Azyq-týlikting әlem boyynsha qymbattaytyny, bara-bara azyq-týlik tapshylyghy tuyndaytyny turaly songhy bes jylda ashyq aitylyp jýr.  Azyq-týlik mәselesin zerdeleytin ghalymdardyng deni halqy ashtyqqa úshyramaytyn memleketter - agrarlyq derjavalar bolady degen boljam jasap otyr. Osynday kezde tóskeyde maly mynghyrghan, milliardtaghan tonna sapasy joghary astyq óndirgen keshegi Qazaqstan kózinizden  búlbúl úshqanday kýy keshesiz. Al dýnie jýzinde halyq sany qansha ósse de, óz halqyn azyq-týlikpen qamtamasyz etuge qinalmaytyn eki elding biri - kórshimiz Resey (Braziliyadan son) eken.

Qazaqstan qay jaghynan da әlemdik dengeyge úmtylyp otyrghan son,  kez kelgen mәseleni әlemdik dengeymen salystyrmasqa amalymyz joq. Sonymen, óz halqyn ashtyqqa úshyratpaytyn Reseyden ózge elderde azyq-týlik qauipsizdigi qanday dengeyde?

Azyq-týlikting әlem boyynsha qymbattaytyny, bara-bara azyq-týlik tapshylyghy tuyndaytyny turaly songhy bes jylda ashyq aitylyp jýr.  Azyq-týlik mәselesin zerdeleytin ghalymdardyng deni halqy ashtyqqa úshyramaytyn memleketter - agrarlyq derjavalar bolady degen boljam jasap otyr. Osynday kezde tóskeyde maly mynghyrghan, milliardtaghan tonna sapasy joghary astyq óndirgen keshegi Qazaqstan kózinizden  búlbúl úshqanday kýy keshesiz. Al dýnie jýzinde halyq sany qansha ósse de, óz halqyn azyq-týlikpen qamtamasyz etuge qinalmaytyn eki elding biri - kórshimiz Resey (Braziliyadan son) eken.

Qazaqstan qay jaghynan da әlemdik dengeyge úmtylyp otyrghan son,  kez kelgen mәseleni әlemdik dengeymen salystyrmasqa amalymyz joq. Sonymen, óz halqyn ashtyqqa úshyratpaytyn Reseyden ózge elderde azyq-týlik qauipsizdigi qanday dengeyde?

Mәselen, ózinen artylghan azyq-týlikti syrtqa eksporttaytyn elderding qataryna - AQSh, Kanada, Ontýstik Afrika Respub­likasy, Tailand, Europalyq odaqtyng keybir elderi kiredi. Vengriya, Finlyandiya shaghyn el bola túra, ýnemi syrtqa azyq-týlik shygharady. Búlar ekinshi dengeydegi topqa jatady. Ýshinshi top - azyq-týlik tapshylyghy údayy tónip túrsa da, ony ensere alatyn elderden túrady. Búlardyng qataryna, mәselen, Japoniya kiredi. Óz qajettiligin ózi qamtamasyz etuge múrshasy әzer jetip otyrghan elder qataryna Ýndistan, Qytay, Ontýstik Amerikanyng keybir elderi kirip, búlar 4- topty qúraydy. 5-toptaghy Mysyr, Indoneziya, Pәkistan, Filippin siyaqty elder su jәne jer resurstary jetkilikti bola túra, әlsin-әlsin azyq-týlik tapshylyghyna dushar boluda. 6-orynda jan basyna shaqqanda ýnemi azyq-týlik tapshylyghyn basynan keshirip otyrghan Saharanyng on­týstigindegi Afrika elderi túr. Azyq-týlik tapshylyghynan kóz ashpaytyn  Gaiti, Nepal, Salivador sekildi memleketter 7- topqa jatady. Bir ghajaby, biz ne kórshimiz Reseyding qatarynda, ne әlemdegi jeti toptyng da qatarynda joqpyz. Biraq, búl - bizdi azyq-týlik tapshylyghy ainalyp ótedi degen sóz emes.

Qazaqstandaghy azyq-týlik qauipsizdigi­ning dengeyin qalay baghalaugha bolady? Ghalymdar: «Eger memleket 25 payyz azyq-týlikti syrttan alatyn bolsa, elge azyq-týlik qauipsizdigi tóndi deuge bolady», - degen baylam jasaydy. Al Auyl sharua­shylyghy ministrligining mәlimetteri boyynsha, Qazaqstan  sýtting 40 payyzgha juy­ghyn,  etting 29 payyzyn, kókónisting 43 payyzyn syrttan әkeledi. Osydan keyin  eldegi azyq-týlik qauipsizdigi qanday dengeyde ekendigin boljay beriniz!  «Ayta- aita Altaydy, Jamal apay qartaydy» degendey, tozghan auyldardyng jaghdayyn aita-ayta, tilimiz jauyr bougha ainaldy. Taghy sol songhy mәlimetterge sýiensek,  eldegi auyl sharuashylyghy ónimderining 80 payyzy shiykizat kýiinde qalady eken. Nege?  Bilikti mamandar men ekono­misterding aituy boyynsha, auyl sharuashylyghy óndirisi salasyndaghy tehnologiyalyq mesheulik shiykizattan da­yyn ónim shygharugha kedergi boluda. Onyng bәrin bas-basyna sanap aitar bolsaq - úzaq әngime... Al, eng bastysy,  tehno­logiyalyq daghdarystardy bastan keshirgen memleketter bizge deyin de bolghan.

Múnday daghdarystardy bastan ke­shirgenderding tәjiriybesi ne deydi? 70-80 jyldary  Germaniya, Fransiya, Shvesiya, AQSh elderi  azyq-týlik qauipsizdigine baghyttalghan sharalardyng eng bastysy retinde fermerlerding qúqyghyn erekshe qorghaytyn zandar qabyldaghan bolatyn. Qazirgi kezde AQSh-ta azyq-týlikpen qamtamasyz etu baghytynda auyl sharua­shylyghyna arnalghan ondaghan baghdar­lama boyynsha jyl sayyn 35-40 mlrd dollar bólinetin kórinedi!

Bizdegi  mamandardyng aituynsha, Qazaqstannyng auyl sharuashylyghy ónimderin óndiru dúrys jolgha qoyylsa,  IJÓ-ning 40 payyzyn qúray alady. Halyqty azyq-týlikpen tolyq qamtamasyz etu ýshin, týrli egistik pen mal sharuashylyghy júmystaryn jýrgizuge klimattyq jaghday ong әser beredi. Búl tipti  eldi azyqpen qamtamasyz etip qana qoymay, Qazaq­stannyng agrarlyq derjava boluyna negiz jasay alatyn kórinedi! (Búl endi - arman!). Ekonomister men mamandardyng osy pikirin eskerip, auyl sharuashylyghyna jyl sayyn bólinetin milliondardy oisha esepteseniz, әlem elderi qatarynda agrarlyq derjava bolatyn uaqytymyz jetken siyaqty!  Biraq biz milliondardyng diviydend әkelgenin kórgen emespiz. Nege? Ony ýkimetting ózi de bilmeydi. Mәsimovting ýkimeti million-milliardtardy baqylau men baghany yryqtandyrudy uysynan shygharyp alghany qashan?! Ózge elderde bagha zansyz kóterilse, halyq ýkimetten baghanyng nege kóterilgeni turaly esep beruin, bolmasa ýkimetting dereu otstav­kagha ketuin talap etedi. Sebebi,azyq-týlik qymbattasa da, azyq-týlik tapshy bolsa da, oghan ýkimet kinәli! Biraq búl zandylyq Qazaqstangha jýrmeydi!

Býgingi kýni Qazaqstanda bagha nege sharyqtap bara jatqanyn qarapayym halyq týgili, memleket basynda  biletin adam joq! Al biraq baghanyng әli de kóteriletinin bәri sezip otyr. Bizdegi baghanyng ósuine eki alaqanyn ysqylap, eng aldymen eki jaqtaghy kórshilerimiz birdey quanyp otyrghanyna dau joq.

Mәselen, Qytayda 1 limon bizding tengege shaqqanda, 15 tenge túrady. Qazaqstangha kelgende búl bagha «Altyn Ordada» - 40-50 tenge, «Sary-Arqa» bazarynda - 50-60 tenge, «Kókbazar» men  iri super­marketterde 80-100 tenge araly­ghynda bolady. Tipti shaghyn marketterding ózinde 80 tengeden tómen baghagha limon ala almaysyz! Eger jaqyn arada limonnan million jasaghan millionerler payda bolsa, oghan esh tanghalugha bolmaydy. Kókónis ataulynyng baghasyna kelsek, qiyardyng 1 kelisi 1000 tengege jetti! Etting baghasy kóterme sauda naryghynda («Altyn Orda»): 600 tenge (qoy eti), 700 tenge  (siyr eti), 900 tenge (jylqy eti) bolsa, búl kórsetkish «Altyn Ordadan» shygha sala: qoy eti - 850-900 tenge, siyr eti - 800-850 tenge, jylqy eti - 1200, qazy - «Kókbazarda» 1 kelisi 1700 tenge bolyp ózgerip shygha keledi. Supermarketterde qoy etinini 1kelisi -1100 tenge, siyr eti  1200 tengege jetip túr. Jergilikti әkim­shilik, bәsekelestikti qorghau agenttigi, qarjy polisiyasy, salyq basqarmasy kóterme sauda men bólshek sauda ara­syndaghy aiyrmashylyqty kemituge (naryq dúrys damyghan jaghdayda kóterme sauda men bólshek sauda arasyndaghy aiyr­mashylyq 10 payyzdan aspaugha tiyis!) kýsh salghan bolyp jatyr, әzirge múnan esh nәtiyje shyghar emes. Jәne naryqta oryn alghan ýrdiske qarasaq, 10 payyzdyq aiyrmashylyq -  әzirge biz qol jetkizetin kórsetkish emes siyaqty. Aytalyq, Almaty qalasy әkimdigi: «Bagha shekten shygha kóte­rilgenin kórseniz, habarlasynyzdar» dep mәlimdedi. Búl da - sharasyzdyqty bildi­retin әreket. Sebebi, kóterme baghanyng ózin qazir qadaghalau mýmkin bolmay otyr. Múnyng ýstine, kóterme sauda baghasynan keyin, әr bazardaghy baghalardyng ala-qúla ekeni sonsha, tipti olardyng bәrin qadaghalau da mýmkin emes ekeni aidan anyq. Oghan dәlel - baghanyng kýn sanap óz betinshe sharyqtap bara jatqany...

Mәselen, etting baghasy nege qymbattady dep oilaysyz? Satushylar, әriyne, et óndirushilerdi kinәlaydy, et óndirushiler óz kezeginde jem-shópting jetimsizdigin, qymbat ekenin tilge tiyek etedi. Jәne bir tanghalarlyghy, et sapasy qanday ekenine qaramastan, et satushylar bәri birdey baghany ústaydy! Meyli, ol jas maldyng eti bolsyn, semiz bolsyn, aryq bolsyn - bagha birdey! Bir kýn boyy  et sórelerin aralaghanda, kózimiz jetken bir shyndyq osynday...

Halyqtyng eng jii tútynatyn taghy bir taghamy - sýt ónimderi. Sýt ónimderining keybir týri songhy jarty jylda ghana 100 payyzgha deyin qymbattady. Kókónis arasynan  eng jii paydalanatynymyz - kartop. Onyng baghasy - 150-180 tengeden týspey túr. Kartop pen qaraqúmyqtyng (1 kelisi - 350 tenge!) kýrt qymbattaghanyn saudagerlerding bәri Kedendik odaqtan kóredi. Byltyrghy jyly Reseyde qúrghaqshylyq bolyp, dәndi daqyl men kókónisten alynghan ónim az boldy. Endi búl ónimderding qymbatshylyghyn Qazaqstan júrtshylyghy da kórip otyr. Resey qaraqúmyq pen kartoptyng baghasyn kótergen son, bizding otandyq kәsipkerler de búl auyl sharuashylyghy ónimderine degen baghany kóteruge mәjbýr boldy. Sebebi, bizde bagha Reseydegiden tómen bolsa, Resey bizding ishki naryqtaghy búl ónimderdi tik kóterip, týgin qoymay satyp alyp ketui әbden mýmkin. Sondyqtan qaytkende de, ishki naryqtaghy ónimnen aiy­rylyp qalmas ýshin, biz de baghany kóteruge mәjbýrmiz.

O bastan tiyimdiligi kórinbegen Kedendik odaqtyng paydasynan góri zardabyn ә degennen-aq  qarapayym halyq tartyp otyrghany eshkimdi selt etkizer emes.  Bizding elde «halyq» degen sóz - búl jerde de  qashanghyday ekinshi oryndaghy mәsele! Ras, qymbatshylyqty qalay toqtatu turaly halyqtyng da óz oi-pikiri bar. Mәselen, olardyng pikirinshe, syrttan әkelinetin azyq-týlikti qatang baqylaugha aluymyz kerek. Kedendegi jemqorlyqtyng tamyryna balta shabylyp, bazar men saudagerler arasyndaghy deldaldardan arylugha tiyispiz. Otandyq kәsipkerlikting órkendeui - baghany yryqtandyraudaghy basty mәsele bolugha tiyis.

Mine, sol kezde ghana kóterme sauda men bólshek sauda arasyndaghy 10 payyzdyq aiyrmashylyqqa qol jetkize alady ekenbiz. Biraq múny bizding biylik bilmeydi deuge auzynyz barmaydy, bilse de, nege múnday sharalardy qolgha almay otyrghany taghy da beymәlim!

Sirә, әlemdegi azyq-týlik tútynu tensizdigi osyndaydan tuyndaytyn bolsa kerek.  Al múnan kelip әleumettik dýmpuler birinen song biri oryn alghanyn kózimiz kórip otyr. Mәselen, 2008 jylghy jappay ekonomikalyq daghdarys kezinde  40 elde halyqtyng tolquy oryn aldy. Qazirding ózinde 36 eldi jetkilikti azyq-týlikpen qamtamasyz etu ýshin, jedel halyqaralyq  kómek qajet.

Halqy ashqúrsaq jaghdaygha dushar bolghan qyrghyz halqy Bakiyevti taqtan taydyrdy. Júmyssyz, ashqúrsaq halqy bar Tayau Shyghys elderindegi tónkerister kim-kimdi de alandatuda. Al kez kelgen deni dúrys memleket eng aldymen halqynyng toq boluyn qamtamasyz etudi - últtyq qauipsizdik mәselesining manyzdy bir tarmaghy dep sanaydy.

Yaghny halyqtyng әl-auqaty - әleumettik qana emes, sayasy strategiyalyq mәni bar jaghday. Al múnyng astarynda jay ghana tabighy faktor jatqany anyq: adam jaratylysynan ystyqqa da, suyqqa da shydaydy, al ashtyqqa shydamaydy.  Qazaqtyng «Oraza, namaz toqtyqta» deytini tegin emes.  Amerika ghalymdary endi az uaqytta azyq-týlik mәselesi barsha týitkilding aldyna shyghatynyn eskertude.

Yaghny әleumettik jana dýmpulerding oryn alatynyna esh kýmәn joq. «Endeshe, - deydi amerikandyq ghalymdar, -  azyq-týlik qauipsizdigi negizinde halyqaralyq qatynastardyng basymdyqtaryn qayta qarau qajet».

Batystyng kómeyi ne dep býlkildeytini belgili. Biraq bir nәrse anyq -   azyq-týlik mәselesi ushyqqan elde  әleumettik-túrmystyq qana emes, sayasy túraqtylyqtyng da  bolmaytynyn sayasatkerler men sayasattanushylar ghana emes, ekonomister men ghalymdar da moyyndau­da...

BIZDING ANYQTAMA

• 1945 jyly 16 qazanda Kvebekte ótken BÚÚ-nyng Azyq-týlik jәne auyl sharuashylyghy úiymynyng negizi qalanyp, oghan qatysushylar «ashtyqsyz әlem qúrugha kómektesemiz» degen úrandy basshylyqqa aldy. BÚÚ-nyng Azyq-týlik jәne auyl sharuashylyghy úiymynyng bastamasymen Rim deklarasiyasyna qatysushy elder 2015 jylgha deyin ashtyq dengeyin eki esege deyin tómendetuge niyet bildirgen bolatyn.

***

• BÚÚ-nyng janyndaghy «Halyqtar qory» Jer túrghyndarynyng 2050 jylgha qaray 7,8 mlrd adamgha ósuine oray, kýrdelenui mýmkin azyq-týlik mәselesine qatysty 61,2 mlrd dollargha baghalanghan arnayy baghdarlama úsyndy. Onyng ishine auyl sharuashylyghy ghylymyn damytugha - 5 mlrd dollar, egistik jerdi saqtaugha - 24 mlrd dollar, ormandardy qalpyna keltiruge 6,8 mlrd dollar bóludi kózdep otyr.

Gýlmira

TOYBOLDINA,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 05 (88) 09 aqpan  2011 jyl.