Jibek Ájibaeva, Bazar, sauda jәne qyzmet kórsetu kәsiporyndary qauymdastyghynyng viyse-preziydenti:
– Jibek Tórehanqyzy, Ýkimet shaghyn jәne orta biznesti qarjylandyrudyng ýshinshi transhy retinde nauryz aiynda 120 milliard tenge bóldi. «Samúryq-Qazyna» qorynan «Damu» kәsipkerlikti qoldau qoryna audarylyp, odan 12 bankke bólingen qarjynyng 97 payyzy kәsipkerlerding qolyna tiydi» degen aqparat jariyalandy. Kәsipkerler osy nesiyeni alyp jatyr ma?
– Elimizding týkpir-týkpirindegi kәsipkerlerden «nesiyeni alu ekitalay» degen habar kelip jatyr. 13-ten 15-ke deyin qújat jinau kerek. Ári qújattardy notarius rastauy kerek, osynyng ózine ghana 100 myng tenge ketedi. Kóp qújattardyng tipti qajeti de joq. Ýkimet qarjysyn taratuda bankter kóp qiyndyq tudyryp otyr. Mysaly, audarma isimen ainalysatyn «Azamat trevel» kompaniyasy «Qazkommersbankke» 2007 jyly alghan nesiyeni 12,5 payyz stavkamen qayta qarjylandyrugha ótinish bergen. Bank menedjeri nesiyeni 16 payyzben qayta qarjylandyrudy úsynypty. Búghan qosa qaryzger ómirin saqtandyrudy (qayta qarjylandyrylatyn somanyng 2%-y) talap etip, kepildegi jyljymaytyn mýlikke qosa 5 avtokólikti kepilge beru turaly shart qoyghan.
– Effektivti stavka 12,5 payyz dep jariyalandy emes pe? Qarjylyq qadaghalau agenttigi bekitken erejege say, qaryzger tóleytin týrli komissiyalar, ómirdi saqtandyru nemese basqa da shyghyndar osy effektivti stavkanyng ishine kirui kerek qoy?

Jibek Ájibaeva, Bazar, sauda jәne qyzmet kórsetu kәsiporyndary qauymdastyghynyng viyse-preziydenti:
– Jibek Tórehanqyzy, Ýkimet shaghyn jәne orta biznesti qarjylandyrudyng ýshinshi transhy retinde nauryz aiynda 120 milliard tenge bóldi. «Samúryq-Qazyna» qorynan «Damu» kәsipkerlikti qoldau qoryna audarylyp, odan 12 bankke bólingen qarjynyng 97 payyzy kәsipkerlerding qolyna tiydi» degen aqparat jariyalandy. Kәsipkerler osy nesiyeni alyp jatyr ma?
– Elimizding týkpir-týkpirindegi kәsipkerlerden «nesiyeni alu ekitalay» degen habar kelip jatyr. 13-ten 15-ke deyin qújat jinau kerek. Ári qújattardy notarius rastauy kerek, osynyng ózine ghana 100 myng tenge ketedi. Kóp qújattardyng tipti qajeti de joq. Ýkimet qarjysyn taratuda bankter kóp qiyndyq tudyryp otyr. Mysaly, audarma isimen ainalysatyn «Azamat trevel» kompaniyasy «Qazkommersbankke» 2007 jyly alghan nesiyeni 12,5 payyz stavkamen qayta qarjylandyrugha ótinish bergen. Bank menedjeri nesiyeni 16 payyzben qayta qarjylandyrudy úsynypty. Búghan qosa qaryzger ómirin saqtandyrudy (qayta qarjylandyrylatyn somanyng 2%-y) talap etip, kepildegi jyljymaytyn mýlikke qosa 5 avtokólikti kepilge beru turaly shart qoyghan.
– Effektivti stavka 12,5 payyz dep jariyalandy emes pe? Qarjylyq qadaghalau agenttigi bekitken erejege say, qaryzger tóleytin týrli komissiyalar, ómirdi saqtandyru nemese basqa da shyghyndar osy effektivti stavkanyng ishine kirui kerek qoy?
– IYә, QQA da, Salyq tóleushiler qauymdastyghy da solay deydi. Biraq 12,5 payyz degen stavka joq.
– Óz tanystarynyz arasynda janadan nesie alghan nemese qayta qarjylandyryp, búrynghy nesiyesining stavkasyn tómendetip alghandar bar ma?
– Qolymdy jýregime qoyyp túryp aitayyn, onday adam joq. Quanyp jýrgen kәsipkerdi kórmedim.
– «Damu» qory bir aida 117 milliard tenge nemese býkil qarjynyng 97 payyzy iygerildi dep esep berdi ghoy?
– Meninshe, alghan adamdar bar. Biz tughan-tuys, aghayyn-júraghatqa bay elmiz ghoy. Bireuding bauyry, bireuding jiyeni osy jenildetilgen stavkamen nesie alghan shyghar dep oilaymyn. Aqparat qúraldarynan «Damu» qoryna bank qyzmetkerleri әreketine qatysty 40 shaghym týsti dep estidik. Búl – tәuekelge bel bughan qyryq adam ghana. Kóp kәsipkerler nesiyege múqtaj bolghan son, ýndemey jýre beredi.
– Olar bank qyzmetkerlerine «otkat» beretin bolyp túr ghoy?
– Qazirgi uaqytta búl pikirge kelisuge tura kelip túr.
– Shaghyn biznesting «otkatsyz» nesie alghan kýni boldy ma? Búl mýmkin be?
– Onday zaman bolghan. 2006-2007 jyldary bankter arasynda kliyent ýshin bәseke joghary edi. Sol kezde olar kepilzatsyz nesie berdi. «Bar isti bes minutta sheshemiz» degen jarnamalar boldy. Bank basshylary qyzmetkerlerine qatang talap qoyyp, bonustarmen yntalandyrsa, búl kelensizdikten qútylugha bolar edi.
– Bir kәsipkerge «5 million tenge nesiyeni 9 payyzben alyp beremiz, 1,5 million tengeni bizge qaldyrasyn» dep talap qoyghan kórinedi. Búl tym kóp aqy emes pe?
– Áriyne, óte kóp, 2006-2007 jyldary basynda «otkat» mólsheri 5 payyz edi, odan 10 payyzgha kóterilip toqtaghan bolatyn. Kәsipkerler de búghan kóndigip ketken edi. Jemqorlyqtyng kommersiyalyq mekeme – bankti jaylauy súmdyq qoy. Bank osy nesie arqasynda payda kórip otyr emes pe?
– Nesie «Damu» qorynan 6,4-8 payyzben berildi. Bankter oghan óz tabysyn qosyp, 12,5 payyzben beruge qúqyly. Sonda bankterding tabysy 4,5-6 payyz bolyp túr ghoy?
– Búl az aqsha emes qoy. Olargha Preziydent te, Ýkimet te jaqsy qoldau kórsetip otyr. Bankterding marjasy el aman, júrt tynysh kezde de, qazirgi daghdarys kezinde de jaqsy.
– 120 milliard tengening 3 milliardyn «Damu» qory óz bólimsheleri arqyly taratpaq. Nesie stavkasy 9 payyz bolady deydi.
– Nesie stavkasy meylinshe tómen bolsa, soghúrlym tiyimdi. Qansha uaqyt joghalttyq. Bankterge bergen qarajattyng kóbin osylaysha taratqan dúrys bolar edi. Bir qordan bir qorgha aqsha audarylghan kezde, tranzaksiya qúny – 0,5 payyz, qarjy budjetten – Ýkimetke, Ýkimetten  – «Samúryq-Qazynagha», «Samúryq-Qazynadan» – «Damu» qoryna, «Damudan» bankter esebine týskenshe 2 payyz qosyldy dey beriniz. Ýkimet tórt bankting aksionerlik kapitalyna endi, «olardyng túraqtylyghyn qamtamasyz etemiz» dedi. Onda ne sebepti shetel banki enshiles kәsipornyna qarjy bólinedi? Reseyde qazaq bankine kim qoldau kórsetedi nemese Shveysariyada Somaly bankin kim kerek qylady? «Sberbankke» audarylghan 47 milliard tenge az aqsha emes. Búl qarjy zeynetkerlerdi 3 jyl zeynetaqymen qamtamasyz etuge jetedi. Taghy bir mysal aitayyn. Elbasy Ýkimetke elimizding auyl sharuashylyghy salasyn damytudy tapsyrdy. Ýkimet taghayyndaghan negizgi operator – «Qazagro» últtyq holdingi arqyly iri kәsiporyndargha 1 milliard dollardan astam subsidiya berildi. Búl kompaniyanyng qosatyn ózindik qarjysy – 7,5 payyz. Ony iri kәsiporyndar men shaghyn fermerlerge taratqanda stavka 20 payyzgha kóterilip ketedi. Mal baghyp, egin egip otyrghan sharualargha búl óte qymbat. «Qazagro» auadan aqsha jasap otyr. Byltyr 4 payyz aqymen lizingke tehnika satamyz dep edi, onysy jay sóz bolyp shyqty.
– Ýkimet qarjy bólgen eken. Endi ony jol boyy jem qylmay, biznes ókilderine qalay jetkizuge bolady?
– Osydan eki jyl búryn «kredittik komissiyalar júmysyna qoghamdyq birlestikter ókili qatyssyn» degen úsynys aitqan edik. Nemese qarjyny salalyq qauymdastyqtar arqyly taratugha bolady. Fermerler qauymdastyghy kimning qauqary qanday ekenin, kimning aqshany úqsatyp, boryshyn qaytara alaryn kez kelgen kredit ofiyserinen jaqsy biledi.
– Biraq qoghamdyq birlestikter qarjymen júmys isteuge mamandandyrylmaghan ghoy?
– IYә, jarghygha sәikes, kez kelgen qoghamdyq birlestik payda kóretin ispen ainalysugha qúqyghy joq. Biz qarjyny depozitke emes, bank jәshikterine saluymyzgha bolady. Grant bólgendegidey 1 tiynyn ysyrap etpey bólemiz. Qauymdastyq ókilderi aqshanyng jana avto satyp alugha nemese balalaryn shetelde oqytugha ketpeytinine senimdi. Fransiyada ýkimet qarjysynyng tiyimdi júmsaluyn kәsipodaqtar men qoghamdyq birlestikter jiti qadaghalaydy. Nemese Malayziyany alayyq. Malay eli palima mayyn óndirushilerge qoldau kórsetu baghdarlamasyn jasady. Daghdarys kesirinen osy ónim ótpey qalghan edi, ýkimet ony ózi satyp ala bastady. Fermerler óndiristi toqtatpasa boldy. Onda satyp alu isin dәl bizdegidey Bazarlar qauymdastyghy atqarady.
– Qazir shaghyn jәne orta biznesting iskerlik belsendiligi qanshalyqty tómendedi?
– Sauda men qyzmet kórsetu salasynda 30 payyzgha deyin bәsendedi. Kóterme saudagerler júmyssyz qaldy deuge bolady, jemis-jiydek tasymaly eki esege azaydy. Óitkeni nól payyz shamasynda bolghanda import salyghy jiydekterge – 5 payyzgha, jemisterge 13 payyzgha deyin kóterildi. Sonda aiyrmashylyghy 850-900 dollar bolyp shyghady. Ekinshi problema – jolaqy óte joghary, kólik shyghyny qymbat, tauar qúnynyng 70 payyzyna deyin jetedi. Kez kelgen jerde qolma-qol aqsha kerek bolghandyqtan, kóterme sauda ziyan shegude. Az mólsherdegi tauar әrdayym qymbatqa týsedi, ýlken mólsherge qarjy joq. Qytay óndirushileri byltyr tauardyng aqshasyn satqan song beruge kelisetin, qazir qolma-qol aqsha súraydy. Auyl sharuashylyghy ministrligi kóp baghdarlamalardy qolgha aluda, fermerlerding júmysyn jandandyru ýshin qorlar da, lizingtik kompaniyalar da bar. Bizge alystan dorbalaghansha, jaqynnan óz fermerlerimizden alghan arzangha týser edi. Kenes Odaghy kezinde «tauarlyq nesiye» degen bolghan. Kartop ósirushilerge kóktemde aqysy tólenip qoyady, kýzdigýni kartoptyng kelisi 50 tengege shyghyp ketse de, 20 tengeden alady.
– «Azyq-týlik korporasiyasy» bidaydy osylay satyp alady ghoy?
– IYә, «Azyq-týlik korporasiyasynyn» óz qory bar, qolynan keledi. Sauda salasynda múnday joq. Qor da, nesie de joq. Kóterme saudagha qoldau kórsetilmeyinshe, bólshek saudadaghy bagha týspeydi.
– Qazir kiyim-keshek, tauar satushylargha qaraghanda, azyq-týlik saudalaushylar jaghdayy jaqsy bolar. Qansha daghdarys bolsa da, júrt iship-jemdi alady ghoy.
– Birining jaghdayy birinen asady dep aita almas edim. Olar ýsh-tórt ay týk tabys kórmey otyrady. Satushysy bolsa, ony júmystan bosatyp nemese sauda aumaghyn kemitip jatqandar kóp. Bazarlarda ay sayyn konteynerlerding 10 payyzy jabylady. Búl syrtkózge bayqalmauy mýmkin. Olardyng ornyna júmyssyz qalghan basqa adamdar keledi. Shamasyn baghalay almay, nesie alyp, qinalyp jýrgender kóp. Sauda toqtaghan son, tabys ta, biznes te joq, oghan qosa kepildegi pәterinen aiyrylghaly otyrghan saudagerler kóp. Bank jýiesi halyqtyng iygiligine júmys istep jatqan joq. Almaty ónirlik qarjy ortalyghy «halyqtyng qarjylyq sauatyn kóteremiz» dep aqparattyq bilim beru ortalyqtaryn ashty, oghan qansha budjet qarjysy bólindi. Biraq osy júmys jýiesiz jýrgen siyaqty. Naqty nesie alghaly otyrghandarmen júmys jýrgizilse, tólenbey jatqan nesiyeler mólsheri múnshalyqty bolmas edi. Nesiye, kepilzat nuanstaryn baghamday almay, jer telimderinen aiyrylyp jatqan sharualar bar. Múnday jaghday egistikke qolayly Qostanay oblysynda kóp. Shaghyn bizneske naqty qoldau kórsetilmeyinshe, bizde tauardyng barlyghy syrttan tasymaldanady, baghasy da qymbat bolady.
– Ýkimet bólgen qarjy kәsipkerding qolyna tiygenshe eki ese qymbattap ketedi eken, odan góri salyqtan bosatu nemese tekseruge moratoriydi úzatu tәrizdi sharalar jaqsy jemis bermes pe edi?
– IYә, moratoriy merzimi – 1 mausymgha deyin ghana. Odan keyin 36 tekserushi organ bes qaruyn saylanyp shyqqanda, qandy qyrghyn bastalady deuge bolady. Keyde bizding sheneunikterding shash al dese, bas alatyn әdeti bar emes pe? Áu basta Memleket basshysy moratoriy engizgen kezde Ýkimetke «Baqylau men qadaghalau turaly» zang jobasyn jasap shygharugha tapsyrma bergen edi. Kórip otyrghanymyzday, búl tapsyrma oryndalghan joq. Sondyqtan osy zang qabyldanghansha moratoriy merzimin úzartu qajet. Áytpese, sheneunikter shaghyn jәne orta biznesti janshyp tastaydy.
Qazir shaghyn biznes qalt-qúlt etip әreng otyr. Olardy kәsipker degennen góri, bes minutsyz júmyssyz deu dúrys bolar. Bir tekseru kelip, 50-100 ailyq eseptik kórsetkish aiyppúl salsa boldy, biznesi otyryp qalady. Mәslihattargha bir mәrtelik talondar qúnyn kótermeudi ótindik. Óitkeni bir kәsipker ózin ghana emes, otbasyndaghy tórt-bes adamdy asyrap otyr. Sondyqtan bizding úiym Preziydent, Ýkimet, oblystyq, qalalyq jәne audandyq mәslihat deputattarynan osy qiyn-qystau kezende shaghyn jәne orta bizneske qoldau kórsetudi súradyq. Mysaly, mәslihat deputattarynan bir merzimdik talondar qúnyn týsirudi jәne osy qarjynyng tolyqqandy jinaluyn qamtamasyz etetin mehanizmderdi oilap tabudy ýsyndyq. Qazir bazarlarda orasan zor qarajat memleket qazynasyna emes, jeke túlghalar qaltasyna týsip jatyr. Qarjy polisiyasy men Salyq komiyteti «Salyqtan jaltarushylardy birlesip әshkereleu» turaly memorandumgha qol qoyypty. Biz tekseru bolmasyn demeymiz, biraq shaghyn jәne orta bizneske qatysty tyrnaq astynan kir izdeytin tekseru bastalaryn ishimiz sezip otyr. Olardyng maqsaty – kәsiporyndardy jabu emes, para alu. Barlyq ministrlikterding sayttary bar, biraq odan paydaly aqparat tabu mýmkin emes. Mysaly, elde qansha kartop ósiriledi, tútynu mólsheri degen qarapayym súraqtargha jauap tabu óte qiyn. Biznes osynday parametrlerge qarap josparlanady emes pe? Tauar óndirushi oryndauy tiyis Ýkimet qaulylarynyng ózin tabu qiyn. Sol kýni «Egemen Qazaqstandy» alyp ýlgerse jaqsy, әitpese búl aqparatty taba almaydy.
– Ýkimette jaqsy bastamalar kóteriledi. Biraq onyng oryndaluy shaban ba, әlde mazmúny ózgerip kete me?
– «Jetisu» auyl sharuashylyghy óndiristik korporasiyasy qoy sharuashylyghyn damytugha baylanysty sharany qolgha alypty. 50 shaqty qoydy ýsh jyl baghyp beruge bolady, osy jyldary tuylghan tól qoyshyda qalady. Alayda maldy aldynyzgha salyp, óriske shygharu ýshin bankke onyng qúnyna say depozit ashuynyz kerek. Onsha aqshasy bolsa, shopan qoydy ózi-aq satyp almay ma? Qytayda dәl osynday kómek kórseterde jalgha berilgen maldy asyltúqymdy atalyqtarmen úryqtandyryp túryp bergen. Naghyz nәtiyje beretin әdis dep osyny aitugha bolady.
«Damu» baghdarlamasy boyynsha nesie alu ýshin talap etiletin qújattar tizimi:
– jeke bas kuәligi;
– neke turaly kuәlik;
– tuu turaly kuәlik;
– salyq tóleushining tirkelu nómiri;
– balalarynyng tuu turaly kuәlikteri;
– ýy kitaby;
– jyljymaytyn mýlik turaly anyqtama;
– jyljymaytyn mýlik qújattary;
– nesie kelisimshartynyng kóshirmesi;
– kepildik turaly kelisimshart kóshirmesi;
– kepilzattyng basqa jerge kepilge salynbaghany turaly anyqtama.
QR statistika agenttigi dereginshe, 2007 jyly elimizde 834 bazarda 166 990 sauda nýktesi júmys istegen. 2003 jylghy kórsetkish – 954 bazar men 148 574 sauda nýktesi.
«Damu» qory bergen esepke say, qarjylandyrylghan jobalardyng salalyq kórsetkishteri: sauda – 37,5%, ózge qyzmet týrleri – 32%, ónerkәsip – 12,7%, auyl sharuashylyghy – 8,3%, qúrylys – 4,9%, kólik jәne baylanys – 4,6%.

Súhbattasqan Anar Quanyshbekova
«Alash ainasy» gazeti 9 mausym 2009 jyl