidyng qalay ótkir jetkizilgeni eriksiz tәnti etedi. Búl kórkem sózdi kitapqa emes, jolayryghyndaghy tasqa qashap jazyp qoyypty dese de kýmәnsiz senesin. Oi-sanana mórdey basylatyn  minsiz stili ekeninde dau joq. Múnday oilar, sózder, minezder onyng kitaptarynyng әr-әr betinen kezdesedi.

Oralhan Bókey o bastan shabyty tasyp, qinalmay jazatyn jazushy siyaqty kórinetin. Sóz de, sezim de tógilip ózi kele beretin sekildi edi. Alayda «әn aitsang da, janyndy jep aitasyn» degen de bar. Onyng jazghanynday jigerli sóilemderdi birinen birin tuyndatyp jazu ýshin qansha quat keregin sózding dertin bastan keshkender ghana biledi. Aralas qúrmalas, sabaqtas qúrmalastyng neshe atasy kezdesedi.  Búl saladan mysal izdegen zertteushiler órtenge bas qoyghanday maltyghyp, mamyrlap-aq qalsa kerek-ti. Tipti eshbir erejege syimaytyn sóilemder de kezdese me deysin. Mine, sonday jazushy songhy romanyn «qiqalap bitire almay jatyrmyn» degende qatty tanghaldym.

Ər nərse óz uaqytymen keledi. Jas kýninde kórgen bala ózinmen jarysyp, qalay ósip ketkenin bilmeysin. Al jas kelgende kórgen bala əjeptəuir salmaq. Oralhan aghamnyng tirshilikting qamytyna jegilgenin bildim. Əytpese Oralhan basymen Jogharghy Kenesting sol kezdegi tóraghasy Serikbolsyn Əbdildinnen súqbat ala ma? Ol súqbattyng taqyryby da qyzyq shyqty: «Eki syiyry bar ýide kýnde airan, eki əyeli bar ýide kýnde oiran».

Qazaqtyng batyrlar jyrynda bala kótermegen əyeldi kemsitpegen. Bala ber dep tilep, əuliye-əmbiyelerding basyna týnegen. Sodan qartaya bastaghan shaqtarynda batyr tughan. «Alpamysta» da, «Qobylandyda» da, qala berdi «Er Tóstikte» de solay. Oraghannyng mərt minezin əkesine jazghan qoltanbasynan bilemiz. «Múztau» atty kitabyna: «Əke, barym da osy, narym da osy» dep jazghan. Yaghni, onyng «Alpamysy» da, «Er Tóstigi» de aty da, zaty da kórkem kitaptary bolatyn.

«Múztaudy» Oraghang óz qolymen aparyp qoyghan sóreden alyp oqydym. Qonyrqay bólme, jataghan divan, al bir-eki qatar kitap sóresi qarsy bette qabyrghagha iluli túr. Auylda kitapqúmar bolyp ósken balalardyng bәrine tanys kórinis. Jazushy endi búl sórege ózi jazghan kitabyn әkep qong baqytyna ie boldy. Biraq ishindegi qoltanba sezimindi shoqtay qaryp týsedi. Odan shattyq ta, baqyt ta sezilip túrghan joq. Búl endi tirilerge tirek bolar qara shanyraq emes, ólgenderge shyraq bolar múrajay!

Mening «Kókjaldar» atty romanymda: «Qonaqta otyrghanda tóbedey bolyp otyrady, janazada túrghanda týiedey bolyp túrady, kósilip jatqanda ayaq-qoly tósekke syimaydy», – degen sóilem bar. Osynday adamnyng sonynan túyaq ertpeui obal-au degen oy tastalyp, keyipkerding múragersiz qalatyny janyna qatty batatyny aitylady. «Qaraghayday qayghym boldyng enseli» degen Ámirhan Balqybekting de bir óleng joly bar edi. Oraghannyng qayghysy da qaraghayday biyik bolatyn, ózi de shynarday shymyr adamgha súqtanbaytyn adam joq.

Qyryqtan asqan jasynda jigitting súltanynday jarqyrap jýretin. Onyng shashynday tolqyndy qara shash jas jigitterde de bolmaytyn. Osy jasynda onynshyny bitirip ainagha qarap túrghan bozbaladay sənqoy da edi. Súlusha jýzi men symbatty túlghasy qaytalanbaytyn surettey elesteytin. Mine, osy adam úrpaq sýimey ótedi-au degen sóz qaymana júrttyng da janyna batatyn. Alayda Oralhan aghamyz kóldenenge syr bermey, búiyrmaghan ómirding qyzyghyna da aldanbay, tapjylmay jazu ýsteline otyrdy.

Aghayyn shaghystyryp aita beredi. Əytpese «Qamshyger» men «Qaydasyn, qasqa qúlynymnan» bastap, «Jetim bota» men «Múztaugha»deyingi talay-talay tasjarghan tuyndylardyng qalay jazylghanyna kuə bolghan alghashqy jeneshemiz de altyn edi.  Qyryqty ortalap, jer ortasy jasyna bet alghanda bir úl, bir qyz sýidirgen ekinshi jengemiz de altyn boldy. Al qalghan qanqu sózding bərine «Ómir solay» dep bir-aq auyz sózben jauap beruge bolady.

Sonymen Oralhan aghamyz qyryqtyng mol ishinde qara tirshilikting qamytyn moynyna ildi. Kitaptary kóp tirajben basylyp, dramalyq shygharmalary tabyspen qoyylghan jazushynyng jighan-tergeni saqtyq kitapshasynda múrty búzylmay jatqanyn óz kózimmen kórdim. Almatynyng janbyrly bir kýninde maghan sol jerden alty ailyq pəteraqyma jetetin aqshany qalamynyng úshymen syr etkizip qol qoyyp aldy da berdi. Keyin aqsha auysqanda saqtyq kitapshasyndaghy sol aqshanyng bəri otqa jaqqanday kýidi de ketti.

Oralhan Bókey búl kezde mynnyng birining ghana qoly jetetin biyikterdi baghyndyryp bolghan. Biraq  eki səbii men jas kelinshegi bar jas otbasynyng qalpyna qayta týsken. Qazaqtyng sol kezdegi eng ataqty jazushysynyng jaghdayy atyna say emes. Jasyratyn nesi bar, Jogharghy Kenes tóraghasynan ýiin keneytu ýshin súqbat aldy! Oralhan basymen bir jer bolghan kezi osy kez bolar dep oilaymyn. Ómirge jana aralasqan bireu qúsap: «Ýy bermeytin boldy» dep qajyp kelgende shashyn boz qyrau shalghanday kórindi. «Oyranyn» estisek te, «ayranyn» ishpedik», – dep tekirektedi.

Eki balapanyn ertken ata qazday bolyp, kóshede ketip bara jatqanyn kórdik. Basqasy basqa, ol kezde Oralhan Bókeydi tanymau mýmkin emes. Aqyndargha bir búiyryp, bir búiyrmaghan baq qara sózding sheberi Oralhangha búiyrghan. Keyingi bir qalyptasqan tirkespen aitqanda, anyzy bar adam. Eki balapany da ózine tartqan aqqúba, ózine tartqan sýikimdi, kózderi móldir, qylyqtary tәtti. Júrttyng bәri búrylyp qaraydy da tan-tamasha bolady. Balalary deyin dese, әldeqashan tiri klassik bolyp qoyghan, nemereleri deyin dese tolqyndy qara shashy jelkesine týsip jelkildep barady. Alshang basqan sol adam Almatynyng kóshesine jetpey túrghanday kónilimiz әli talay alaghyzitynyn biz de bilmedik. Magomed degen jýrgizushi ekeumiz aq «Volgamen» ol ýiine kirip, qaytyp shyqqansha kýtip túratyn edik. Ol balkongha shyghyp: «Sender jýre berinder, men býgin barmay-aq qoyayyn», – deydi. «Kitap jazady, búryn bir kitap jazsa, bir «Volga» minetin, qazir bir kitap jazsa, bir kóilekke jete me?» – dep endi jýrgizushi kýsheyedi.

Jýrgizushi aitqanday, Oraghang sol kezdegi kólikting tóresin taqymyna basqan jazushy. Biraq kóligin ózi jýrgizgen joq, qyzyghyn da asa kóp kóre qoymady. Agha buyn qalamger Safuan Shaymerdenov: «Sen myna shapshang minezinmen mәshiyne aidamay-aq qoy», – depti. Uaghynda «esik pen tórdey» dep suretteletin aq «Volgasyn» sonau Qatonqaraghaygha Magomed birneshe mәrte tizgendep bardy. Al ómirining sonynda qyzmettik kólikpen ghana jýrdi. «Elu jyldyghyma tughan jerim «Jiguli» mingizgeli jatyr eken», – dedi sóz arasy ghyp qana. Tughan jerining yqylasyna tәkappar kónili Samarqannyng kók tasynday eridi. Joq, Oralhan Bókey júpyny ómir sýrgen joq, biraq alansyz shygharmashylyqpen ainalysugha mýmkindik tudyratyn negizgi mәseleler sheshilmedi. Meninshe, kóniline qayau týsirgen bir jaghday osy bolghan siyaqty. Sol kezde men Oraghang siyaqty últtyq qúndylyq dәrejesindegi adamdardy materialdyq túrghydan qamtamasyz etip túratyn arnayy qor nege qúrylmaydy eken dep oilaytynmyn.

Áytpese Oralhan Bókey qazaq әdebiyetinde eng kóp súranysqa ie bolghan qalamgerlerding mandayaldysy edi. Onyng attas shygharmalary boyynsha «Kisikiyik» (1985), «Saytan kópir» (1986), keyin «Bes tiyn» atty filimder týsirilgen. Óz beynesining әdebiyettegi simvolyna ainalghan «Kerbúghysynyn» negizinde balet («Kerbúghy», 1986) qoyylghany da qazaq prozashylarynyng birde-birining basynda bolmaghan ýlken janalyq.  «Qúlynym menin» atty piesasy respublikalyq teatr sahnasynda qoyylghanda, otyz bir jastaghy Oralhan sahna syrtynda kózine jas alyp túrypty desedi. Qatty nauqastan keyin Qyrymdaghy sauyqtyru ornynda jatyp tuys-tughandaryna: «Televizordan «Saytan kópirdi» kórdinder me?» – dep jýregi lýpildey hat ta jazypty. Ol uaqyttaghy orys, aghylshyn, fransuz, nemis, japon, arab, qytay tilderine audarylghan әrbir shygharmasynyng quanyshy da qanshama desenizshi. Óz jasynda mýmkin bolghan syilyqtyng bәrin alyp ta bolghan.

Oralhan Bókey ómirde densaulyghynda kinәrat joghyn, al ónerde minsiz jazushy ekenin dәleldeu psihologiyasynda tereng iz qaldyrghan túlgha. Kerek deseniz, ol da, búl da keyin ózin alyp jyghatyn halge jetkizip, jýregine syzat týsirgen deuge de bolady. Keyipkerlerining sezim arpalysynyng fonynda maksimalistik dengeyge kóteriluining bir sebebi avtordyng jan-dýniyesindegi osy mazasyzdyqtan habar berip túrghanday kórinedi. «Úiqym kelmeydiden» bastap, «Jylymyqty» qosa alghanda, «Jetim botagha» deyin osy saryn, osy kýy bir tynbaydy. Onyng shygharmalaryndaghy osy sezim qúbylystaryn qalamdastarynan góri, qarapayym oqyrman qatty baghalady. Kәsiby synshylar sol qarapayym oqyrmandardyng jeteginde ketti. Solar kórgendi kórdi, solar bayqaghandy bayqady. Solar solyqtaghan nәrsege solyqtady. Synaghysy kelgender keyipkerlerining attary nege ómirde joq attar dep synady. Ózderi týsingisi kelmegen dýniyelerine «týsiniksiz» dep min taqty. Romantik jazushy degendi shashyn silke tastap jýretin tәkappar týri men asqaqtata jazatyn jazu stiyline qarap tandy. Áytpese ólim auzynda syngha týsken keyipkerlerining qaysarlyghyn qalaysha romantikagha jatqyzugha bolady? Kerisinshe, onda adam janynyng siriligi men ómir ýshin kýresting tereng filosofiyasy qatal realizmge úlasyp jatqan joq pa? Al ózining janyna jaqyn «Auyl hikayalary» naghyz realdy, shynayy ómirding kórinisi emes pe? Ondaghy qonyr múng men aq-adal kónildi qaytip bos qiyalgha qiyasyz?

Biraq Kenes zamanynda últ jazushylaryn sosrealizm shenberinde ghana taldap, tanu baghyty basym boldy. Olardyng shygharmalarynyng astary әdeyi ashylyp kórsetilmedi. Ádebiyet synshylary qasaqana bayqamaghan onday janalyqtar turaly endi-endi aityla bastady. Mysaly, Oralhan Bókey «Múztau» povesinde Shynghys handy qazaq dep, babamyz dep kenes sayasatynan iymenbey birinshi jazghan. «Ósekshi on әielden, ótirikshi bir shal artyq, balalar, tym bolmaghanda әkelerinning qadyr-qasiyetin aityp beretin bir auylgha jaman bolsa da bir shal kerek. Al, men bastadym ótirigimdi», – deydi Asan shal. Sóitip jazushy ata-baba tarihyn ótirik әngime etip jazyp, sosrealizm iydeyasyn postmodernizm ýlgisimen op-onay ainalyp ótedi. Ádebiyet synshylary tarapynan búl әdeby tәsilding der kezinde baghalanbaghany ókinishti-aq. Ondaghy Shynghys hannyng danalyq oilarynyn     Asan shaldyng auzymen aityluynyng da simvoldyq mәni bar. «El aitatyn, enirep aitatyn: el degeni – Asan shal», – degende jýreging zyrq ete qalady. Sondaghy bas keyipker Aqtannyng esinde qalghan, Asan shaldyng Tәnirqoymasynyng týbinde otyryp aitqan eki ótirigining biri – Shynghys han men onyng ýrim-bútaghynyng tarihy. Ol tarih keyingi úrpaqqa qalay jetip otyr jәne onyng múrty búzylmay qaz-qalpynda jetuining mәni nede?

Úly daladaghy obalar keyingi úrpaq oilaghanday shapqynshylyqqa úshyraghan beybaqtardyng kómilgen jeri emes. Ózderi qyrylyp jatsa, olardy kim kómedi? Demek ol Shynghys hannyng joryqta opat bolghan óz sarbazdary men jaqtastarynyng qorymy. Úly qahan óz tarapynan ólimge úshyraghandardyng eshqaysysyn da kómusiz qaldyrmaghan. «Ras, Úly jihangerding qataldyghy boldy, biraq ol qataldyq – tipti de qatelik emes, óz qúzyr, namysyn saqtap, úly joryghynyng sәttiligi ýshin jasalghan qúrmaldyqtar. Aytalyq ol әr týnegen jerine ne nóker, ne torghauytynyng birin kómip ketip otyratyn. Ol adam óz yqtiyarymen ózin-ózi óltirui tiyisti. Ol jihangerge adal berilgendikting belgisi edi. Mening enshime osy Tәnirqoymasy tiydi», – deydi ýngirdegi Ruh iyesi. Asan shal Tәnirqoymasyna kirip, sol Ruh iyesimen tildesedi. Ruh iyesi ata-baba tarihynan syr shertip, shyndyqty shyjyldatyp betine basqan sayyn Asan shal: «Ottapsyn!», «Jetisken ekensinder!», «Ol jer emes, el órtedi ghoy»», – dep óz bilgenimen oy shendestirip otyrady. «Ey, sorly-ay, tughan jerinde ólseng de kómusiz qalghanyng esine kelmeydi, – deydi sonda  Ruh iyesi. – Sen ghanamysyn, talay bozdaghyng kebinsiz keler bizding qasymyzgha. Qayta sen Tәnirqoymasynda qaldyn. Keyingiler ashyq aspan astynda it pen qúsqa jem bolar», – deydi sodan son. Kemeldengen sosializmning danqy jer jaryp túrghanda keyipkerin búlaysha sayratyp qoygha ekining birining batyly jete bermes. Aqyr sonynda jazushy pikirtalastyrushy keyipkerin Ruh iyesine jendiredi de, Asan shaldyng songhy ertegisi sonymen betedi. Biraq, sol anyz-ertegilerding ruhynda tәrbiyelengen Aqtan bar ómirde!

Álem әdebiyetining keyingi ýzdik ýlgileri diskussiya týrinde jazylghanyn bireu moyyndaydy, bireu moyyndamaydy. Oralhan Bókeyding «Múztauynda» búl tәsil shyrqau shynyna jetken desek, artyq aitqandyq emes. Triptih formasynda jazylghan hikayattyng alghashqy eki bólimi ótirik, al songhy bólimi – shyndyq. Seni tandandyratyny osy shyndyq sol ótirikten tuyp, jaralyp otyr. Alghashqy bólimde Asan shal men Ruh iyesi sayysqa týsse, songhy bólimde Aqtan ózimen ózi bolyp aitysqa týsedi. Múztau qas-qaghym sәtke ghana jarq etip ashylyp kóriner tústaghy Arshalydan el kóshkende kóshpey jalghyz qalghan Aqtan ekige jarylady. Biri Aqtan, biri Anshy bolyp bólingen bir adamnyng boyyndaghy ekeu aitysady, tartysady, ótkir-ótkir pәlsapa soghady. Anshy: «Meninshe dýniyedegi eng paydaly is sol, dýniyege jalghyz-aq kelip jan tapsyratyn adamdargha qiyanat jasamau», – dese, Aqtan: «Shyraghym, qazir týnde keremet týs kórsen, sony kýndiz ómirden, keshke televizordan kóresin», – dep jaltarady. Sodan son: «Jiyrmasynshy ghasyrdyng ekinshi jartysyndaghy kisikiyik bolmay, esimiz barda elimizdi tabayyq, endi biz aulaytyn ang da qalmay barady», – dese, Anshy: «Men andy aulamaymyn, kýzetemin», – degen tosyn dialogpen taghy selt etkizedi. Anshy: «Kýres, jaghalas, júlqys – sonda ghana jenesin», – dese, Aqtan: «Tilge kel, sóile. Aghataylap jalynyp, shybyn janymdy qy de», – dep shyrqyraydy. Búl bir adamnyng ekige jaryluy kenes zamanynda qazaq әdebiyetinde de bolghanyn aiqyn dәleldeydi. Múnyng bәri Asan shal týsken ýngirge Aqtan da týsip, janalqymgha kelgendegi shyndyq pen jalghandyqtyng aitysy retinde berilgeni tipten qyzyq. Ýngirde bireu tu syrtynan moynyna qyl arqan salyp, arqasyna tabanyn tirep qylqyndyrady. Qarsylassa qysa týsedi, degenine kónse bosata qoyady. Sóitse ol arghy betten qashyp ótip, osy ýngirdi panalap jatqan qandas qazaq eken. «Men attanamyn, – deydi ornynan túra bergen beybaq. – Túman seyilmey túrghanda arghy jaqqa ótip aluym kerek.Ondaghy ómirdi dúshpanyma da tilemeymin. Dýniyede adam janynan sirne, kómpis ne bar. Áyteuir bar aitarym qazirgi toqtyqqa masayrap ketpey, saq bolsandarshy! Tek osyny eskertu ýshin ghana keldim. Al, seni qyl arqanmen qylqyndyrghanym, әnsheyin býgingi qazaqtyng kýsh-quatyn synau ailasy edi»…

Aqtan ayaghynda Múztaudyng mәngi múzdaqty ýngirine arqan jalghap týsedi. Arqan ýngirding týbine jetpey, tyrang asady. Túrayyn dese tayghanap túra almaydy. Qol sozym jerdegi arqannyng úshyna jete almay qor bolady. Jantәsilimde bayaghyda joghalyp ketken әkesining de osy ýngirding týbinde múz bop qatyp-semip jatqanyn kóredi. «Múz-denege tabanyn tireu kerek pe, kerek emes pe?» degen súraq sónip bara jatqan sanasyna synyq iynedey sәule jýgirtedi.  «Jo-joq, onday aiuandyqqa barmaydy. Búl jalghanda odan asqan arsyzdyq bolar ma? Sonda ne isteu kerek? Aqtannyng sonyna shyraq alyp týsken osy súraq miyn tepkiley jónelgen. Eki qúlaghy shynyldap, basy ainalyp, kózining aldy sansyz sary úshqyndargha tolyp ketti. Áldeqanday tylsym kýsh ornynan júlyp aldy. Endi bolmasa atyp jiberetindey raketalyq shapshandyqpen ýmit arqanyna arystansha atyldy. Qayran azamat-ay, sening boyyndaghy alapat quat, ómirge degen inkәrlik bәrimizge darysa qanday jaqsy…».

Mine, «Múztau» osynday adam tandandyratyn qym-quyt oqighalar men altyn arqauly kýrdeli sujetterden  túrady. Onda Asan shaldyng «ótirigi» ghana emes, elin Altaydan qys bolmaytyn jyly jaqqa kóshirip әketkisi kelgen Mәmetekting «aqymaqtyghy» da bar. Shygharmanyng ón boyyna jylt etken sәule darytqan ottay ystyq mahabbat ta bir jeli bolyp tartylghan. Jogharyda aitylghan, әdebiyettegi «әngime ishindegi әngime» degenimizding naghyz ýlgisi osy. Bәrinen búryn, el aman, júrt tynyshta Aqtan nege jalghyz degen súraq ta aldan shygha beredi. Qazaq әdebiyetindegi jalghyzdyq fenomenining osynshalyqty asqaq jyrlanuynyng sebebi nede? Osynyng bәrining astaryna kim zer salypty? Qysqasy, «Múztaudyn» myng qatparly shygharma ekenin basa aitqymyz keledi. Osy shygharma arqyly shyn mәninde Oralhan Bókeyding ruhtyng kýshtiligin jyrlap, oqyrmandy ruh erkindigine  tәrbiyelegen qalamger ekeni aiqyn kórinedi. «Altaydyng aqiyghynday zengir aspanda qalyqtap qaysar qylyq kórseterim bar», – dep ózi jazghanynday, qay-qay shygharmasy da qaysar ruhty pash eteri haq!

IYә, ol kezde orys tilinde jazbaghan jazushy bәribir ekinshi sortty jazushy siyaqty bolghany ótirik emes. Orys tili arqyly әlemdik әdebiyetke shyghu mýmkindigi ekining birining mandayyna jazylmaghan. Al alda әlemdik dengeyge kóterilmegen jazushy kýn kóre almaytyn naryq zamany tuyp kele jatqan edi. Qazaq jazushylarynyng Shynghys Aytmatovqa qyzygha da qyzghana qaraghan uaqyty osy kez. Mәngýrtti birinshi Ábish Kekilbayúly jazdy, biraq әlemge Shynghys Aytmatov tanytty. «Zymyraydy poezdardy» birinshi Oralhan Bókey jazdy, biraq onyng da aldyna Aytmatovtyng «Borandy beketi» týsip ketti. Kórnekti jazushymyz Múhtar Maghauin de óz mýmkindigin kórdi, bildi. Búl taraptan Aytmatovtyng atyna aitylghan sóz jeke bastyng arazdyghy emes, qazaq qalamgerlerining әlem әdebiyetine shyghugha dayyn bolghanynyng belgisi edi. Býgingi Dulat Isabekovting búl sharuagha bel sheship ózi kirisip ketkeni de osy sózimizge dәlel bolsa kerek. Alayda Oralhan Bókey múnday kýnge jete almay, prozashynyng naghyz qayrat shygharar jasynda aqqan júldyzday aqty da týsti. Ol ómirden óterinen alty-aq jyl búryn jazghan kýndeliginde: «Tym-tym qúiryq-jalsyz qaldyrghan joqpysyn, Tәnirim», – degen eken. Meninshe, ol óz ómirin «jal-qúiryghym qayda?» dep, Qúdaydan súrap alghan eki perishtesining ómirine aiyrbastap ketken siyaqty elesteydi.

Jal-qúiryghyng aman bolsyn, Oragha!

***

Oralhan Bókey 1943 jyly 28 qyrkýiekte Shynghystay auylynda dýniyege kelip, taghdyrdyng jazuymen 1993 jyly 17 mamyrda Ýndistan astanasy Deliyde dýniyeden ozdy. Tiri bolsa, biyl 75 jasqa keler edi!

Jýsipbek Qorghasbek

Derekkózi: http://zhasorken.kz

Abai.kz