Bilim jýiesining sapasy kóptegen faktorlardyng arqasynda týziledi. Solardyng ishindegi eng bastylary standarttar, baghdarlamalar jəne oqulyqtar sapasy ekeni aqiqat. Qazir memleket sapaly oqulyqtar shygharugha jyl sayyn qomaqty qarajat bólip keledi. Məselen, 2015 jyly oqulyqtar shygharu ýshin budjetten 10 mlrd tenge bólinse, 2016 jyly 19 mlrd, 2017 jyly 27 mlrd tenge bólindi. Bilim jəne ghylym ministrligi jyl sayyn mektep oqulyqtaryn jetildiru boyynsha orasan zor júmystar istelingeni jóninde məlimet beredi. Bólingen qarajattar tútastay iygerilgen bolyp shyghady. Alayda, oqulyqtardan konseptualdyq, faktologiyalyq, orfografiyalyq, stilidik qatelikter tabushylar jəne salmaghy men kólemining ýlkendigine alandaushylyq bildirushiler qatary arta týsude. Mektep oqulyqtaryn shygharu júmysyna qatysty aitylyp jýrgen kemshilikterdi jýielesek tómendegidey boldy:

1.Elimizde oqulyq jaza alatyn bilikti mamandar az, al oqulyqtanu ghylymy tipti damymaghan. JOO-lardyng kəsipter reestrinde múnday kəsip tipti qarastyrylmaghan. Oqulyqtardy osy sala boyynsha arnayy bilimi joq adamdar jazyp jýr.

2.Avtorlyq újymdardyng bir-birimen baylanys ornatuy da kemshin ekeni kórinip túrady. Týrli pənderding oqulyqtarynda bir oqighalar, faktiler men olardyng bolghan uaqyttary ərtýrli bolyp kórsetiledi. Sonymen qatar oqighalar óte kóp jəne olar kýrdeli oilar men jetkizilgen. Nemese kerisinshe. Məselen, «Dýniyejýzi tarihy» oqulyghynda Úly Otan soghysy taqyrybyna bir-aq paragraf arnalghan. 7 synypqa arnalghan «Orys tili» oqulyghy turaly narazylyqtar óte oryndy aityldy, óitkeni ədeby tilmen jasalugha tiyisti əngimelesuler qaradýrsin, túrmystyq tilmen berilgen. Búl jerde mətinder arqyly tərbie məselesin aitudyng ózi artyq.

Osyghan oray biz, Parlamenttegi Halyqtyq kommunister partiyasy fraksiyasynyng mýsheleri, Premier- Ministr B.Saghyntaevtyng atyna deputattyq saual joldap, tómendegi súraqtargha jauap beruin ótindik:

1.Bizde oqulyqqa engiziluge tiyisti materialdardyng súryptaluyn, sapasyn, qúrylymyn talap etetin arnayy qújat bar ma?

2.Kez kelgen oqulyq təjiriybede qoldanylmas búryn aprobasiyadan ótkizilip, sarapshylar, pedagogtar, ata-analar tarapynan ong baghasyn aluy kerek. Osy orayda 2017 jyly 5-7 synyptargha arnalghan oqulyqtar aprobasiyadan ótki- zildi me?

3.Respublikalyq «Oqulyq» ghylymiy-praktikalyq ortalyghy ne ýshin qúrylghan, olardyng oqulyq sapasyna biz jauapty emespiz, oghan baspa nemese BGhM jauap beredi degen sózderi shyndyq pa? Osy qyzmet bastyqtarynyng jii auysuy sybaylas jemqorlyqpen baylanysty emes pe?

4.Bizde sarapshylardyng qatary qanday tərtippen qúrylady? Olardyng oqulyq jazudaghy biliktiligin kim anyqtaydy?

5.Oqulyqtardy ərbir tórt jyl sayyn auystyrudyng qanday negizi bar? Osy məseleni qarastyrghanda ozyq shetelderding oqulyqtaryn túraqty ústaytyn sebebi eskerildi me (Mysaly, Úlybritaniya)?

6.Oqulyqtar baghasynyng jyl sayyn sharyqtay ósuining sebebi nede? Məselen, bir-aq jylda oqulyqtar baghasynyng 2-3 ese óskenin kórip otyrmyz. Búl baghalar Tabighy monopoliyalardy retteu jəne bəsekelestikti qorghau komiytetimen kelisildi me?

Biz Ýkimet basshysynan osy súraqtargha jazbasha jauap berudi ótindik.

Irina Smirnova,

Mәjilis deputaty

Abai.kz